1-07-4845\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-4845 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.H (S.H) süüdistus Kars § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav S.H

tõkendit ei ole kohaldatud; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; Asenduskaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud (kolm) vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.H ei pane 18 kuu pikkuse katseaja (kaheksateistkümne)

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on S.H kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata S.H katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Valga maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista S.H-lt menetluskuluna sundraha 1000.- (tuhat) krooni.

S.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „S.H, 1-07-4845, sundraha“. Kohtukulud sundraha

osalise tasumise näol tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu S.H süüdistatakse selles, et tema

 isikuna, kes on 21.10.2005.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse §

74’19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 6000 (kuus tuhat) krooni, juhtis 23.09.2006.a. kella 23:20 ajal Tartu linnas Vallikraavi – Kuperjanovi

tänavate ristmikul mootorsõidukit VAZ 2107 reg. märgiga 666 TBN, olles alkoholijoobes.

Sellega pani S.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Anu Pärtel’ile makstud tasu summas 991.20 krooni.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.H-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.H ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult

3 eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.H, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et S.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 1 787,70 krooni. Samuti kuuluks KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel väljamõistmisele postikulu summas 19,80 krooni.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et S.H, kes on

II grupi invaliidsuspensionär, mis seisneb raskes puudes ja põhjustab lisakulutusi, tuleb osaliselt

vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista S.H-lt

tasumisele kuuluvast sundrahast 1000.- krooni, sundraha 4 400.- krooni ulatuses ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv summa ning postikulud jätta riigi kanda.

Kohtunik