1-07-300\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

16.05.2007.a. Harju Maakohus koosseisus:

kohtunik

JULIA VERNIKOVA

sekretär

SILVI VÄIKMERI, tõlgi ANNELI HELMANN juuresolekul

prokurör

TRIIN BERGMANN

kaitsja

ARINA LISKMANN osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja

H.E, elukoht XXXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht Ehitus, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

1) 07.06.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 1-aastase

vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2) 24.11.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg.2 p.1,2,3 järgi 3-aastase

vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 3 aastat;

3) 21.01.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.3 p.1-17 lg.6 järgi 4-aastase

vangistusega;

4) 29.09.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 142 lg.3 p.3,4 järgi vangistusega 2 aastat 3

kuud 22 päeva, millest koheselt ärakandmisele kuulub 2 kuud 22 päeva ning 2 aastat 1 kuu vangistust jäetud täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat

tõkend – vahistamine alates 21.09.2006.a.

süüdistuses KarS § 202 lg.2 p.3, § 424 järgi.

H.E süüdistatakse selles, et tema kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ja isiku käest omandas ajavahemikul 09.09.2005.a. kella 23.00 kuni 10.09.2005.a. kella 16.30 Tallinnas Trummi 23a maja juurest varastatud Priit kajarile kuulunud sõiduki XXX , reg. nr.

XXX, maksumusega 994 561 krooni ning hoidis varastatud sõidukit temale kuuluvas furgoonautos XXX, reg. nr. XXX kuni sõiduki leidmiseni ja äravõtmiseni politseitöötajate poolt 15.02.2006.a. XXX maja juurest.

Seega pani H.E toime KarS § 202 lg.2 p.3 ettenähtud kuriteo, s.o. kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, toime pandud suures ulatuses.

Samuti tema, olles 24.01.2006.a. karistatud Põhja PP Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga

13500 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis kehtiva karistuse ajal 27.08.2006.a. kella 06.50 ajal Tallinnas Inseneri tänaval suunaga Aia 10A poole mootorsõidukit XXX, reg. nr. XXX, olles joobeseisundis.

Kriminaalasi nr. 1-07-300

2 Seega pani H.E toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

H.E tunnistab oma süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mille kohta kinnitas, et sõiduki kasutaja oma joobeseisundi tõttu ei olnud võimeline autot juhtima, H.E,

olles eelnevalt alkoholi tarbinud, istus rooli, tahtis autot parkida, sõitis vaid 30 meetrit klubi juurest, teda peatas politsei ja tuvastas alkoholijoobe. Varastatud sõiduki XXXX kohta, mis leiti furgoonautost, seletas, et sellest sündmusest ei tea ta

midagi, ei varastatud sõidukiga ega furgoonautoga ei oma ta mingit pistmist. Teda on algul

püütud süüdistada XXX varguses, kuna teda on varem korduvalt karistatud autovarguste

toimepanemise eest ning kuivõrd see ei õnnestunud, esitati süüdistus varastatud sõiduki omandamises ja hoidmises.

Kannatanu PK seletuse kohaselt kasutas ta AS-ile K kuuluvat sõiduautot XXXreg. nr. XXX ning 2005.aasta 09.septembril õhtusel ajal parkis auto XXX maja ette ning järgmisel hommikul avastas auto kadumise. Auto oli kindlustatud, kannatanu maksis omavastutuse summa 99 456,10 krooni, mis on 10 % sõiduki maksumusest.

Tunnistaja AKandis kohtule ütlusi selle kohta, et 2005.aasta augustis pani internetti kuulutuse furgoonauto XXX müümise kohta. Talle helistati, et soovitakse autot osta. Tunnistaja sai ARK-s

kahe meesterahvaga kokku, üks nendest oli süüdistatav. ARK-s vormistati ostu-müügileping

vanema meesterahva nimele, raha maksis aga süüdistatav, samuti tema sai tehnilise passi ja autovõtmed. Paar kuud hiljem nägi tunnistaja oma endist furgoonautot Mustamäel TTÜ lähedal.

Kohtueelsel uurimisel tundis tunnistaja süüdistatava ära kõigepealt talle esitatud fotode järgi,

hiljem kutsuti ta ka äratundmisele ning talle esitatud kolmest meesterahvast tundis ta H.E ära kui isiku, kes maksis auto eest raha.

Tunnistaja SV andis kohtule ütlusi, et nägi süüdistatavat siis, kui viimane kohtus, A Š kellega tunnistaja tegi juhutöid. Š oli tunnistajale ka rääkinud, et registreeris enda nimele furgoonauto. Mõni aeg hiljem Š suri pärast süütevedeliku tarvitamist.

Tunnistaja Tõnu Kula andis kohtule ütlusi, et Kesklinna Politseiosakonna juhtivkonstaablina ja

olles patrullis sai väljakutse Inseneri tänavale, kus joobeseisundis inimesed kavatsesid sõita autoga. Aia tänaval seistes, nägi tunnistaja, et sama auto sõitis tänavast välja ja suundus Kalevi SPA poole. Auto peatati, roolis istus süüdistatav, kes ei eitanud joobes olekut. Kõrval istus teine meesterahvas, kes oli veelgi rohkem purjus.

Tunnistaja Evelin Pajula andis kohtule ütlusi, et oli koos eelmise tunnistajaga koos patrullis. Süüdistatavaga suhtles Tõnu Kula, kes tõi talle H.E dolumendid. Kuna H.E

keeldus alkomeetrisse puhumast, kutsuti liikluspatrull välja. H.E käitus agressiivselt ja väljakutsuvalt, ähvardas kätte maksta.

Kuulanud ära kannatanu, tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, kohus

leiab, et H.E süü talle inkrimineeritud süüdistuses on täies mahus tõendamist leidnud.

Väljaspool vaidlust on asjaolu, et sõiduki XXX näol on tegemist varastatud varaga ehk KarS § 202 mõttes kuriteoga saadud varaga. Läbiotsimise protokollist nähtuvalt (t.l.10-11) kannatanu PK kasutuses olev ja tema maja eest 2005.aasta septembris varastatud sõiduk XXXX leiti 2006.aasta veebruaris veoauto reg. nr.

XXX kaubaruumist peidetuna kasutatud rehvide taga. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (t.l.12-13) asus sõiduk rehvide taga ja vaipade all, sõiduautol puudusid nii ees kui taga registreerimisnumbrimärgid, käigukangi ümbert plastikust raam eemaldatud, maas oli

3 plastikust mootorikate, registreerimisnumbrimärk XXX, juhipoolne uks lukustamata. Tuginedes

sõiduki XXX kirjeldusel, teeb kohus järelduse, et furgoonautost leitud sõidukil olid kõik varastatud sõidukitele omased tunnused, taolisele asjaolule viitab ka see, et sõiduk oli peidetud

kasutatud rehvide taha ja vaipade alla, mis omakorda kujundab veendumuse, et furgoonauto valdaja pidi aru saama asjaolust, et tegemist on varastatud sõidukiga.

Tunnistaja AKi ütlustest väga selgelt nähtub, et furgoonauto tegelikuks ostjaks oli H.E . Juba esimesel äratundmisel fotode järgi (t.l.70-71) tunnistaja tundis ära H.E kui isiku, kes oli 29.08.2005.a. koos vanema meesterahvaga furgoonauto ostnud ja maksis selle eest 11 800 krooni sularaha. H.E isiku äratundmiseks esitamisel 22.09.2006.a. (t.l.88-89) tundis tunnistaja taas H.E ära kehaehituse, talle omaste liigutuste, peakuju, näojoonte,

silmade, otsaesise kuju järgi. Samuti kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et süüdistatav on sama isik, kes ARK-s sai autovõtmed, tehnilise passi ja kes maksis auto eest sularaha, siinjuures sai tunnistaja kirjeldada ka süüdistatava riideid ostu-müügilepingu vormistamise päeval. Tunnistaja

lisas samuti, et võib eksida ainult juhul, kui süüdistataval on vend, kohtulikul uurimisel süüdistataval venna olemasolu aga tuvastatud ei ole.

Tunnistaja A.K samuti tundis ära kohtueelsel uurimisel fotode järgi A. Š kui isiku, kelle nimele vormistati ARK-s 29.08.2005.a. furgoonauto (t.l.67-68). Vastavalt rahvastikuregistri andmetele (t.l.69) A.Š 03.09.2006.a. suri.

Tunnistaja A.Kalinistovi ütlusi kinnitavad tunnistaja S.V ütlused, mis tõendavad asjaolu, et surnud A.Š kohtus H.E-ga, samuti A.Š rääkis tunnistajale, et registreeris oma nimele furgoonauto XXXX, kuna tal oli Eesti Vabariigi kodaniku pass. Tunnistaja tundis kohtueelsel uurimisel kindlalt H.E ära (t.l.98-99) kui isiku, kes 2005.aasta suvel või sügisel tuli A.Š järele, viis ta ARK-sse furgoonauto vormistamiseks A.Š nimele. Sama kinnitas tunnistaja S.Vo ka kohtuistungil. Tunnistaja S.V ütlustest järeldub, et A.Š näol oli tegemist kodutu ja töötu inimesega, kellel oli aga kehtiv EV kodaniku pass.

Seega eelpool nimetatud tõendid annavad alust kindlalt järeldada, et H.E ostis 2005.aasta augustis A.K furgoonauto XXXX , reg. nr. XXX 11 800 krooni eest, kasutades A.Š

kui variisikut, kelle nimele sai ostu-müügileping vormistatud. Sellest johtuvalt loeb kohus

tõendatuks asjaolu, et H.E oli furgoonauto, millest 15.02.2006.a. leiti varastatud

XXX , tegelikuks valdajaks ning nimetatud furgoonauto oli tema kasutuses. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastatud, et H.E oleks furgoonauto edasi müünud või andnud kasutada teisele isikule vms. Kohtuliku uurimisega ei ole samuti tuvastatud, et furgoonauto oleks

tegeliku valdaja tahte vastaselt läinud tema valdusest välja, varastatud, ärandatud vms. Seega

tuleb lugeda tuvastatuks, et furgoonauto oli süüdistuses märgitud ajavahemikul vaid H.E kasutuses ning tema furgoonauto kaubaruumis leitud esemed kuuluvad samuti temale.

Samuti kohus leiab, et tõendamist leidnud fakt, et H.E kasutas furgoonauto soetamisel

variisikut ja lasi registreerida auto isiku nimele, kelle kohta peale sünniaasta puuduvad rahvastikuregistris igasugused andmed, mis teeb selle isiku kättesaamatuks, tõendab H.E poolset kavatsetust edaspidi kasutada furgoonautot õigusvastastel eesmärkidel. Siinjuures väärib

tähelepanu ka asjaolu, et H.E on isik, keda on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud autovarguste eest.

Seega kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates, kohus leiab, et H.E süü kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises ja hoidmises on tõendamist leidnud ja süüdistatava tegevusele on selles süüdistuse osas antud õige juriidiline hinnang.

4 Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 99 456.10 krooni - omavastutuse summa, mis jäi saamata Seesam Kindlustuse AS-i poolt hüvitise väljamaksmisel seoses sõiduki vargusega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi ei kuulu rahuldamisele. KrMS § 37 lg.1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Sellest tulenevalt kannatanu varalise nõude saab rahuldada ja mõista nõutava summa süüdistatavalt välja üksnes juhul, kui on tuvastatud, et varaline kahju on tekitatud vahetult tema

tegevuse tagajärjel. Arutatavas kriminaalasjas ei ole H.E-le esitatud süüdistust

kannatanule kuulunud sõiduki varguses. H.E inkrimineeritud tegevusega, s.o. sõiduki

omandamisega ja hoidmisega varalist kahju kannatanule tekitatud ei ole ning selles osas ta varalisi pretensioone ei esitanud.

Süüdistatava süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis korduvalt kehtiva karistuse ajal on samuti täielikult tõendamist leidnud. Tunnistajad TK ja EP kinnitasid kohtule, et pidasid H.E süüdistuses nimetatud ajal ja asjaoludel kinni ja tuvastasid tal alkoholijoobe. H.E samuti ei eita, et istus autorooli vaatamata eelnevalt alkoholi tarvitamisele. Tema süü on samuti tõendamist leidnud väärteoprotokollidega (t.l. 110, 113), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktidega (t.l.111, 114), otsusega väärteoasjas (t.l.112), millega H.E karistati

24.01.2006.a. LS § 7419

lg.1 alusel rahatrahviga 13500 krooni. Seega oli H.E 27.08.2006.a. uuesti alkoholijoobes sõiduki juhtimise ajal kehtiv väärteokaristus. H.E tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab asjaolu, et H.E on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isik, teda on karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, viimase kohtuotsusega määrati talle katseaeg vangistuse osaliselt ärakandmisel, kuid mõlemad

talle inkrimineeritud kuriteod pani ta toime katseajal. Ei ole tuvastatud samuti H.E

kindla töökoha ja legaalse sissetuleku olemasolu, mille kohta puuduvad objektiivsed andmed. Puuduvad karistust nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud.

Seega eelpooltoodut ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades, kohus on seisukohal, et

kergemaliigilise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke ja mõjutada

H.E edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda tuleb karistada vangistusega.

Juhindudes KrMS § 306, 311-313, kohus

5

Tsiviilhagi summas 99 456,10 krooni jätta rahuldamata.

KrMS § 179 alusel välja mõista H.E-lt sundraha summas 5400 krooni ja KrMS §

175 alusel ekspertiisi tasu summas 120 krooni riigituludesse. Väljamõistetud summad tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXXXXXXXXXX ning selgitus: „ ”. H.E, 1-07-300, menetluskulud, sundraha

Kohtuotsusele võib KrMS § 318-319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Osaliselt jõustunud.

KOHTUNIK