1-07-6435\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6435

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-6435

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Šemjagin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Juri Šemjagin (ik 37803237013; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Šemjagin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 22.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Šemjagin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Juri Šemjagin tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 12.08.2005.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud vangistust. Arvestati karistusaja hulka kinnipidamise aeg 28.06. kuni 02.07.2007, s.o 5 päeva. Kandmisele 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati Narva Linnakohtu 20.06.2003 kandmata karistusega 1 aasta 6 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on 25.10.2004.a ja lõpp 19.08.2007.a.

2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.03.2006.a.

Juri Šemjagin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Kinnipeetava tegevused on piiratud, kuna asub kinnises eluosakonnas. Tulevikus vanglasse sattuda ei soovi, kuid kui tekib võimalus ja raha on vaja, siis sooritab ikkagi uue kuriteo. Kriminaalkorras karistatud 5 korral. Vanglas viibib viiendat korda. Omab 6 distsiplinaarkaristust. Nooruses on toime pannud ühe isikuvastase kuriteo. Ohustatud on täiskasvanud isikud. Võib tekitada materiaalset kahju. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem majanduslikesse raskustesse sattumisel, kindla sissetuleku puudumise korral, raskes emotsionaalses seisundis ei mõtle oma tegude tagajärgedele.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Juri Šemjagin ei sobi kriminaalhooldusele, kuna sotsiaalne ja majanduslik olukord ei soodusta seda.

Juri Šemjagin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetaval puudub lähedaste toetus, tal pole kehtivat elamisluba ega ka isikuttõendavaid dokumente – seega ei saa minna ka ametlikult tööle. Karistuse kandmise ajal pole teinud midagi, et valmistada ette võimalikku ennetähtaegset vabanemist. Arvestades seda, et puudub garanteeritud töökoht, tegemist on endise narkomaaniga ning et puudub lähedaste toetus, on prokuröri arvates käitumiskontroll äärmiselt raskendatud ja ei toeta taotlust.

Kohus, ära kuulanud Juri Šemjagin’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Juri Šemjagin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Juri Šemjagin’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Šemjagin’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Juri Šemjagin kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Juri Šemjagin’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Juri Šemjagin ei oma, on aeg, mil Juri Šemjagin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Juri Šemjagin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Juri Šemjagin ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Juri Šemjagin’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Juri Šemjagin’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

3 Kinnipeetaval puudub lähedaste toetus, tal pole kehtivat elamisluba ega ka isikuttõendavaid dokumente – seega ei saa minna ka ametlikult tööle. Karistuse kandmise ajal pole teinud midagi, et valmistada ette võimalikku ennetähtaegset vabanemist, tegemist on endise narkomaaniga.

Suureks takistuseks Juri Šemjagin’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Juri Šemjagin’il kandmata üle 2 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.08.2007.a) ning Juri Šemjagin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Juri Šemjagin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik