1-07-6501\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-6501

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6501 (07231400445) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi P.N-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav P.N

Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht S AS, elukoht Xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: väärteokorras karistatud kaks korda Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. P.N süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta P.N-ile mõistetud ja ärakandmata vangistus

30 päeva P.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele

pööramata tingimusel, et P.N temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.N-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.2007.

5. Jätta P.N-i suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldatav lisakaristus

kohaldamata.

2

6. Jätta P.N-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

välja mõistetav sundraha 5400 krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.

7. P.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1939 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa) krooni ja 95

senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.N, 1-07- 6501, kaitsjatasu“.

8. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. P.N-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.06.2007.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

P.N süüdistatakse selles, et tema, olles 26.09.2005 karistatud LS § 74 19 alusel

rahatrahviga 10 800 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti kehtiva

karistuse ajal, 22.02.2007 kell 20.30, olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas, Sõle tänaval mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx.

Seega pani P.N oma tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et seoses avariiga on tekkinud suured rahalised kohustused, korter on antud laenu pandiks, abikaasa on ära läinud, juhtimisõiguse äravõtmisel jääks ilma oma töökohast ja sissetulekust. Ei ole varem seadusega pahuksis olnud. Sel korral

oli palavik 39 või 40 ja jõi kuuma veini ning töökaaslane ei osanud võõras linnas orienteeruda. Poleks mingil juhul läinud kui oleks olnud teistsugune olukord.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia 26.09.2005 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2602,05,011553, millest nähtuvalt karistati P.N 06.09.2005 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 19 alusel rahatrahviga 10 800 krooni. (t/l 4)

• 22.02.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 21.23 ajal P.N

3

alkoholijoove 1,18 mg/l väljahingatavas õhus. P.N nõustus tuvastamise

tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7)

• Tööandjate päringust nähtuvalt on P.N saanud alalist sissetulekut 2006 aastal OÜst S . (t/l 14)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2006 aastal 285 krooni. (t/l 15)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 23.03.2007 koostatud kahtlustatava P.N-i tuli kahtlustatav 22.02.2007 kell 17.00 töölt ja tundis, et on palavik. Otsustas end ravida ja

jõi kaks kruusitäit tulist veini. Alkoholi tarvitamise lõpetas kella 19.00 ajal ja ei olnud plaanis kuhugi sõita. Tundis end halvasti ja heitis pikali. Kella 19.20 ajal helistas kolleeg

töölt ja palus talle järele minna ja objektile viia. Otsustas vastu tulla ja inimest aidata.

Tundis end normaalselt, kuigi teadis, et on alkoholi tarvitanud. Sõita oli vaid 5

kilomeetrit. Kella 20 ajal istus sõiduauto Xxx rooli ja sõitis tööle ning võttis kolleegi

peale. Oli roolis olnud umbes 30 minutit kui Sõle tänaval toimus avarii. Politseinik

kontrollis dokumente ja laskis puhuda alkomeetrisse, mis näitas joovet 1,18 mg/l. Oli tuvastamisega nõus ega nõudnud ekspertiisi. Palub mitte kohaldada karistust, mis võtaks temalt vabaduse. On vaja aidata lapselapsi ja trahvi oleks suuteline tasuma osade kaupa. (t/l 16-18)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel P.N-i

kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi

tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava P.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.N varem karistatud LS § 74 19 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja määratud rahatrahvi tasus lõplikult 10.03.2006 ning

uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit 22.02.2007, olles alkoholijoobes, seega ajal, mil eelmine karistus ei olnud Karistusregistri seaduse § 25 mõttes kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on P.N-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja see

tegu on inkrimineeritava kuriteo koosseisuliseks asjaoluks. Peale selle on teda karistatud

väärteo eest, mille ta pani toime 22.02.2007, so liiklusõnnetuse põhjustamise eest, mis oli

toime pandud üheaegselt käesolevas kriminaalmenetluses temale inkrimineeritava teoga.

Seega ei ole karistusandmetest lähtuvalt süüdistatav isikuks, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda.

Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3

aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud

suhteliselt keskmine ja vabariigi keskmist ületav. Samas on süüdistataval suured rahalised

kohustused, mis on viinud ta rahalistesse raskustesse. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selle

tasumine käiks süüdistataval üle jõu. Seetõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

4

Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et vastavalt senisele kohtupraktikale mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või

raskendavate asjaolude olemasolul siis karistust vastavalt kas kergendatakse või

raskendatakse. Kriminaalasjast nähtuvalt võib karistust kergendava asjaoluna arvestada

kahetsust toimepandus ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seetõttu peab kohus

võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades

asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Arvestades aga süüdistatava vanust ning asjaolu, et teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava karistuse ärakandmine ei ole

otstarbekas ning süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata.

Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem karistatud ka väärteokorras, siis leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole otstarbekas.

Arvestades seda, et süüdistatav on käesolevaks ajaks juba 59 aastane ning teda ei ole varem

karistatud ning arvestades asjaoluga, et juhtimisõiguse äravõtmine tekitaks olukorra, kus

süüdistatav jääks ilma oma ainukesest legaalsest sissetulekust ja laenu tagatiseks antud

eluasemest ning vanuse tõttu oleks tema resotsialiseerumine juba kaheldav, leiab kohus, et

süüdistatava suhtes võib süüdistatava varasemat aastakümnete pikkust käitumist arvestades jätta lisakaristuse kohaldamata.

Kuivõrd süüdistataval on tekkinud majanduslikud raskused, leiab kohus, et osa

kriminaalmenetluse kuludest võib jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja vaid väiksema osa kriminaalmenetluse kuludest.

Märt Toming kohtunik