4-07-1867\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-07-1867

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2007. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1867 (2316,07,001838; 2317,07,002007; 2316,07,002981) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Andrei Petrov (ik: 38104020361, elukoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON

1. Andrei Petrov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva. 2. Andrei Petrovile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti ärakandmist arvestada alates Andrei Petrovi karistuse kandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.11.2007. Kui arest ei ole määratud tähtajaks ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning karistuse kandmist arvestatakse karistuse kandmisele toimetamisest. 3. Andrei Petrovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Andrei Petrov, 4-07-1867, joobe tuvastamise tasu“. 4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. 5. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.06.2007. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

30.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 706639 selles, et 29.03.2007 kell 13.50 peeti Ed. Vilde tee 140 maja juures kinni Andrei Petrov, kes toimetati Wismari Haiglasse ning kellel vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1109/481 tuvastati 29.03.2007 kell 16.25 segatüüpi narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.Petrov on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas samal päeval amfetamiini.

01.04.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 908135 selles, et 01.04.2007 kell 17.00 peeti Sadama 25 asuvas C Terminaalis kinni Andrei Petrov, kes toimetati Wismari Haiglasse ning kellel vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1159/9 tuvastati 01.04.2007 kell 18.30 segatüüpi narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.Petrov on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas samal päeval amfetamiini, süstis ennast eile.

10.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 907529 selles, et 10.05.2007 kell 17.15 peeti Pärnu mnt 108 maja juures kinni Andrei Petrov, kes toimetati Wismari Haiglasse ning kellel vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1865/213 tuvastati 10.05.2007 kell 18.15 narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.Petrov on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas samal päeval amfetamiini, süstis ennast eile.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kätte saanud allkirja vastu samas elukohas elav vend allkirja vastu, mistõttu kohus leiab, et menetlusalune isik on väärteoasja kohtulikust menetlusest teadlik. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, teda on karistatud ka lühiajaliste arestidega, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti 10 päeva, kuivõrd varasemad rahatrahvid ja lühiajalised arestid ei ole oodatud mõju avaldanud.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega 19 000 krooni ulatuses, millised on tasumata, samuti on teda karistatud korduvalt arestidega. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem lühiajaliste arestidega karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti pikemaajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest

107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik