1-06-12405\15 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generated1 1-06-12405
Legislator headnote
AI generated1-06-12405\15 · Tallinna Ringkonnakohus: 1 1-06-12405
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 1-06-12405
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus
Apellant Prokurör Kaitsja
RESOLUTSIOON
EDASIKAEBUS
16. mai 2007.a., Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma Tatjana Derkatš
Harju Maakohtu 02.03.2007.a. kohtuotsus R.D süüdistuses süüdistatava kaitsja Maano Saareväli Raivo Kala Maano Saareväli
Harju Maakohtu 02.03.2007.a. kohtuotsus R.D
süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras
Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule
teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
2 Asjaolud ja menetluse käik
Maakohtus tunnistati
R.D , sünd. xxx, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, elukoht x
süüdi KarS § 329 ja § 424 järgi ning karistati 1 aastase vangistusega KarS § 74
alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes allutamisega kontrollnõuetele
kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisakaristusena võeti talt 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus.
R.D oli Harju Maakohtu 02.12.2004.a. otsusega mootorsõiduki
joobeseisundis korduva juhtimise eest KarS § 424 järgi karistatud rahalise
karistuse ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1,5 aastaks. Sellele
vaatamata juhtis ta 27.03.2005.a. kella 02.25 ajal Saue vallas Laagri alevikus
Veskitammi 4 juures joobnuna sõiduautot Dodge Caravan registrimärgiga xx xxx.
Apellatsioon ja taotluse sisu
Apellant leiab, et maakohus uuris kriminaalasja puudulikult ja kohaldas
materiaalõigust ebaõigesti, mistõttu palub kohtuotsus tühistada ja mõista süüdistatav täies mahus õigeks. Apellatsiooni peamine väide on, et R.D küll istus parklas seisva auto juhiistmel, auto mootor töötas, kuid sõiduk ei liikunud,
ta ootas kainet juhti ja tahtis soojendada salongi. Seega ei saa R.D
vaadelda juhina LS § 7 lg 4 tähenduses. Seda puudutavas osas vastupidiseid ütluseid andnud politseitöötajate tunnistajate Vahur Djakovi ja Andrus Aidase
tunnistused pole omavahel kooskõlas. Samuti on nende tunnistajate mälu
valikuline: mõlemad isikud mäletavad süüdistatava väliseid joobetunnuseid ja
autoga tagurdamise fakti üldiselt, samas aga nad ei mäleta tervet rida sündmusega seotud olulisi asjaolusid. Sellest apellant järeldab, et nende isikute ütlused pole usaldusväärsed, tegelikult nad juhtunut ei mäleta ja käesoleval juhul ei saa oma ametikohustusi täitnud kainete politseitöötajate tunnistusi eelistada raskes joobes viibinud süüdistatava ütlustele. Kahtlus, et tunnistajad on andnud
teadvalt tegelikele asjaoludele mittevastavaid ütlusi, tuleb tõlgendada
süüdistatava kasuks. Ringkonnakohtu istungil osutas apellant eriliselt tunnistajate väitele, et puudus takistus parklas toimuva jälgimiseks, see ei vasta
sündmuskoha oludele ja annab aimu tunnistajate soovist moonutada tegelikke asjaolusid süüdistatava kahjuks.
3 Ringkonnakohtu seisukoht
Vaidlustatud ei ole, et kõnesoleval ajal ta kandis mootorsõiduki joobnuna juhtimise eest mõistetud põhikaristust (toimikus oleva karistusregistri väljavõtte kohaselt mõistetud rahaline karistus on kandmatatoimik III köide, lk. 5-8) ja
lisakaristust (keeld juhtida mootorsõidukeid) ning et ta oli purjus.
Apellatsioonkaebuses nimetatud väited olid uurimisobjektiks juba maakohtu istungil.
Käesolevas asjas omab olulisimat tähtsust kindlaks tehakas R.D juhtis
mootorsõidukit või mitte. Mõiste „juhtimine“ on seaduses defineerimata. Küll
aga sisustavad Liiklusseadus ja Liikluseeskiri mõiste „juht“- see on isik, kes
juhib sõidukit, ratsavõi veoloomi. on Käesoleva kriminaalasja raamidest lähtuvalt käsitletav juhtimisena juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel.
Nimetatud küsimuses on tõendid vastuolulised: tunnistajad V.Djakov ja A.Aidas
kinnitasid auto juhtimist R.D poolt, süüdistatav aga eitas seda. Teised
mingilgi moel arutuseloleva situatsiooniga seotud olnud isikud ei viibinud sündmuskohal ajal, mil süüdistatav oli sõiduki kulgemist väidetult suunanud.
Ringkonnakohus osutab KrMS §-le 312 p 1 ja 2, mille mõtte kohaselt peab
kohus otsuses näitama, millistel tõenditel tõendatuks tunnistatud asjaolud tuginevad ning vastuoluliste tõendite olemasolu korral põhjendama, miks ta
mõnda tõendit usaldusväärseks ei pea. Maakohus on otsuse aluseks võtnud
tunnistajate poolt antud ütlused, kes, erinevalt raskes alkoholijoobes viibinud
R.D-st, olid kained ja täitsid oma tööülesandeid. Seega on maakohus kõnesolevat seadusenõuet järginud.
Kohtukolleegiumil puuduvad alused kõnesolevatest tõenditest teistsuguse
järelduse tegemiseks. Siinjuures ei oma tähtsust, et tunnistajad olid politseitöötajad, nende ametiseisund iseenesest ei ole olnud aluseks vastuoluliste tõendite usutavuse hindamisel. Maakohus on otsuses otseselt öelnud, et juhtimist
nähes täitsid tunnistajad oma tööülesandeid. See tähendab, et nad ei osutunud
sündmuste pealtnägijateks juhuslikult, vaid nende tähelepanu, tulenevalt tööülesannete täitmisest, oli suunatud nimelt liiklusele. Sellega on seletatav, et
liiklusvälistes asjaoludes- Dodge ja politseiautode paiknemine, tulede sisselülitatus, kõrvaliste ilmumine, kohapealse vaidluse ja joobe tuvastamise üksikasjadtunnistajate ütlused omavahel täiel määral ei kattu. Need ja apellandi
poolt rõhutatud takistused vaateväljas ei lükka ümber tunnistajate poolt
kinnitatud olulisimat, et purjus R.D juhtis mootorsõidukit. Dodge ja
politseiautode täpne asukoht juhtimise ajal pole fikseeritud, mistõttu liiklussituatsiooni eksperimendina rekonstrueerida pole võimalik.
4
Ringkonnakohtu arvates on R.D kaitsetaktika valik (ütluste sisu)
kujundatud asjaolust, et ta juba kannab kriminaalkaristust samasuguse
õigusrikkumise eest, vaieldamatult soovib ta oma käitumist näidata talle
võimalikult soodsamalt. Samal ajal puuduvad andmed tunnistajate isiklikust
huvist käesoleva süüdistusasja mõjutamiseks, süüdistatava kinnituse kohaselt
ringkonnakohtus pole tal varasemalt samade tunnistajatega isiklikke kokkupuuteid olnud.
Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma