Legislator Case Law & Legislation
1-02-39\3 AI generated

1-02-39\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-02-39\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-02-39\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-1453/04 (0 01221000554) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Ptrokurör Astrid Asi Kriminaalasi Kristi Meriväli süüdistuses KrK § 15 lg 2 – 143 lg 1 ja 186 järgi ja Jaak Kiikeri süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 17 lg 6-143 lg 1 Kohtualused Kristi Meriväli

s. 30.09.1972.a.,

Jaak Kiiker s. 30.01.1965

Kaitsjad vandeadvokaadid Mare Lust ja Indrek Leppik RESOLUTSIOON

Lõpetada kriminaalmenetlus Kristi Meriväli ja Jaak Kiikeri süüdistuses KrK § 15 lg 2 – 143 lg 1 ja 186 järgi. Kohustada maksma riigituludesse Kristi Merivälit 10 000 krooni ja Jaak Kiikerit 9000 krooni, milline tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas viitenumber 2800049764.

Määrata, et kohustused tuleb täita 5 (viie) kuu jooksul, so 17.10.2007.a.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Kriminaalasjas nr 01221000554 on 23.10.2001.a KrK § 143 lg 2 p 1 – 15 lg 2 tunnustel alustatud menetlust kriminaalasjast nr 00221000024 eraldatud materjalide alusel selles, et 10.08.1999.a esitas Kristi Meriväli nõude AS E P (pankrotis) pankrotimenetlusse summas 100 000 krooni, mis jäeti 08.03.2000.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata, kuivõrd puudusid nõude alusdokumendid. Esitatud nõue tugines tööettevõtu lepingule 06.04.1997.a ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, millistele on alla kirjutanud E P esindajana Jaak Kiiker ja töövõtjana Kristi Meriväli. Kristi Meriväli poolt AS-le E P (pankrotis) esitatud nõude aluseks olevad dokumendid olid fiktiivsed ning nende alusel püüti luua olukorda, mis võimaldaks vabaneda kohustustest, millised tal olid tekkinud AS E P ees kontokorrentkrediidilepingu nr 7KL-264-171095 ja arvelduskonto kasutamise lepingu nr 10 VLU-92/07392-170997 alusel.

Kristi Meriväli on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, tekitamaks olukorda, mis võimaldaks tasaarveldada ASi E P nõuet tema vastu summas 58 908.98 krooni, mis oli tekkinud tema ja ASi E P vahel sõlmitud kontokorrentkrediidilepingu nr 7KL-264-171095 ja arvelduskonto kasutamise lepingu nr 10 VLU-92/07392-170997 alusel, esitas 10.08.1999.a AS E P pankrotimenetluse käigus nõudeavalduse füüsiliselt isikult ASile E P, summas 100 000 krooni, mille aluseks oli tema ja AS ERA Pank juhatuse esimehe Jaak Kiikeri poolt ajavahemikul 10.05.1999.a kuni 07.06.1999.a eeluurimisel tuvastamata kohas koostatud fiktiivne tööettevõtu leping, mis kannab kuupäeva 06.04.1997.a ning mille sisu kohaselt kohustus Kristi Meriväli E P Tallinna filiaali kasutuses olevates mitteeluruumides teostama alljärgnevaid töid: põrandakattematerjalide valimine ja kujundus; seinakattematerjalide valimine; ruumidesse paigutatava mööbli valimine ja tellimine; valgustite valimine; ruumide ja vaheseinte asetus; panga teenindussaalides oleva mööbli ümbertegemine, milliste tööde eest kohustus E P Kristi Merivälile tasuma 100 000 krooni. Lisaks koostas tema koos Jaak Kiikeriga ülaltoodud ajavahemikul eeluurimisel tuvastamata kohas ning esitas 10.08.1999.a AS E P pankrotihalduritele tööettevõtu lepingu lisa nr 1, mis kannab kuupäeva 02.10.1998.a selle kohta, et ülaltoodud lepingus loetletud tööd on tehtud nõutava kvaliteediga ning tellijal ei ole tööettevõtja vastu pretensioone. Seejuures tegelikkuses polnud Kristi Meriväliga eelmainitud lepingut ja selle lisa vastavalt 06.04.1997.a ja 02.10.1998.a sõlmitud ning nimetatud kohustust polnud ASi E P raamatupidamises kajastatud. Kristi Meriväli poolt toimepandud kuritegu jäi aga lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel, kuna 08.03.2000.a toimunud AS E P võlausaldajate üldkoosolekul ei tunnustatud Kristi Meriväli poolt esitatud nõuet põhjusel, et puuduvad nõude alusdokumendid. Selline Kristi Meriväli tegevus – varalise kasu saamine pettuse teel, mis jäi aga lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, on kvalifitseeritav KrK § 143 lg 1 – 15 lg 2 (KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2) järgi.

Samuti tema, ajavahemikul 10.05.1999.a kuni 07.06.1999.a, võltsis eeluurimise käigus tuvastamata kohas, tööettevõtu lepingu AS E P ja Kristi Meriväli vahel, mis kannab kuupäeva 06.04.1997.a ja tööettevõtu lepingu lisa nr 1, mis kannab kuupäeva 02.10.1998.a selle kohta, et ülaltoodud lepingus loetletud tööd on tehtud nõutava kvaliteediga ning tellijal ei ole tööettevõtja vastu pretensioone, kusjuures tegelikkuses polnud Kristi Meriväliga eelmainitud lepingut ja selle lisa vastavalt 06.04.1997.a ja 02.10.1998.a sõlmitud ja Kristi Meriväli võltsis

need dokumendid eesmärgiga esitada eelmainitud võltsitud dokumendid AS E P pankrotimenetluses, et fiktiivsetest dokumentidest tulenevate nõuete alusel omandada võlausaldajale seadusega ettenähtud õigusi. Selline Kristi Meriväli tegevus - muu ametliku dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil on kvalifitseeritav KrK § 186 (KarS § 344 lg 1) järgi.

Jaak Kiiker on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema aitas soodusolukorra loomise ja vahendi andmisega kaasa Kristi Meriväli poolt toime pandud varalise kasu saamisele pettuse teel sellega, et koostas eeluurimisel tuvastamata ajal AS E P juhatuse esimehena fiktiivse tööettevõtu lepingu Kristi Meriväliga, mis kannab kuupäeva 06.04.1997.a ning mille sisu kohaselt kohustus Kristi Meriväli E P Tallinna filiaali kasutuses olevates mitteeluruumides teostama alljärgnevaid töid: põrandakattematerjalide valimine ja kujundus; seinakattematerjalide valimine; ruumidesse paigutatava mööbli valimine ja tellimine; valgustite valimine; ruumide ja vaheseinte asetus; panga teenindussaalides oleva mööbli ümbertegemine, milliste tööde eest kohustus E P Kristi Merivälile tasuma 100 000 krooni. Lisaks koostas tema koos Kristi Meriväliga eeluurimise käigus tuvastamata ajal ja kohas tööettevõtu lepingu lisa nr 1, mis kannab kuupäeva 02.10.1998.a selle kohta, et ülaltoodud lepingus loetletud tööd on tehtud nõutava kvaliteediga ning tellijal ei ole tööettevõtja vastu pretensioone. Ülaltoodud dokumentide alusel Kristi Meriväli pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, tekitamaks olukorda, mis võimaldaks tasaarveldada ASi E P nõuet tema vastu summas 58 908.98 krooni, mis oli tekkinud tema ja ASi E P vahel sõlmitud kontokorrentkrediidilepingu nr 7KL-264-171095 ja arvelduskonto kasutamise lepingu nr 10 VLU-92/07392-170997 alusel, esitas 10.08.1999.a nõudeavalduse füüsiliselt isikult ASile E P summas 100 000 krooni. Seejuures tegelikkuses polnud Kristi Meriväliga eelmainitud lepingut ja selle lisa vastavalt 06.04.1997.a ja 02.10.1998.a sõlmitud ning nimetatud kohustust polnud AS E P raamatupidamises kajastatud. Kristi Meriväli poolt toime pandud kuritegu jäi aga lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd 08.03.2000.a toimunud AS E P võlausaldajate üldkoosolek ei tunnustanud tema poolt esitatud nõuet põhjusel, et puuduvad nõude alusdokumendid. Selline Jaak Kiikeri tegevus - kaasaaitamine soodusolukorra loomise ja vahendi andmisega varalise kasu saamisele pettuse teel, mis jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, on kvalifitseeritav KrK § 143 lg 1 - § 15 lg 2 - § 17 lg 6 (KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 ja 22 lg 3 järgi.

Samuti tema AS E P esindajana võltsis ajavahemikul 10.05.1999.a kuni 07.06.1999.a eeluurimise käigus tuvastamata kohas, tööettevõtu lepingu AS E P ja Kristi Meriväli vahel, mis kannab kuupäeva 06.04.1997.a ja tööettevõtu lepingu lisa nr 1, mis kannab kuupäeva 02.10.1998.a selle kohta, et ülaltoodud lepingus loetletud tööd on tehtud nõutava kvaliteediga ning tellijal ei ole tööettevõtja vastu pretensioone, kusjuures tegelikkuses polnud Kristi Meriväliga eelmainitud lepingut ja selle lisa vastavalt 06.04.1997.a ja 02.10.1998.a sõlmitud ja Jaak Kiiker võltsis need dokumendid eesmärgil, et Kristi Meriväli esitaks eelmainitud võltsitud dokumendid AS E P pankrotimenetluses, et fiktiivsetest dokumentidest tulenevate nõuete alusel omandada võlausaldajale seadusega ettenähtud õigusi. Selline Jaak Kiikeri tegevus – muu ametliku dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil on kvalifitseeritav KrK § 186 (KarS § 344 lg 1) järgi.

Prokurör taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna kohtualuseid Kristi Merivälit ja Jaak Kiikerit süüdistatakse tegudes, mis on toime pandud 1999.a so ligikaudu 8 aastat tagasi. Sealjuures on kriminaalmenetlus alustatud 23.10.2001.a ning kriminaalasi on kohtusse

saadetud 02.08.2002.a. Seega on tänaseks kriminaalmenetlus kestnud juba ligikaudu 5,5 aastat. Eelkõige süütegude toimepanemisest möödunud pika ajavahemiku tõttu on tänaseks päevaks olulisel määral vähenenud avalik menetlushuvi käesoleva kriminaalmenetluse jätkamiseks. Lisaks sellele tuleb järgnevaid menetlusotsustusi tehes arvestada ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni 6. artikli 1. punkti esimesest lausest tulenevat isiku õigust nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul. Arvestades, et kõnealune süüasi on hetkel maakohtus kohtuliku uurimise staadiumis, võib vastava nõude täitmine osutuda keerukaks. Samuti võttes arvesse kõiki kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige seda, et puuduvad raskendavad asjaolud, ning kohtualuseid ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tuleb asuda seisukohale, et isikute süü ei ole suur. Lähtudes ülaltoodust ning asjaoludest, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ning kohtualused on avaldanud valmisolekut maksta kindel summa riigituludesse, prokuröri abi taotleb lõpetada kriminaalmenetlus.

Kohtualused nõustuvad kriminaalmenetluse lõpetamisega.

Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatavate süü ei ole suur ning nad kohustuvad hüvitama tekitatud kahju ning maksma riigituludesse kindla summa.

Kohus juhindub KrMK § 168-1 lg. 1,2

Kohtunik