1-07-6183\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6183

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-6183

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Raivo Väik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Raivo Väik (sündinud 10.08.1960.a; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Raivo Väik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et R. Väik`i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 17.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Väik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Raivo Väik tunnistati süüdi 25.06.1997.a. EV Tallinna LK poolt KrK § 107 lg2 p6 järgi 6 aastat vangistust. KrK § 41 järgi liideti Harju MK 01.04.1997.a. otsusega mõistetud karistus osaliselt 6 aastat. Lõplikuks karistuseks 12 aastat vangistus.

Karistuse kandmise algus on 25.06.1997.a ja lõpp 25.06.2009.a.

2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.06.2005.a.

Raivo Väik karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on R. Väik suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Alates 1997.a. töötab R. Väik vangla majandusosakonnas erinevatel ametikohtadel. Käesoleval ajal töötab kinnipeetav Majandusosakonnas autoremondilukksepana. Vajadusel osaleb ka remondi- ja ehitustöödel. Seoses oma tööülesannete täitmisega, käis kinnipeetav 08.06.2006.a. Tallinnas Justiitsministeeriumi ruumides mööbli laadimistöid teostamas. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on R. Väik`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX ja töökoha garanteerib OÜ Denarius. Kinnipeetava poolt on vabaduses ohustatud isikud, kes on viibinud kinnipidamisasutuses ja kellega on R. Väik`il „vana vimm“. Tüli käigus võib lüüa esimese kättesattuva esemega. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem siis, kui R. Väik tarvitab alkoholi endiste kinnipeetavate seltskonnas, eriti juhul, kui R. Väik ei tööta ja juuakse mitu päeva.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Raivo Väik sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et R. Väik`i ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele määramine soodustab Tema kohandumist ühiskonnas ja suurendab motivatsiooni elada seaduskuulekalt.

Raivo Väik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Oma kuritegu Ta tunnistab, karistus peab teenituks ning oma teguviisi Ta ei õigusta.

Prokurör ei toeta taotlust. Vaatamata vanglapoolsele positiivsele iseloomustusele ning sellele, et kriminaalhooldaja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, leiab prokurör, et vajalik on arvesse võtta isiku varasemat karistatust, käitumist vabaduses ning vangistuses viibimise ajal. Raivo Väik on samataoliste kuritegude eest karistatud neljal korral, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine. Arvestades taolist asjaolu, puudub prokuröril veendumus, et isik vabaduses on võimeline jätkama elu seadusekuulekalt, ennast kontrollima ning mitte toime panema uusi samalaadseid kuritegusid. Kokku on kinnipeetav karistatud kuuel korral, ükski varasem karistus ei ole avaldanud isikule positiivset mõju ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt. Seega puudub alus arvata, et ennetähtaegsel vabanemisel hoiduks ta kuritegude toimepanemisest. Kuna karistuse kandmise lõpp on 25.06.2009.a., leiab prokurör, et ennetähtaegne vabastamine oleks enneaegne.

Kohus, ära kuulanud Raivo Väik`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Väik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Väik`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Väik`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Raivo Väik kannab karistust isikuvastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 12-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi R. Väik`i on distsiplinaarkorras kolmel korral karistatud, kannab Ta karistust

3 ühiskonnaohtliku teo eest, seega on aeg, mil R. Väik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. R. Väik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka R. Väik`i suhtes koostatud iseloomustuses. R. Väik`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vaatamata vanglapoolsele positiivsele iseloomustusele ning sellele, et kriminaalhooldaja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, nõus kohus prokuröri arvamusega, et vajalik on arvesse võtta isiku varasemat karistatust, käitumist vabaduses ning vangistuses viibimise ajal. Raivo Väik on samataoliste kuritegude eest karistatud neljal korral, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine.

Vabanemisel ei oleks Raivo Väik´ile takistuseks elu- ja töökohaprobleemid, sest need on Temale tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et 12-aastasest vangistusest on R. Väik`il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.06.2009.a) ning R. Väik`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks R. Väik`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik