1-07-5166\4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. mail 2007. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-5166 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Taoluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Häidberg Tartu vangla esindaja Kairi Piller-Petrov Kriminaalasi Süüdimõistetu Markel KURVITS tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Markel KURVITS elukoht (vabanemisel):; isikukood: 8 Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must kokkuleppel

RESOLUTSIOON Vabastada Markel KURVITS ( isikukood ) talle Tartu Maakohtu 22.11.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1-432-2005 ( jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2005.a. otsusega ) mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Määrata Markel KURVITS katseaja pikkuseks ärakandmata vangistuse aeg, s.o kuni

06. juulini 2008.a.

KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Markel KURVITS’at täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata Markel KURVITS’ale katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle mitte hiljem kui kahe (2) nädala jooksul vabanemisest; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - igakuiselt maksma vähemalt 1000.- krooni tsiviilhagide katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni.

Määrus Markel KURVITS suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu Markel KURVITS karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Markel KURVITS on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.11.2004.a otsusega ( jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2005.a. otsusega ) kriminaalasjas nr 1-432-2005 ja karistuseks on KrK § 139 lg. 2 p. 1,2,3 järgi mõistetud 2 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 19 päeva loeti karistusaja hulka, mistõttu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 1 aasta 11 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Põlva Maakohtu 30.01.2001.a. kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud ja 27 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 03.10.2006.a. ja seega karistusaeg lõpeb 06.07.2008.a. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast ära 06. maiks 2007.a. 26.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 21. mai 2007.a seisuga on Markel KURVITS kandmata karistusaeg üle aasta.

Markel KURVITS on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud.

Tartu Vangla toetab Markel KURVITS tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Markel KURVITS tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et Markel KURVITS käitumist vabaduses võib hakata mõjutama materiaalse heaolu liigne väärtustamine, kriminaalse taustaga sõbrad.

Prokurör toetas Markel KURVITS’a ennetähtaegset vabastamist. Ka kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Markel KURVITS on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole olnud. Agressiivset käitumist ei esine. Tal on normaalne enesehinnang, tegeleb õppimisega, kohe on omandamisel väike-ettevõtja kutse.

Kohtunik leiab, et Markel KURVITS vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohus leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus õiguskuulekaks eluks vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Markel KURVITS on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. Markel KURVITS vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt.

Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Markel KURVITS’ale lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Markel KURVITSi KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 2 nädala jooksul. Samuti tuleb igakuuliselt hüvitada 1000.- krooni tsiviilhagide katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni.

Kuna Markel KURVITS kandmata karistust on üle aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks 06. juuli 2008.a.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a.