1-06-14794\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-06-14794

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25 . mai 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-14794 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 15. mai 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi A.B süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27. märtsi 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.B Prokurör Ave Eisel Süüdistatav A.B Kaitsja

Vandeadvokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 27. märtsi 2007.a otsus A.B suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 25. mail 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon advokaadist kaitsja

vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon advokaadi vahendusel ainult tsiviilhagisse puutuvas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 113 järgi ja Harju Maakohtu 27. märtsi 2007.a otsusega mõisteti A.B karistati kuue aasta vangistusega.

2. mõisteti süüdi selles, et ta 21. mail 2006.a Tallinnas XX tänava xx korteris A.B

ühise joomingu käigus peksis A.Ž rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, mille tagajärjel kannatanu suri. Kohus kvalifitseeris A.B tegevuse tapmisena.

3. kohtuotsuse tühistamist Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb A.B kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse mõistmise osas. A.B taotleb enda süüditunnistamist provotseeritud tapmises KarS § 115 järgi. Seoses sellega palub ta vähendada talle mõistetud

karistust. Apellatsiooni motiivide kohaselt viis tapmiseni kannatanu A. Ž provotseeriv käitumine, kes solvas, varastas raha ja püüdis A.B laualambiga lüüa. Kannatanu oli pidevalt alkoholijoobes, tube ei koristanud ja süüa ei teinud. A.B töö oli pingeline, sest töötas autojuhina. Pärast väsitavat tööpäeva koju jõudes tegi selline olukord teda närviliseks.

4. ja Apellatsioonikohtu istungil taotles prokurör kohtuotsuse muutmata jätmist, A.B tema kaitsja kohtuotsuse tühistamist ja apellatsiooni rahuldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad ja tutvunud kriminaalasja materjalide ning apellatsiooni sisuga leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolne tõendite analüüs on toimunud kooskõlas

KrMS § 61 nõuetega, st maakohus on kogutud tõendeid kontrollinud ja hinnanud nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb kõikide asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Ühtlasi on maakohus motiveerinud oma tõendite usaldusväärsuse

eelistusi. Apellatsioonimenetluse käigus ei ilmnenud A.B-le esitatud süüdistuse

tõendatuse osas uusi asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tõendite sellise

hindamisega ja kasutab KrMS § 342 lg 3 p-s 1 antud õigust maakohtu otsuses esitatud põhjendusi mitte korrata.

5.2. Vastuseks apellatsioonis sisalduvatele taotlustele märgib kohtukolleegium, et KarS § 115 sätestab vastustuse tapmise eest, kui see on pandud toime äkki tekkinud tugeva hingelise

erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. oktoobri 2004.a otsuses nr 3-1-1-86-04 A. T. süüdistusasjas leidnud, et KarS § 115 süüteokoosseisu kandvaks mõtteks

on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu,

tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. KarS § 115 kohaldamist ei välista asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt

kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja

tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest

vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, st kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang. Erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline

mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle

kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Seejuures tuleb aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni (RT III 2004, 25, 273). 5.3. Kriminaalasjas on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt oli A.B tavalises alkoholijoobes ja tal ei esinenud selliseid psüühikahäireid, mis oleksid oluliselt piiranud või takistanud aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma

käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et

kannatanu A. Ž tarvitas juba pikemat aega alkoholi ja ei hoolitsenud kodu eest. Selline

olukord ei olnud A.B-le üllatav. 21. mail 2006.a ühise alkoholi tarvitamise käigus hakkas A.Begema A. Žle etteheiteid tema eluviiside pärast, mistõttu abikaasade vahel

puhkes tüli, mis lõppes A. Ž tapmisega. Apellatsioonikohtu istungil ei osanud A.B selgitada, milliste tegude või sõnadega kannatanu teda solvas. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga ei saanud kohtukolleegiumi arvates olla tegemist juba ainuüksi seetõttu, et peksmine toimus pika aja jooksul, tehes sellesse vaheaegu. Kohtukolleegium on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et A.B oleks viibinud mingis erilises psüühilises seisundis, mille oleks põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni taotlusega kvalifitseerida A. Ž tapmine KarS § 115 järgi provotseeritud tapmisena. 5.4. Apellatsioonis kirjeldatud kannatanu A. Ž käitumist ja eluviise on kohus karistuse

mõistmisel arvesse võtnud ja käsitlenud seda A.B-le karistuse mõistmisel karistust

kergendava asjaoluna. Samuti on kohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Seetõttu on kohus pidanud võimalikuks karistada A.B KarS § 113 sanktsiooni alammääras.

5.5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu 27. märtsi 2007.a. otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Jüri Paap