1-06-9112\12 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-06-9112

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 22. mai 2007.a., Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Ivi Kesküla Ita Urban

Pärnu Maakohtu 11.01.2007.a. kohtuotsus Z.T süüdistuses süüdistatav Z.T Merike Lugna adv. Rein Kiviloo

Pärnu Maakohtu 11.01.2007.a. kohtuotsus Z.T

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Varem varavastaseid kuritegusid korduvalt toime pannud

Z.T , sünd.xxx, varem karistatud kriminaalkorras seitse korda, elukoht Järva maakonnas X linnas X-X xx-x,

tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Järva Maakohtu 01.08.2005.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud

vangistust. Tartu Maakohtu 14.06.2006.a. otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega jäeti iseseisvalt kantavaks karistuseks. Kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni jäeti tõkend- elukohast lahkumise keeld- muutmata. Menetluskulude kõrval mõisteti talt välja tekitatud kahju katteks 3100 krooni B OÜ kasuks.

Maakohtu otsuse kohaselt varem varguseid toime pannud Z.T

5.11.2005.a. ajavahemikus kella 22-st 23-ni tungis sisse B OÜ angaari ja kontorisse asukohaga Järva maakonnas Paide vallas X külas ning varastas sealt

sülearvuti IBM, sularaha ja mutrivõtmete komplekti, tekitades varalise kahju vargusega kokku 2100 krooni ja lõhkumisega 1000 krooni.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant kinnitab oma kaebuses, et kõnesolevat tegu pole ta toime pannud ja

palub ennast selles õigeks mõista. Z.T kinnitab jätkuvalt, et ta tõesti tunnistas eeluurimisel uurijale korduvalt, et tema pani selle teo toime, kuid seda

tegi ta põhjusel, et viibis psüühiliselt teise samaaegselt uuritava kriminaalasja

mõju all. Neid ütluseid kinnitas ta veel hiljemgi, lootes tõde avaldada alles

kohtus. Tema endise elukaaslase, tunnistaja A.A ütlused on tulenenud soovist talle kätte maksta nurjunud kooselu pärast, politseitöötaja K.Orgvee tunnistuste

kohaselt olevat sündmuskohalt võetud jäljed kutsutud ekspertiisist tagasi. Selliselt polegi süüd kinnitavaid tõendeid.

Ringkonnakohtu seisukoht

Käesolevas asjas pole esitatud vaidlust selles, et nimetatud vargus oli toime

pandud. See on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde

lisatud fotodega, kannatanu esindaja A.Vahemäe ütlustega. Ka ei ole alust kahelda esitatud arvestusega tekitatud kahjude kohta.

3

Puutuvalt väitesse, et varguse pani toime Z.T, on süüdistatav

eeluurimisel korduvalt kinnitanud, et nimelt tema tegi seda. Samadel

ülekuulamistel ta selgitas, millistel asjaoludel ja kuidas ta seda tegi, t tema

ütluseid seostati olustikuga sündmuskohal. Need asjaolud olid aluseks

sündmuskohalt leitud bioloogilise aine alusel DNA ekspertiisi läbiviimisest loobumisele.

Järgnevalt küsitleti Z.T seoses arutuseloleva kriminaalasjaga maakohtu

kohtuistungil, kus ta eitas oma süüd ja selgitas, et eeluurimise esimesel

ülekuulamise päeval tungiti talle kallale, mistõttu ta polnud suuteline õigeid

ütlusi andma ja vastas esitatud küsimustele jaatavalt; tal on varasem elukogemus, et kui võtta süü omaks, siis vahi alla ei võeta. Samal päeval ütluste seostamisel sündmuskohal näitas tegelikult kõik ette politseitöötaja. Süüdistatav selgitas, et politseitöötaja ei sundinud teda ütlusi andma. Väidetud vigastustest ta

uurijale ei rääkinud ja arstile neid ei näidanud. Kohtuistungil ülekuulatud

tunnistaja K.Orgvee kinnitas, et samaaegselt kõnesoleva kriminaalasja

uurimisega kuulati Z.T üle kannatanuna. Eeluurimise teisel ülekuulamisel kinnitas ta varemöeldut, sest eeluurimisel polnud mõtet erinevaid ütlusi anda. Ta käis metsatöödel, märkmeid tööl käimise aja kohta pole säilinud.

Ringkonnakohus osutab kohtupraktikale (näiteks Riigikohtu otsustele nr. 3-1-1-

111-06, 3-1-1-3-07), mille kohaselt võib kohtueelses menetluses antud ütluste

avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste

usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Olukorras, kus on tegemist diametraalselt lahknevate erisustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erinevatel ajaperioodidel antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta.

Süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused erinevad diametraalselt

tema ütlustest kohtuistungil. Ringkonnakohus leiab, et Z.T selgitus

põhjustest, miks ta eeluurimisel korduvalt kinnitas oma süüd käesolevas

varguses, ei ole veenev. Väidetavalt oli talle ülekuulamise päeval tekitatud

kehavigastusi- neid ta aga ei avaldanud uurijale ega pöördunud arstiabi saamiseks. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas sai ta sai anda üksikasjalikke süüd

kinnitavaid ütluseid, väidetavalt tervislikel põhjustel aga ei saanud oma süüd

eitada. Ka ei kinnita ütluste ja olustiku seostamise käigus tehtud fotod rasket

tervislikku seisundit. Nimetatud asjaolust järeldub, et Z.T käesoleva kriminaalasja raames antud ütlused kui ebausaldusväärne tõend tuleb tervikuna kõrvale jätta.

4

Maakohtus kinnitas süüdistatava endine elukaaslane, tunnistaja A.A, et Z.T käis metsa välja vedamas, kuid kaks korda nädalas käis ta kodus,

2005.a. novembris tõi Z.T koju musta korpusega sülearvuti, tunnistaja

kuulis vargusest angaarides ja ta oli veendunud, et nimetatud eseme oli varastanud Z.T, hiljem oli Z.T seda ka tunnistanud. Suve alguses

teatas ta sellest politseile. See tõend kinnitab otseselt Z.T süüd kõnesolevas varguses. Tunnistaja ei saanud välja mõelda eset ja iseloomustada seda, mida ta pole näinud. Sülearvuti on kaasajal igapäevane töövahend, millel

võib olla palju eritunnuseid. Tunnistaja poolt antud arvuti värv kattub kaotsiläinud arvuti värviga. Maakohus ei seadnud kahtluse alla tunnistaja A.A ütluste objektiivsust, samal seisukohal on ringkonnakohus.

Apellatsioonkaebuses esitas Z.T alibi oma mujal viibimisest süüdistuses

nimetatud ajal. Nimelt oli ta olnud 3.-6. novembril 2005.a. traktoristina metsatööl tööandja FIE T.G alluvuses. Seda asjaolu pidid tõendama tema enda

poolt omakäeliselt täidetud kalendrileht, mille ta oli esitanud tööandjale, ja tunnistaja Sander Püss.

Ringkonnakohtu arvates ei kinnita väidetud eemalolekut kumbki süüdistatava

poolt nimetatud tõend. Z.T selgitus kalendrilehel olevate märkmete

kohta otseselt ei kinnita tema raietööl olemist varguse toimepanemise päeval.

Kuid kui ta isegi oli kõnesoleval päeval metsatööl, ei välista see tema poolt

varguse toimepanemist sama päeva hilisõhtul. Pealegi on tehtud kindlaks, et süüdistatav käis paaril korral nädalas kodus ja sündmuskoht asus kodu lähedal.

Ka tunnistaja S.P ei välistanud, et süüdistatav võis vahel ööbida ka mujal kui haagises metsatööobjektil. Apellatsioonkaebuses nimetatu, et kaebaja ei andnud A.Ale midagi esemetest, mille suhtes talle esitati kahtlustus, on sisutu, sest seda pole keegi väitnudki.

Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et Z.T-le esitatud süü on

tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud sissetungimisega toime pandud vargusena isiku poolt, kes on ka varem toime pannud varavastaseid kuritegusid.

Apelleeritud kohtuotsuses on põhjendatud- miks mõistetakse Z.T-le

nimelt vangistus kestvusega 9 kuud. Ringkonnakohtu kolleegiumi arvates on

maakohus kõik karistust mõjutada võivad asjaolud otsuses ära näidanud. Karistus vastab toimepandud teole ja Z.T isikuandmetele ja tuleb jätta

muutmata. Lõplik karistus on mõistetud mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste kogumina.

5

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Igor Amann Ivi Kesküla