Legislator Case Law & Legislation
1-07-6426\1 AI generated

1-07-6426\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-6426\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-6426

Legislator headnote

AI generated

1-07-6426\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-6426

Keywords

AI generated
dismissal of criminal charges withdrawal of criminal complaint delay in criminal prosecution risk of recidivism fitness to stand trial refusal of semi-detention
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-6426

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-6426

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Tõlk Ilona Filippov

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Roman Katšur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Roman Katšur (sündinud 07.09.1980.a; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Roman Katšur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 22.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Katšur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Roman Katšur tunnistati süüdi 26.10.2005.a. Tartu MK KarS § 274 lg1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg1 ja § 64 lg1 alusel mõisteti liitkaristuseks suurendades Narva LK 28.07.2004.a. kohtuotsusega mõisteti reaalselt kandmisele kuuluvat 3 aasta pikkust vangistust ja liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Narva LK 28.07.2004.a. kohtuotsusega KarS § 74 kohaldamise osas jätta iseseisvalt täitmisele.

2

Karistuse kandmise algus on 25.10.2003.a ja lõpp 25.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.06.2006.a.

Roman Katšur`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 6 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on R. Katšur`i suhtes kohaldatud 34 distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetavale on vanglas ettenähtud osalemist grupitöös psühholoogiga ja sotsiaaltöötajaga eesmärgiga täiendada isiksuslikku toimetulekuoskust, spordiga tegelemist, raamatukogu külastamist, haridusttõendava dokumendi muretsemine juhul, kui kinnipeetaval on soov õppima asuda ning sidemete hoidmine lähedastega. R. Katšur`i on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on R. Katšur`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Peale vabanemist planeerib kinnipeetav töötada ehitusel siseviimistlejana. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike, kuid mitte olematu olemas ning R. Katšur`i poolt on vabaduses ohustatud täisealised ja materiaalselt kindlustatud isikud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Roman Katšur ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et R. Katšur`i poolt on uue kuriteo toimepanemise risk üsna suur. Lisaks sellele on kinnipeetavale määratud juba osaline karistus. R. Katšur ei ole motiveeritud seaduskuulekaks eluks, vanglas oli Teda karistatud 34 korda distsiplinaarkorras. Kogu elu toetasid Teda vanemad, kuid see ei aidanud Tal muuta oma eluviisi paremuse poole: ei olnud soovi asuda tööle, tasuda võlgnevusi riigituludesse ja täita katseaja tingimusi 2003.a.. Ta sooritas mitu kuritegu ja tarvitas narkootikume.

Roman Katšur ei taotle kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud mitmeepisoodilise vägivallaga seotud kuriteo, mille asjaolud on rasked. Ta on olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid karistused pole tema puhul mõju avaldanud seaduskuuleka elu elamiseks. Ka vangistuses pole ta käitumine olnud korrektne, vastupidi, ta rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi. Sellisest käitumisest ei saa aga järeldada, et kinnipeetav oleks teinud järeldusi oma eelnevast elukäigust ning võib arvata, et ta on vaenulikult meelestatud igasugusesse kontrolli. Prokurör on seisukohal, et ta ei sobi ennetähtaegseks vabastamiseks ning käitumiskontroll on tema puhul raskendatud ning ei toeta taotlust.

Kohus, ära kuulanud Roman Katšur`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Katšur tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Katšur`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Katšur`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Roman Katšur kannab karistust röövimise eest ja vägivalla kasutamisega võimuesindaja suhtes, mille eest talle mõisteti 4-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et R. Katšur`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 34 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta

3 jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi R. Katšur ei oma, on aeg, mil R. Katšur on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. R. Katšur peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. R. Katšur pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole R. Katšur avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus R. Katšur ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka R. Katšur`i suhtes koostatud iseloomustuses ning R. Katšur`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Vabanemisel ei oleks Roman Katšur`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 4-aastasest vangistusest on R. Katšur`il kandmata ligikaudu 6 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.10.2007.a) ning R. Katšur`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks R. Katšur`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik