1-06-5624\33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 10. mai 2018 Kohtuasja number 1-06-5624 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi

Aleksandr Kapajevi (isikukood 37907232715) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 20. aprilli 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Kapajev, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Kapajevi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2007. a otsusega tunnistati Aleksandr Kapajev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 122 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 1 järgi) ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus A. Kapajevi karistust Tartu Maakohtu 12. septembri 2001. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 13 aasta 5 kuu ja 5 päeva – võrra ning mõistis liitkaristuseks 14 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus 31. jaanuari 2007 ja vangistuse lõpptähtpäev on 15. november 2021.

2. 23. jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Kapajevi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Kapajevi ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega jäeti A. Kapajev vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohus märkis, et A. Kapajev kannab liitkaristust, mis hõlmab karistust kahe inimese tapmise eest eriti piinaval ja julmal viisil, samuti karistust röövimise, tunnistajate ähvardamise ja vanglas grupis toime pandud kaaskinnipeetava piinamise eest. Viimati on A. Kapajev pannud kuriteo toime vanglas. Kuigi A. Kapajev on läbinud

erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli, õppinud riigikeelt ja omandanud keevitaja

eriala ning töötanud majandustöödel, on tema retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kuigi

2(3) A. Kapajevi käitumist vangistuses saab pidada rahuldavaks, ei saa seda siiski hinnata laitmatuks.

A. Kapajevil on kehtiv distsiplinaarkaristus ja talle on esitatud uus kahtlustus kuriteo

toimepanemises. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et A. Kapajevil puudub kindel töökoht. Kuivõrd A. Kapajev on varemgi toime pannud varavastaseid kuritegusid, võib ta ilma kindla töökoha ja stabiilse sissetulekuta asuda majandusliku kasu saamise eesmärgil

uusi kuritegusid toime panema. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös

vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, suhelda spetsialistidega alkoholisõltuvusest vabanemiseks, püüda leida töökoht ja sissetulek.

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kapajev, kes palub end ennetähtaegselt

vangistusest vabastada, kuna ta viibib vangistuses esimest korda, on läbinud kõik ettenähtud programmid, töötab ja õpib vangistuses ning on mõistnud oma ekslikku käitumist. A. Kapajev märgib, et tal on olemas kindel elukoht ja toetavad sugulased. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Kapajevi määruskaebus

on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama

seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3

sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

7. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad

mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

8. Kolleegiumi hinnangul on A. Kapajevi määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud

seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse

vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on

õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu

hinnangul on Tartu Maakohus veenvalt ja arusaadavalt selgitanud, miks ei ole A. Kapajevi

ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades

põhjendatud. Maakohus võttis A. Kapajevit vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat

3(3) positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – sotsiaalprogrammide läbimine, vangistuses õppimine ja töötamine – kui ka ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaid aspekte – kuriteo toimepanemise

asjaolud (eriti kuritegude vägivaldsus), kinnipeetava karistatus, sh kuriteo toimepanemine

vanglas, töökoha puudumine, kehtiv distsiplinaarkaristus, uus kuriteokahtlus, mida praegu

menetletakse. Kokkuvõttes leidis kohus, et positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb A. Kapajevil jätkata vangistuse kandmist. Kohus ei jätnud A. Kapajevi vabastamise seisukohalt

olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Kapajevi määruskaebuse Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus