1-07-5466\4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mail 2007. a Tartu Vanglas Kriminaalasja number 1-07-5466 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Lašmanova Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Margit Pärn Tartu Vangla esindaja Meelis Ludvig Kriminaalasi Süüdimõistetu Valeri TŠITŠILENKO tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Valeri TŠITŠILENKO elukoht (vabanemisel):; isikukood: RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Valeri TŠITŠILENKO temale Harju Maakohtu 15. aprilli 2002. a otsusega 1-286 2001.a. karistuseks mõistetud 8 ( kaheksa ) aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 15.04.2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-286 2001.a. tunnistati Valeri TŠITŠILENKO süüdi KrK § 141 lg. 2 p. 1,2,3,4,41 järgi ning karistati vangistusega 7 aastat; KrK § 139 lg. 2 p. 1,2,3 järgi mõisteti 2 aastat vangistust. Kuritegude kogumi eest mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust ja KrK § 41 lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

2 Kinnipeetava karistusaeg algas seega 13.08.2000.a. ja lõppeb 13.08.2008.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast ära kandnud 09.02.2007.a.

Tartu Vangla ei toeta V.Tšitšilenko tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, samuti ei toeta seda ka kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamus.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V.Tšitšilenko seletas kohtus, et ta soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ja on kindel, et enam kunagi nii ei juhtu. Vabaduses on vaja hakata kasvatama tütart, kellega ema enam toime ei tule. Tööd leiaks kohaselt AS-is X. Distsipliinirikkumistele vanglas leiab õigustusi, vangla meditsiinitöötaja ähvardamise kohtumenetlus on pooleli.

Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isik pole teinud järeldusi mõistetud karistusest ja selle eesmärgist. Käitumine vanglas näitab üheselt, et isik ei suuda vabaduses täita nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid, käitumine on impulsiivne, jäik. Selleks, et isik vabaneks, tuleks tal muuta oma ellusuhtumist.

Kohtuniku seisukoht Valeri TŠITŠILENKO mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on V.Tšitšilenko temale mõistetud karistusajast vähemalt 2/3 ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla annab V.Tšitšilenko karistusajale karmi hinnangu – isik süstemaatiliselt rikkunud vangla eeskirju ja teda on korduvalt selle eest karistatud, kuid need pole ilmselgelt isikule mõju avaldanud. Viimased rikkumised jäävad oktoobrisse 2006.a. Kohus, hinnates isiku käitumist vangistuse ajal jõuab ühesele järeldusele – hoolimata edukatest õpingutest Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ja tisleri elukutse omandamisest, on selge, et isikul võib vabaduses tekkida tõsiseid probleeme õiguskuulekusega – vanglas viibimise ajal on tal olnud 31 distsipliinirikkumist ning tema suhtes on kasutatud sanktsioone. Ka kohtuistungil vanglas õigustas isik toimepandud rikkumisi. Seegi näitab, et isik ei suuda täpselt ja tingimusteta alluda kehtestatud reeglitele ja korrale, ei näe rikkumistes oma süüd, vaid õigustab ning püüab neile leida õigustusi. Ka on pooleli kriminaalkohtumenetlus vangla meditsiinitöötaja ähvardamises. Seega pole ta teinud järeldusi mõistetud karistuse eesmärgist. Ka on vangla direktsioon keeldunud isiku ennetähtaegsest vabastamisest. Isiku käitumine viitab üheselt sellele, et kinnipeetav ei oska kehtestatud reeglitest kinni pidada, mida aga otseselt eeldab vabaduses karistuse kandmine – tingimusteta allumist kehtestatud tingimustele. Selleks, et vabaneda enne tähtaega, tuleks isikul vanglas läbida vastavaid koolitusi, programme oma ellusuhtumise muutmiseks.

3 Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Valeri Tšitsilenko’t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda.

Annemarie Gerassimov Kohtunik 28.05.2007.a.