4-07-946\4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-07-946

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-07-946 Otsuse tegemise kuupäev, koht Otsuse teinud kohus 21. mai 2007 Viru Maakohtu Kohtla-JärveKohtumaja Viru Maakohus Kohtunik Anu Ernits Sekretär, tõlk Sekretär Marge Ojaäär, Olga Štšeglova, tõlk Leonora Nõmmik Väärteoasi Viktor Semjonovi kaebus Ida Politseiprefektuuri 07 02 2007 otsustele nr 2440,07,000660 ja nr 2440,07,000662 , Viktor Semjonovi karistamise kohta Karistusseadustiku § 276 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut summas 900 krooni, kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10 aprill, 17.mai 2007 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil kaebemenetluses Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Viktor Semjonov , isikukood 33510252221, xxx, elukoht xxx Ida Politseiprefektuur , esindaja Peeter Roosimägi. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2, p 3 § 134 lg 3, § 135, § 155 lg 1 p 1, lg 2, § 156, kohus OTSUSTAS: Viktor Semjonovi kaebused rahuldada. 1.Tühistada Ida Politseiprefektuuri 07 02 2007 otsus nr 2440,07,000662 Viktor Semjonovi karistamise kohta Alkoholiseaduse § 70 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut summas 900 krooni. Menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.Tühistada osaliselt Ida Politseiprefektuuri 07 02 2007 otsus nr 2440,07,000660 Viktor Semjonovi karistamise kohta KarS § 276 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja teha uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda: Karistada Viktor Semjonovit KarS § 276 järgi rahatrahviga 15(viisteist) trahviühikut summas 900(üheksasada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Politseiprefektuuri arvele nr 10220035026010 Eesti Ühispangas ( kood 401 ) , viitenumber 2440070006600050 Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg, ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord. Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kohtuotsusele kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool, soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Põhjendus. 1.Viktor Semjonov esitas kaebused, milles palub: Tühistada Politseiprefektuuri 07 02 2007 otsus nr 2440,07,000662 tema karistamise kohta Alkoholiseaduse § 70 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut summas 900 krooni selle kohta, et tema 15 01 07 kell 16.00 Kiviõlis Keskpuiestee 31 avalikus kohas jõi veini. Tühistada Ida Politseiprefektuuri 07 02 2007 otsus nr 2440,07,000660 tema karistamise kohta Karistusseadustiku § 276 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni selle kohta, et tema (toimetatuna eelnimetatud teo eest Kiviõli politseijaoskonda) 15 01 kell 16.15 Kiviõlis Keskpuiestee 37a (Kiviõli politseijaoskonnas) eiras politseiametniku seaduslikku korraldust lõpetada ropendamine, kasutas ebasündsaid sõnu rebis vormiriietusest ja provotseeris kaklust. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebustes esitatud taotluse juurde ja nõudis ülalnimetatud otsuste tühistamist täielikult, kinnitades, et ta ei ole kumbagi väärtegu toime pannud. Hoopis politseiametnikud rikkusid tema -71-aastase pensionäri- õigusi. 2.Väärteoasjad nimetatud kaebuste kohta, mis puudutavad kaht samal ajal ja samas kohas toime pandud väärtegu, mis moodustavad katkematu tegevuse, on kohtu määrusega 10 04 07 ühendatud ühtseks menetlemiseks VTMS § 63 alusel. 3.Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et menetlusaluse isiku poolt on toime pandud Alkoholiseaduse(AS) § 70 ja KarS § 276 ettenähtud väärteod ja talle määratud karistused vastavad tegude raskusele. Seetõttu tuleb otsused jätta muutmata. 4.Kohus uuris järgmisi tõendeid 4.1.Menetlusaluse isiku Viktor Semjonovi ütluste kohaselt pakkus ta poe juures alkoholi oma tuttavatele, sest oli vana kalendri järgi uue aasta esimene päev. Ta ise oli kaine ja ei olnud pudelist tilkagi veini joonud, kui nende juurde tulid politseinikud. P K käskis neil politseiautosse istuda. Ta küsis, mispärast, ja K vastas, et jõite avalikus kohas veini, näitas tema käes olevale pudelile. Koos temaga pandi politseiautosse veel kaks meest. Teised kaks (T ja Š) pandi eraldi kambrisse ja lasti hiljem minema, temale aga pandi käerauad, võeti ära kõik ta asjad, ja viidi käeraudades Kohtla-Järve Politseiosakonda kambrisse. Alles õhtul hilja, kui Kiviõlisse bussid enam ei sõitnud, laskis üks naispolitseinik ta kambrist välja ja avaldas imestust, miks kaine inimene on kinni pandud. Raha, mis tal taskust oli Kiviõli politseis ära võetud (170 krooni), samuti poolteist pakki sigarette Nord Star, ei saanud ta tagasi. Pakis, mis Kiviõlist Kohtla-Järvele temaga kaasa toodi, oli vaid veinipudel ja välgumihkel. Need sai ta tagasi. Seetõttu, et tal raha ei olnud, pidi abikaasa talle Kohtla-Järvele autoga järele tulema (tänu Kohtla-Järve naispolitseinikule, kes ta abikaasale helistas). Ei ole tõsi, et ta Kiviõli politseis solvas politseinikke ja hakkas politseinikele vastu: ta ütles naispolitseinikule vaid, et see on tema tütre kooliõde. P K kannab tema peale varasemast ajast garaaži pärast viha, seepärast kasutas oma võimu kättemaksuks. Ta nõudis, et viidaks arsti juurde joobe kontrollimiseks, kuid K keeldus, öeldes, et selleks ei ole raha. Politseis temale puhumistesti ei tehtud, protokollil ei ole tema allkirjad. 4.2.Tunnistaja E T ütluste kohaselt toimetasid tema ja P K Kiviõli politseijaoskonda kolm meest, kes avalikus kohas – poe juures veini jõid. Kaks neist käitusid rahulikult, aga kolmas-

Viktor Semjonov- hakkas politseijaoskonnas ropendama ja ähvardas kätte maksta. Ta ei täitnud korraldust lõpetada ropendamine, vaid jätkas E.T solvamist ja ähvardamist, lubas politseiautosid lõhkuda ja lasta P.K läbi peksta. Kuna V.Semjonov muutus agressiivseks, haaras P.K riietest, siis pandi talle käerauad ja paigutati kainenema. 4.3.Tunnistaja V T kinnitas, et politsei pidas teda, Semjonovit ja Š poe juures kinni, sest nad jõid veini, mida pakkus Viktor Semjonov. Ta ei tea, kas V.Semjonov oli koos nendega politseinike tulekuni veini maitsnud, ega ka seda, kas ta oli enne nende juurde jõudmist alkoholi tarvitanud. Temale ja Š tehti samal päeval protokoll ja lasti koju. (trahv on veel tasumata).Ta nägi Kiviõli Politseijaoskonnas, et Semjonovile pandi käerauad, aga ta ei tea, kas Semjonov hakkas politseile vastu. 4.4.Tunnistaja P K ütluste kohaselt, saanud teate, et poe juures mehed joovad veini, läks ta koos paarimehe E T kohale. Umbes 1-1,5 minuti jooksul jälgisid nad meeste veinijoomist eemalt. Sel ajal nägi ta, et Semjonov, kes seisis seljaga nende poole, tõstis pudeli suu juurde. Tema ja paarimees andsid korralduse istuda politseiautosse. Kaks meest täitsid korralduse vastu vaidlemata, Semjonov küsis, miks, ja ta seletas, et avalikus kohas alkoholi tarvitamise pärast. Semjonov istus autosse, kuid politseijaoskonnas jätkas vastuvaidlemist, ei täitnud korraldusi, sõimas ebatsensuursete sõnadega T, vehkis kätega, takistades turvakontrolli tegemist, ja haaras ta riietest. Talle pandi käerauad, tuvastati indikaatorvahendiga joove, ja seejärel Semjonov viidi Kohtla-Järve jaoskonda. Korrapidajale anti üle ka turvakontrollis äravõetud asjad (raha jäetakse inimesele kätte). 4.5.Joobeseisundi tuvastamise protokoll (tl 6) on koostatud 15 01 2007 kell 16.20 konstaabel P K poolt. Sellest nähtub, et joovet mõõdeti indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 508, mille näit oli punane. Akti pöördel on isikut kirjeldatud järgmiselt: reaktsioon aeglane, meeleolu ärritunud, ründav, omamehelik, kõne häiritud, tasakaal häiritud, alkoholilõhn suust, silmad märjad, läikivad .. jne. Tuvastamise tulemus – joobes. Protokolli real „kontrollitava isiku kinnitus, et ta joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobub“ on kontrollitavaks isikuks allkirja real loetamatu allkiri. Protokollil on ametiisiku nimi ja allkiri ning kontrollitava isiku nimi V.Semjonov ning allkiri. Tunnistajate nimed ja allkirjad puuduvad. 5.Kohus, tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ja uurinud joobeseisundi tuvastamise protokolli, loeb tõendatuks järgmised asjaolud järgmistel põhjendustel: 5.1. AS § 70 järgi kvalifitseeritud väärteo kohta: AS § 70 järgi karistatakse avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Tänav Kiviõli kesklinnas suure kaupluse juures on avalik koht. V.Semjonov eitas alkoholi tarvitamist, tunnistaja V.T, kes alkoholi tarvitas, kinnitas, et V.Semjonov ei olnud politsei tulekuni alkoholi joonud, Tunnistajad E T ja P K nägid V.Semjonovit selja tagant, veinipudel käes. Vaid tunnistaja P.K kinnitas, et ta nägi V.Semjonovi selja tagant, kui viimane jõi pudelist veini. Kohus ei saa lugeda kõlblikuks tõendiks tunnistaja P.K ütlusi süüteo asjaolude kohta sest P.K menetles nimetatud väärteoasja. Tema kui menetleja ülekuulamine tunnistajana oli tingitud vajadusest selgitada mõningaid menetluse läbiviimisega seotud asjaolusid (isiklike asjade äravõtmine ja üleandmine Kohtla- Järve konstaablipunktis, V.Semjonovi Kohtla-Järve jaoskonda viimine). Kuna V.Semjonov kinnitas, et ta oli enne tuttavatele veini pakkumist kaine, siis on oluliseks tõendiks vahetult sündmuse järel koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll. Nimetatud protokoll (tl 6), mida kohus ülalpool kirjeldas, ei vasta Vabariigi Valitsuse 02 04 2001. a määruse nr 120 Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord (edaspidi Kord) nõuetele: Korra § 5 lg 1 järgi peab ametiisiku poolt isiku alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingute teostamise kohta koostab ametiisik protokolli Korra § 7 p 11 kohaselt kirjutavad Korra § 5 lg 1 nimetatud protokollile alla

koostanud ametiisik, tunnistaja(d) ja isik. Seega ei ole kohtuväline menetleja tõendanud joobeseisundi olemasolu V.Semjonovil. Eeltoodust lähtudes puuduvad tõendid, et V.Semjonov pani toime AS § 70 ettenähtud väärteo. Kohtuvälise menetleja otsus 07 02 2007 nr 2440,07,000662 Viktor Semjonovi karistamise kohta AS § 70 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut summas 900 krooni kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 5.2.KarS § 276 ettenähtud väärteo kohta. KarS § 276 sätestab vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna politseiametnikud P.K ja E.T olid ametikohustuste täitmisel. Oma ametikohustusi täitvad politseiametnikud on võimuesindajad. Järgnevalt tuleb selgitada, milliseid korraldusi politseiametnikud V.Semjonovile andsid ja kas need korraldused olid seaduslikud. Väärteoprotokollis AB 781876 on menetlusalusele isikule süüks pandud seda, et tema 15 01 2007 Kiviõlis Keskpuiestee 37a (politseijaoskonnas) eiras politseiametniku seaduslikku korraldust lõpetada ropendamine, kasutas ebasündsaid sõnu, rebis vormiriietest ja provotseeris kaklusele. Samasugune on väärteo kirjeldus ka 07 02 2007 otsuses nr 2440,07,000660. Seega korraldus, mille eiramist V.Semjonovile süüks pandi, on lõpetada ropendamine politseijaoskonnas. V.Semjonov jätkas ropendamist ja rebis politseiametnikku riietest. Korraldus lõpetada politseijaoskonnas lõpetamine, on seaduslik. Seega, kui V.Semjonov ropendas ja sõimas politseijaoskonnas, ning politseiametnike nõudmisel seda ei lõpetanud, siis pani ta toime KarS § 276 ettenähtud väärteo. V.Semjonov eitas politseiametnike korralduste eiramist. Tunnistaja V.Tšumitšjovi ütluste kohaselt toimetati tema, Š ja Semjonov politseisse avalikus T veini joomise pärast. Ta ei näinud ega kuulnud, et V.Semjonov oleks politseiametnikke sõimanud või neile vastupanu osutanud. Tunnistaja E T kinnitas, et tema ja P.K toimetasid politseiasutusse väärteomenetluse läbiviimiseks kolm inimest, sest nad jõid avalikus kohas veini. Vaid üks neist- V.Semjonov- eiras nende korraldusi: sõimas teda ebatsensuursete sõnadega, ähvardas teda ja P.K, vehkis kätega ja haaras P.K riietest. P.K ütluste kohaselt kutsusid nad juhtivinspektori appi, sest ei saanud ilma täiendava abita teostada turvakontrolli, panna käeraudu ja paigutada V. Semjonovit kambrisse rahunema. Kohus leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegude toimepanemine V.Semjonovi poolt on tõendatud tunnistaja E.T korduvate detailsete ütlustega V.Semjonovi käitumise kohta politseijaoskonnas ja V.Semjonovi ütlustega, et ta pidas ebaõiglaseks enda toimetamist politseisse ning käeraudade kasutamist. Ilma V.Semjonovi agressiivse käitumiseta ei oleks tema suhtes käeraudu kasutada saanud. V.Semjonovi väidet, et tegemist oli P.K kättemaksuga, ei pea kohus põhjendatuks, sest vahejuhtum toimus mitme politseiametniku juuresolekul. V.Semjonovi poolt politseijaoskonnas ropendamise ja sõimamise jätkamine peale politseiametnike korraldust lõpetada selline tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 276 järgi kui politseiametnike seadusliku korralduse eiramine. V.Semjonovi toimetamiseks politseijaoskonda oli politseiametnikel seaduslik alus- V.Semjonov viibis isikute grupis, kes tarvitasid alkoholi avalikus kohas, pannes sellega toime AS rikkumise. Õigusrikkujate kinnipidamine nende isiku kindlakstegemiseks on politseiametnike kohustus ja õigus. Asjaolu, et V.Semjonovi kohtuvälise menetleja otsus karistamisest avalikus kohas alkoholi tarvitamise eest on käesolevas väärteoasjas tühistatud, ei tähenda seda, et politseiametnikel puudus õigus teda koos kaaslastega jaoskonda viia väärteo asjaolude selgitamiseks. 5.3.KarS § 276 ettenähtud väärteo eest määratud karistuse kohta. V.Semjonovit karistati kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni. Toimikut ei nähtu, et V.Semjonov oleks varem õigusrikkumisi toime pannud. Ta on 71-aastane vanaduspensionär. Määratud rahatrahvi suurus vastab umbes ühe kuu pensioni

suurusele. Arvestades V.Semjonovi isikut ja eeldatavat sissetulekut, leiab kohus, et temale KarS 276 järgi määratud karistust tuleb vähendada. Mõista V.Semjonovile KarS § 276 järgi karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut summas 900 krooni. 6.Menetlusaluse isiku kaebustes kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud pretensioonid (raha ja sigarettide kaotsiminek, käeraudade kasutamine ja isiku kinnipidamine ilma vajaduseta) on väljaspool käesoleva menetluse raame.

Anu Ernits Kohtunik