1-07-6778\1 · 1-07-6778\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-6778 (kohtueelses menetluses nr 07260200614) riik S.J versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav S.J Süüdistus KarS § 329 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.J süüdi (KarS) § 329 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o 9320 (üheksa tuhat kolmsada kakskümmend) krooni (päevamäära aluseks võetud S.J-i 2006. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 233 krooni); KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 800 (kaheksasada)

krooni kuus kuni rahalise karistuse tasumiseni; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

15.02.2007. a kohtuotsus kuulub eraldi täitmisele; rahaline karistus viia täide iseseisvalt; tühistada S.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole;

2.2 välja mõista S.J-ilt sundraha 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2145.25 (kaks tuhat ükssada nelikümmend viis kr ja 25 s) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 955.80 (üheksasada viiskümmend viis kr ja 50 s) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud

rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena

2

mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on S.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 329 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 9320

krooni (päevamäära aluseks võetud S.J-i 2006. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o

233 krooni). KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 800 krooni kuus kuni

rahalise karistuse tasumiseni.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.02.2007. a kohtuotsus kuulub eraldi täitmisele. Rahaline karistus viia täide iseseisvalt.

2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

S.J-ile esitatud süüdistus

S.J on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema juhtis 06.04.2007. a kell

22:40 Viljandi maakonnas Halliste alevikus Tiigi tänaval mootorsõidukit Audi 100

registreerimismärgiga 181 AJM isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.02.2007. a otsusega mootorsõiduki juhtumise õigus ära võetud 8 kuuks alates 23.02.2007. a.

S.J-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

3 Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning S.J tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 329 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid S.J-i karistamise kokkuleppemenetluses. S.J-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5400 krooni.

Süüdistatava kaitsja on kohtuistungil esitanud taotluse vähendada väljamõistetavat sundraha kuna süüdistataval on kolm alaealist last.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1189.45 krooni.

Süüdistatava S.J-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 955.80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega.

4

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2700 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 955 krooni 80 senti ja

muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1189 krooni 45 senti - riigieelarve tuludesse.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja süüdistatav S.J tuleb vabastada

sundraha maksmisest osaliselt, s.o. pooles ulatuses.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4. Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Helle Tamm

Kohtunik