1-07-2799\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse (mõistetav karistus - 4 kuud vangistust)
Legislator headnote
AI generated1-07-2799\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse (mõistetav karistus - 4 kuud vangistust)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-07-2799
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mail 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-07-2799 (06231502233)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Eveli Kallion
Tõlk Eevi Pant
Kriminaalasi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi H.E lühimenetluses
Prokurör Tiiu Rõõm
Süüdistatav H.E ,
- isikukood XXX
kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: XXXXXX;
kinnipeetav Murru Vanglas; varem viiel korral
kriminaalkorras karistatud; viimati
15.02.2007.a. Harju Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 otsusega järgi –
1 aasta 4 kuud vangistust, liitkaristus § 65 lg 2 järgi 2 aastat 7 kuud 2 päeva vangistust
algusega 01.09.2006.a. ning millest eelvangistusena ära kantud 2 päeva
Kaitsja
vandeadvokaat Imbi Seimar
RESOLUTSIOON 1. H.E KarS § 199 lg 2 p 4
Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse (mõistetav karistus - 4 kuud vangistust)
kaetuks raskema karistusega, s.o. 15.02.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning
liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust algusega 01.09.2006.a.
2.
kuriteoga tekitatud kahju
3 299.- Välja mõista H.E-lt
katteks (kolm tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) krooni Tele2 Eesti AS – i kasuks.
3. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista H.E-lt
(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) – s.o.
(üks tuhat nelisada kuuskümmend) ekspertiisitasu 1 460
krooni ning määratud
üks tuhat kakssada kaitsjale makstav tasu
1 292,10 kr ( üheksakümmend kaks krooni ja 10 senti)
4. Asitõend: DNA proov, mis asub Põhja PP Ida PO asitõendite hoiuruumis - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse venekeelse tõlke kättesaamisest vanglas.
SÜÜDISTUS. H.E isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 01.08.2006.a. ajavahemikul 14.30 –
16.30 Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Kaubanduskeskuse Tele2 kaupluses pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. võttis klaasvitriinist ära Tele 2 kuuluva mobiiltelefoni Samsung SGH-E350E imei koodiga 357024009382887, väärtusega 3 299 krooni.
Sellega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. H.E KarS § 199 lg 2 p 4 korduva võõra vallasasja varguse.
Süüdistatav H.E tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
Tema kaitsja I. Seimar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.
Kohtuliku arutamise järeldused.
Kohus leiab, et H.E süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega:
- Tele2 avaldusega politseile, milles teatakse mobiiltelefoni vargusest (tl.2):
- tunnistaja J U ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 3 – 5) teo toimepanemise aja, koha ja viisi kohta:
- sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabelitega ( tl. 6 – 9), kus on fikseeritud, et telefonide vitriini klaaspinnalt võeti DNA-proov;
- eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr. GE-1641-06/4212 (tl.12 - 13), mille kohaselt klaasvitriinilt DNA analüüsiks võetud proovis peamine DNA profiil on kokkulangev H.E võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga;
- samuti kahtlustatava H.E ütlustega eeluurimisel (tl.19 - 23), kus ta toimepandud vargust tunnistab ning väidab, et varastatud telefoni müüs ta maha ajalehes Referent avaldatud kuulutuse peale tundmatule isikule; -ärakirjaga H.E viimasest kohtuotsusest (tl. 65 - 67), väljavõttega karistusregistrist (tl. 31-34) ning tõendiga karistuse kandmise kohta (tl. 64) , millest nähtub, kus ja millist karistust kannab H.E; tegemist on isikuga, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi.
Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et H.E süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada järgi. KarS § 199 lg 2 p 4 Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas pole tuvastatud.
Põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi seoses vargusega ning see kuulub rahuldamisele.
Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna lähtub kohus H.E
arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et vanglas karistust kandvat H.E tuleb karistada vangistusega, mitte rahalise karistusega.
Vangistust tuleb mõista vähemalt määras, mida taotles prokurör, sest see on tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra.
Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
Liitkaristuse mõistmisel tuleb kohtul lähtuda KarS § 65 lg 1 sätetest, sest arutav kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust. Kohus peab põhjendatuks prokuröri ja kaitsja taotlust, et liitkaristuse mõistmisel on võimalik kergem mõistetav karitus lugeda kaetuks raskema, s.o. eelmise otsusega mõistetud karistusega.
KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha §
179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära . Kuna sundraha on H.E-lt välja mõistetud juba eelmise otsusega, pole põhjendatud selle veelkordne väljamõistmine, kuna H.E pole kõrvale hoidunud kriminaalasja menetlusest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313.
Kohtunik