1-07-1169\5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-1169 Menetlus Osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Kalev Kuningas Süüdimõistetu M.M Kohtulahend

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07. märtsi 2007 otsus M.M-i karistamises KarS § 169 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Tühistada M.M-ile kohaldatud üldkasulik töö ja pöörata Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja 07. märtsi 2007 otsusega M.M-ile mõistetud vangistus 2 kuud täitmisele. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Määruse koopia saata karistusregistrile ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaal-

hooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi

Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul.

Asjaolud

M.M on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07. märtsi 2007 otsusega KarS § 169 järgi ja karistatud 2 kuu vangistusega ja KarS § 69 alusel asendada M.M-ile

mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 07. september 2007 ning üldkasuliku töö tegemisel M.M allutatud KarS § 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx

Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud M.M-i kohta. Ettekandest nähtuvalt M.M rikkus registreerimiskohustust. Ta ei ilmunud 2 kuu jooksul

registreerima ei ametniku kutsete peale ega ka omal initsiatiivil, kuigi teadis varasemast ajast kriminaalhooldus tingimusi. Viimasel kuul ei saanud M.M-iga ühendust ka telefoni teel. M.M ignoreerib talle kohtu poolt määratud karistust. Üldkasulik töö karistusena ei täida M.M-i puhul oma eesmärki. Seda tõestab ka varasema kohtuotsusega määratud üldkasulik töö tegemata jätmine.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks

KrMS § 428 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud.

Süüdimõistetu avaldas, et ta tegeleb ehitusega, need asjad kõik venisid ja siis mind vahistati. Samuti avaldas, ta , et kui ta läks registreerima, siis ei olnud Karin Ilusat seal, vahepeal oli ta kinni 01.-03.aprillini ja oli paarkümmend päeva väljas, siis ta korra helistas kriminaalhooldajale. Süüdimõistetu avaldas, et neil oli kokkulepe kriminaalhooldajaga, et saab temaga kokku, aga siis võeti teda vahi alla.

Samuti avaldas süüdimõistetu prokurörile, et jaanuaris sai kokkulepe tehtud, veebruaris oli puude lõhkumine ja muud asjad. Süüdimõistetu avaldas, et ta oleks tööle hakanud aprilli lõpust, kui suur kasvuhoone ehitus oleks alanud.

Kriminaalhooldusametnik jääb karistuse täitmisele pööramise taotluse juurde, loobub süüdimõistetu vahistamise taotlusest. Prokuröri toetas kriminaalhooldaja esitatud taotlust karistuse täitmisele pööramisest.

Kohtu põhjendused

KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule

kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab

süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaal- hooldusametniku ettekande põhjal.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Vastavalt KarS § 69 lg-le 7, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö

tegemata osa (kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega). Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.

Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole M.M süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Põhjendatud on tühistada M.M-ile kohaldatud üldkasulik töö ja pöörata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07. märtsi 2007 otsus otsusega M.M-ile mõistetud vangistus täitmisele. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava

kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik