4-07-162\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated4-07-162
Legislator headnote
AI generated4-07-162\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 4-07-162
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-07-162
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2007.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-158 Kohtunik ,sekretär,tõlk Leili Raedla, Jane Põldoja Väärteoasi Roman Bunjašin väärteoasi NPAS § 15¹ järgi Menetlusalune isik Roman Bunjašin (isikukood 37810280232, kodakonduseta, elukoht XXXXXX,ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP Kesklinna PO esindaja Ainvar Rahe, tunnis-tus nr. 158 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
17. mail 2007.a. Menetlusaslune isik Roman Bunjašin kohtuistungile ei ilmunud, kutse käes, Kohtuväline menetleja Ainvar Rahe
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Roman Bunjašin NPAS § 15¹ järgi ja mõista talle karistuseks arest 15(viisteist) päeva.
Aresti kandmise aja alguseks lugeda aresti kandmisele asumise päev või isiku kinnipidamisest.
Kohustada Roman Bunjašin’l ilmuma aresti kandmisele Tallinna Arestimajja hiljemalt 01. detsembril 2007.a.
Välja mõista Roman Bunjašin’lt ekspertiisitasu joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest 1140.-(üks tuhat ükssada nelikümmend ) krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Roman Bunjašin , 4-07-162, menetluskulud”.
Edasikaebamise kord.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast kui kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, teatades apellatsioonikaebuse esitamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 päeva jooksul samast päevast arvates.
Asjaolud
22.12.2006.a.koostatud väärteoprotokolli nr. 887512 kohaselt Roman Bunjašin peeti kinni samal kuupäeval kell 18.50 Narva mnt. 11 juures, kus tuvastati, et isik oli eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet .Väärteoasi on kvalifitseeritud NPAS § 15 ¹ järgi . 24.12.2006.a.koostatud väärteoprotokolli nr. 872404 kohaselt Roman Bunjašin peeti kinni samal kuupäeval kell 18.20 Tallinn, Pallasti tn.33 juures, kus tuvastati, et isik oli eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet .Väärteoasi on kvalifitseeritud NPAS § 15 ¹ järgi .
Kohtuotsuse põhjendused
Väärteo toimepanemine on tõendatud Roman Bunjašin süü omaksvõtuga ning väärteoasjades kogutud teiste tõenditega s.o. joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 5121/342 , nimetatud akti kohaselt oli Roman Bunjašin’l narkootilise aine fentanüül tarvitamise tunnused ,politseiametnik Taavi Kirss ütlustega ja menetlusaluse isiku enda süüd tunnistava seletusega sündmuskohal. 24.detsembri 2006.a. episoodi kohta on tõenditeks . joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 5149/369 , nimetatud akti kohaselt oli Roman Bunjašin’l narkootilise aine fentanüül tarvitamise tunnused ,politseiametnik Sergei Rjabtsev’i ütlused ja menetlusaluse isiku enda ütlused sündmuskohal. Menetlusalune isik on kohtukutse kätte saanud, kohtuistungil osaleda ei soovinud ja nõustus asja arutamisega ilma tema osavõtuta VTMS § 90 alusel. Kohtuväline menetleja taotleb mõista Roman Bunjašinile karistuseks 15 päeva aresti. Eelnevalt on politsei karistanud Roman Bunjašin’it korduvalt ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest (NPAS § 15 ¹) rahatrahviga ning arestidega . Väärteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, isiku süüd . Kohus leiab, et Roman Bunjašin’i puhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud, tema puhul on tegemist narkomaaniga, kes ei tööta ning kes paneb vaatamata väärteo korras korduvale karistamisele, uuesti toime samalaadilise väärteo s.o. ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise. Varasemad isikule mõistetud rahatrahvid on tasumata, seega ei ole mingil juhul otstarbekas isikule uuesti mõista karistuseks rahatrahv.
Õigusnormid, millest kohus juhindub on karistusseadustiku §-d 56 ja 63 lg.3 väärteomenetluse seadustiku §-d 30 lg.2, 107, 108, 111.
Kohtunik