1-07-3493\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-3493

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mail 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-3493 (06231504024)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi T.F süüdistuses KarS § 201 lg 1 ja § 209 lg 2 p

1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Katrin Kabel

Süüdistatav T.F - isikukood XXX; Eesti kodanik; haridus 7 klassi; elukoht: XXXXX; töötab ehitustel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

vandeadvokaat Toomas Bekker

RESOLUTSIOON 1. T.F KarS § 201 lg 1

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

(neli) kuud vangistust KarS § 209 lg 2 p 1

; süüdi tunnistada ta järgi ning karistuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 18- alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.F kuulise katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel on ta mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kohustatud kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata T.F-ile kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista A R T.F-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks (kakssada) krooni

(arveldusarve SEB Eesti Ühispangas 10010034811012) kasuks ning (kaks tuhat

2 600 kuussada) krooni kasuks. T K Alaealisel vajalike vahendite puudumisel nimetatud summad sisse nõuda tema emalt S A’lt (XXXXXXXX).

3. Välja mõista T.F-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas , viitenumber 2800049777) – s.o. määratud

(neli tuhat kaitsjale makstav tasu 4 817,90 kr kaheksasada seitseteist krooni ja 90 senti) ning üks tuhat) krooni. sundrahast 1 000 (

Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist ülaltoodud arvele. Tähtaegselt tasumata nõuded suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

T.F süüdistatakse selles, et ta 08.06.2006.a. kella 20 ajal Tallinnas Sihi tänaval Janseni poe lähedal küsis H K käest helistamiseks mobiiltelefoni. Saanud viimaselt telefoni

Siemens M65 (väärtusega 2 600 krooni), helistas sellega, kuid telefoni ei tagastanud, vaid jättis selle endale. Veel küsis ta samal ajal, samas kohas telefoni J P’ilt ning saanud viimaselt telefoni №kia 1101, jättis selle samuti endale.

Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani T.F toime omastamise, s.o. järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 201 lg 1 T.F isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, 16.11.2006.a. kella 19.15 ajal

Tallinnas Majaka tänaval varalise kasu saamise eest ning tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse: nähes A R käes mobiiltelefoni, otsustas selle temalt ära võtta. Vaatamise ettekäändel küsis ta A. R’ilt enda kätte mobiiltelefoni №kia 6270 (väärtusega 6 000 kr), milles oli ZEN kõnekaart (50 kr) ja mälukaart (250 kr). Saanud enda kätte selle telefoni, teatas T.F, et seda kannatanule tagasi ei anna ning lahkus koos telefoniga. Hiljem pantis ta selle telefoni Pärnu mnt.4 asuvasse pandimajja 1000 krooni eest. Isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani T.F toime kelmuse - ehk varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o. KarS §

209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus T.F-ile toimepandud kuritegude eest vastavalt 4 kuud ja 1 aasta vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, taotletakse liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust.

KarS § 74 alusel taotletakse vabastada ta tingimisi karistuse kandmisest, allutades ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile katseajaga 18 kuud. Käitumiskontrolli ajal on ta kohustatud täitma nimetatud ning

KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8

alusel on ta kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistustes KarS § 201 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi tunnistas T.F end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest ning kokkuleppemenetluse sõlmimise tagajärgedest on nad teadlikud.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et T.F enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni).

Arvestades T.F varanduslikku seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. osa sundrahast) riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik