1-06-12039\14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mail 2007. a Tartu Vanglas Kriminaalasja number 1-06-12039 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Lašmanova Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Margit Pärn Tartu Vangla esindaja Sirje Pärn Kriminaalasi

Süüdimõistetu N.J tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu N.J elukoht (vabanemisel):; isikukood:

RESOLUTSIOON Vabastada N.J talle Tartu Maakohtu ( Tartu ( isikukood)

kohtumaja ) 22.09.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12039 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Määrata N.J katseaja pikkuseks üks ( 1 ) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada N.J-i täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata N.J-ile katseajaks järgmised kohustused:

- asuda tööle mitte hiljem kui ühe (1) kuu jooksul vabanemisest;

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata, v.a. X X.

Määrus N.J suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu N.J karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.09.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12039 ja karistuseks on KarS § 199 lg. 2 p. 5 järgi mõistetud

3 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud

karistust täitmisele pööratud kohtuotsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati N.J-i eelvangistuses viibitud aeg alates 21.09.2006.a karistusaja hulka ning 1 aasta 3 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 21.09.2006.a. Seega karistusaeg lõpeb 21.12.2007.a. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi kandis kinnipeetav 1/2 karistusajast 03. maiks 2007.a. 26.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

N.J on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral.

Tartu Vangla toetab N.J tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja

lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema

varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on

võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kinnipeetav on vanglas

alustanud õppimist keevitajate kursusel ning lõpetab selle mais 2007.a. samuti on ta motiveeritud vabaduses jätkama oma keevitaja kutseoskuste täiendamist. Tema enesehinnang on keskmisest madalam, ta on haavatav ja kardab halba suhtumist temasse. Esineb verbaalset

agressiivsust. Joobeseisundis on vahel kaotanud ka enesevalitsemise ja kasutanud füüsilist

vägivalda ning tunnistab seda enesekriitiliselt. Vabaduses soovib töötada keevitajana ja muretseda omaette elamispind. Siiralt kahetseb sooritatud tegusid.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab N.J tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et N.J käitumist vabaduses

võib hakata mõjutama alkoholi/narkootikumide tarvitamine. Samuti suurendab uue kuriteo

sooritamise riski asjaolu, kui isik ei asu tööle. Vabanemist soodustavaks asjaoluks on

elamispinna olemasolu ja toetav sotsiaalne võrgustik perekonna näol. Kriminaalhooldaja

leiab, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus.

Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on õppinud eriala, näinud enesega

vaeva, et tulla vabaduses toime. Kriminaalhoolduse juhendamisel ja abil on N.J hea võimalus vabaduses resotsialiseeruda.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. N.J on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka N.J enda seletusest kohtus

nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. N.J enda hinnangul ei

oleks tal vabanedes probleeme töö leidmisega – toimiku materjalidest nähtub, et ta on omandamas keevitaja elukutset, mis käesoleval ajal on ka hästi tasustatud.

Kohtunik leiab, et J.Sapoznikovi vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus õiguskuulekaks eluks

vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et N.J

on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama

seaduskuulekat elu. N.J vangistusest tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et

kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku

juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka

õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel.

Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb N.J-ile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb N.J KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul. Samuti ei tohi ta

kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kohtulikult karistatud isikutega, v.a. X X, kes kinnipeetavaga samas elukohas elab ning on lähedane isik. Kuna N.J kandmata karistust on alla aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Annemarie Gerassimov Kohtunik 28.05.2007.a.