1-06-6871\16 · Viru Ringkonnakohus

1-06-6871 1(4)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Jõhvi, 29.05.2007 Kriminaalasja number 1-06-6871 (06233000137) Kohtukoosseis Eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Jane Väli Tõlk Anna Herkül Kriminaalasi PK ja AK süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 20.02.2007 otsus Apellatsiooni esitajad AK apellatsioon PK kaitsja Vladimir Vaštšjonoki apellatsioon Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav PK IK XXXXXXXXX, eluk. XXX varem kohtulikult karistatud 5 korral AK IK: XXXXXXXXXXX, eluk. XXX, töök. XXX varem kohtulikult karistatud 4 korral Kaitsjad vandeadvokaat Valentina Manjuk Vladimir Vaštšjonok

R E S O L U T S I O O N :

1-06-6871 2(4) Viru Maakohtu 20.02.2007 kohtuotsus tühistada osaliselt- PK suhtes KarS § 65 lg 1 kohaldamise ning ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid, mõistetud liitkaristus-5 aastat vangistust jätta muutmata. KarS § 68 alusel, arvestades eelvangistuses viibitud aega 18.02.2006 kuni 19.02.2007, jääb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus -20.02.2007- jätta muutmata.

Viru Maakohtu kohtuotsus tühistada AK suhtes KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamise, ärakandmisele kuuluva karistuse ning karistuse kandmise alguse osas.

AK suhtes kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid ning mõistetud karistust ( 4 aastat vangistust) suurendada Harju Maakohtu 27.03.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra osaliselt ning liitkaristuseks mõista 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada 26.01.2006.

Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu kohtuotsus muutmata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. Süüdistatavad saavad kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 20.02.2007 otsusega tunnistati PK süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 22.11.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.02.2006- 19.02.2007, s.o. 9 kuud 18 päeva ning ärakandmisele mõisteti 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 20.02.2007.

Sama kohtuotsusega tunnistati AK süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 27.03.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 20.02.2007.

PK ja AK anti kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad 24.01.2006 kella 00.42 paiku, viibides alkoholijoobes kaupluses „G“ asukohaga KKK, tõukas PK kaupluse müüja JG põrandale pikali ning teda kinni hoides tekitas füüsilist valu, samal ajal AK varastas kaks pudelit viina maksumusega 300 krooni ja lisaks võttis kassast ära 356 krooni.

Sellega panid PK ja AK toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tegutsedes grupis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil.

1-06-6871 3(4)

Kohus leidis, süüdistatavate PK ja AK süü on tõendatud nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustega ning ühtivad süüdistavate ütlustega, s.h süüdistatava PK eeluurimisel antud ütlusega on kinnitatud, et nende teod olid nii ajas kui kuriteokoha suhtes kooskõlastatud, samuti varastatud viina kasutamises. Raha hõivamise osas jättis kohus hagi rahuldamata, kuna sündmuskoha vaatlusprotokolliga ei fikseeritud kassas olevat summat ning inventuur tehti alles nädala möödudes. Karistuse mõistmisel arvestas kohus süüdistatavate isikut, süü astet, asjaolu, et nende eelnevad karistused on karistusregistrist kustutamata, nende suhtumist toimepandusse ning karistust kergendate või raskendavate asjaolude puudumist. Kohus pidas otstarbekaks määrata reaalne karistus.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav AK ja süüdistatava PK kaitsja Vladimir Vaštšjonok. Süüdistatav AK ei nõustu mõistetud karistusega ega süüdistusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning selgitab, et tema pani toime varguse, mitte röövimise grupis koos PK-ga ning varguse pani toime üksinda ja seetõttu tuleb tema tegu ümber kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Süüdistatav märgib, et ta kasutas PK ja müüja vahel tekkinud olukorda ära viina varguseks ja tunnistab end selles täielikult süüdi, kahetseb tehtut ja palub kergendada karistust ning tema tegu KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ümber kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

PK kaitsja Vladimir Vaštšjonok leiab, et kohus rikkus oluliselt KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatut. Kaitsja ei nõustu kohtu väidetega, et kannatanu ja tunnistaja ütlused on kooskõlas süüdistatavate ütlustega ning nende teod olid kooskõlastatud kuriteo aja ja koha suhtes, samuti varastatud vara ühise kasutamise suhtes. Apellant leiab, et teo õigeks kvalifitseerimiseks on vajalik tuvastada ka teo subjektiivne külg. AK kasutas ära tekkinud konflikti PK ja kannatanu vahel ning PK sai vargusest teada alles kauplusest väljumisel. Kohus ei ole võtnud kergendava asjaoluna arvesse PK puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kaitsja palub tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, milles PK tegu süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ümber kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 järgi ning mõista kergem karistus.

Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud kaebuste juurde. Prokurör Mihhail Hütt leidis, et süüdistatavate poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning esitatud apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. AK kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk toetas süüdistatava apellatsiooni ning palus AK poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 199 järgi. Kuna käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni järgi puudub tema teos kuriteokoosseis, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Viru Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate AK ja PK poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Seejuures on kohus aluseks võtnud kannatanu JG ütlused, kes kinnitas, et mingit konflikti tema ja PK vahel ei olnud. PK tõukas ta pikali, ronis üle leti ning hoidis kinni. AK samuti hüppas üle leti ja võttis riiulitelt asju, koos jooksid nad poest välja. Pärast selgus, et kaasa võtsid nad kaks pudelit viina.

1-06-6871 4(4) Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja JV. Maakohus on õigesti tuvastanud, et süüdistatavate tegevus oli kooskõlastatud ning suunatud vara hõivamisele (tahtlus) vägivalla kasutamisega - PK kasutas kannatanu suhtes vägivalda (tõukamine ja kinnihoidmine) ning samal ajal hõivas AK kaks pudelit alkoholi. Kogutud tõendite kogumile tuginedes puudub alus AK poolt toimepandud teo kvalifitseerimiseks avaliku korra raske rikkumisena, nagu taotleb tema kaitsja. Sellekohased tõendid asjas puuduvad. Samuti ei ole alust hinnata AK tegu vargusena KarS § 199 tähenduses.

PK kaitsja märgib kaebuses, et maakohus on alusetult jätnud karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata süü puhtsüdamliku ülestunnistuse. Selles osas tuleb märkida järgmist. Tulenevalt KarS § 57 lg 1 p 3 on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus. Kriminaalasja materjalide kohaselt PK õiguskaitseorganite poole süü ülestunnistusega ei ole ilmunud. Samuti puuduvad asja materjalides tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud. Samas, tulenevalt KarS § 57 lg 2 võib kohus võtta arvesse ka muid antud paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kaitsja etteheide kohtule, et alusetult on jäetud arvesse võtmata puhtsüdamliku ülestunnistuse, ei ole asjakohane seetõttu, et oma süüd röövimise toime panemises ei ole PK tunnistanud.

Samas peab ringkonnakohus vajalikuks väljuda esitatud apellatsioonide piiridest kuna maakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Maakohus leidis, et PK suhtes tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid, kuna ta on varem karistatud Narva Linnakohtu 22.11.2005 kohtuotsuse järgi. Ringkonnakohus leiab, et kohus on kohaldanud ebaõiget sätet, kohaldamisele kuulub KarS §

65 lg 2, kuna uue kuriteo pani PK toime katseajal. Lisaks sellele on maakohus eksinud PK ärakandmisele kuuluva karistuse arvestamisega- KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja arvestamisega jääb tal kanda 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva.

AK osas on maakohus liitkaristuse mõistmisel alusetult kohaldanud KarS § 65 lg 2 sätteid. AK puhul tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1. Kuna liitkaristuse mõistmine on olnud ka sisuliselt ebaõige, mõistab ringkonnakohus AK-le uue liitkaristuse. Samuti tuleb muuta ka karistuse kandmise algustähtaega, karistuse tähtaeg hakkab kulgema 26.01.2006 s.o Harju Maakohtu 27.03.2006 kohtuotsuses määratud karistuse kandmise ajast. Antud kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2;

340 lg 1; 344, 345 lg 1, 2.

Maarika Kuusk Eeva Levina Mihhail Komtšatnikov