1-07-6896\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6896

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-6896

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andrei Iljuhhin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Andrei Iljuhhin (ik 36110170354; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Iljuhhin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Andrei Iljuhhin’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Iljuhhin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Andrei Iljuhhin tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 22.01.1996.aasta otsusega KrK § 207 lg 1; § 207¹ lg 3; § 143 lg 3 p 1 ; § 141 lg 2 p 2, 3, 4, 5; § 188; § 101 p 3, 4, 5. KarS § 64 järgi mõisteti õigeks Lõplik karistus § 40 lg 1 järgi 15 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus on 15.12.1994.a ja lõpp 15.12.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.12.2004.a.

2

Andrei Iljuhhin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on omandanud müügiesindaja, väikeettevõtja, gaasi-elektrikeevitaja eriala ja läbinud „Ettevõtluse alused“ kursuse. On osalenud sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Peresuhete hoidmine ja taastamine“. Vabal ajal tegeleb spordiga, võtab osa osakondade vahelistest võrkpalliturniiridest ja külastab regulaarselt raamatukogu. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Vangistuse ajal on käitumine olnud korrektne, administratsiooniga suhtleb viisakalt. Kriminaalhooldusega on valmis tegema koostööd. Kriminaalkorras karistatud ühe korra ja vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkorras on karistatud ühel korral. Isik on kohtu poolt karistatud esimest korda. Röövimiste organiseerijana ja ka täideviijana on isik ohtlik juhul, kui ei leia töist rakendust ja muud kasusaamise võimalust. Kuritegusid toime pannes oldi valmistunud ka vastupanuks, mis lõppes kahe korrakaitsja surmaga, kasutades selleks relva. Seega võib öelda, et oht järgmisteks isikuvastasteks kuritegudes on minimaalne juhul, kui isik on teinud siirad otsused ja kahetsenud toime pandut.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andrei Iljuhhin sobib kriminaalhooldusele määramiseks.

Andrei Iljuhhin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud kuriteo, milles asjaolud on äärmiselt rasked. Kuriteo tõttu said surma ka politseiametnikud, kes täitsid teenistuskohustusi. Mõistetud karistusaja lõpp on alles väga kaugel. Kuigi kinnipeetav on vangistuses käitunud eeskujulikult, on prokurör ikkagi seisukohal, et ühiskond ei mõistaks, kui sellise kuriteo toimepannud isik vabaneks vanglast enne tähtaega ja tulenevalt kuriteo raskusest ei saa prokurör ka toetada vabanemist.

Kohus, ära kuulanud Andrei Iljuhhin’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Iljuhhin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Andrei Iljuhhin’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Iljuhhin’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Andrei Iljuhhin kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest ja varavastaste kuritegude eest. Kuriteo tõttu said surma ka politseiametnikud, kes täitsid teenistuskohustusi. Mõistetud karistusaja lõpp on alles väga kaugel. Kuigi kinnipeetav on vangistuses käitunud eeskujulikult, on kohtunik ikkagi seisukohal, et ühiskond ei mõistaks, kui sellise kuriteo toimepannud isik vabaneks vanglast enne tähtaega . Andrei Iljuhhin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Andrei Iljuhhin ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka

3 Andrei Iljuhhin’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Andrei Iljuhhin’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Andrei Iljuhhin’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Andrei Iljuhhin’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.12.2009.a) ning Andrei Iljuhhin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Andrei Iljuhhin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik