1-07-4180\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-4180

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 mai 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-4180 (07231500212) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi I.Z süüdistus KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Savtšenkova Süüdistatav I.Z

Ik: xxx

Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. I.Z süüdi tunnistada KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat.

2. I.Z süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.Z-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat.

5. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest

ärakandmisele tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ning ülejäänud tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud jäetakse I.Z suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.Z temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

6. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada I.Z järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

7. KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.Z-ile määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.05.2007.

8. KarS § 75 lg 5 kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud

vangistuse kandmise ajaks.

9. KarS § 74 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud

ärakandmist arvestada alates I.Z kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 22.01.2007. 10. I.Z suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. 11. I.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest

arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „I.Z , 1-07-4180, sundraha“. 12. I.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4524 (neli tuhat viissada kakskümmend neli) krooni ja 10 senti, mis

tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr

221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „I.Z , 1-07-4180, kaitsjatasu“. 13. I.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 67 tegemisega tekkinud kulu

2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.Z , 1-07-4180, kohtuarstlik ekspertiis nr 67“.

14. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui kriminaalmenetluse kulud ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 15. Asitõend: musta käepidemega kööginuga kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

I.Z süüdistatakse selles, et tema lõi 21.01.2007 kella 22.30 ajal korteri toas L.

S-t kööginoaga, mille tera pikkus on 22 cm, vasakule poole kõhu piirkonda, tekitades kõhuõõnde ulatuva haava peensoole ning peensoolekinnisti vigastustega, millised vigastused oli tekitamise momendil eluohtlikud.

Seega pani I.Z toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule.

I.Z süüdistatakse selles, et tema lõi 21.01.2006 eeluurimisel tuvastamata

kellaajal korteris L. S-t vähemalt kolmel korral haamriga pea piirkonda, millega tekitas pindmisi haavu.

Seega pani I.Z KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise.

Kohtuistungil süüdistatav I.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end süüdi selles, et tekitas L.S-le raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest hetkel kui ta leiba lõikas. Naist haamriga tahtlikult löönud ei ole, vaid võis kogemata haamriga naise

pead riivata kui ta tüüblit seina lõi ja naine tema taga seisis. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kannatanu L. S seletas, et tema ise on kõiges süüdi, tal ei ole I.Z vastu mingeid pretensioone ning palub I.Z lahti lasta kohtusaalist. Kohtueelsel menetlusel saadi temalt ütlused pettuse teel ja neid ei tohiks arvestada.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 21.01.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi maja teise trepikoja neljandal korrusel asuvat korterit nr 50. Köögist avastati klapplaualt kraanikausi kõrvalt 30 cm pikkuse teraga nuga, mille teral 3 cm pikkune karv. Köögi põrandal punast

värvi plekid. Toas voodi ja ukse vahel maas põrandal riidetükk, millel punast värvi vedelik. Riidetüki kõrval käterätik, millel samuti punast värvi plekid. Voodil lina samuti punast värvi plekkidega. Toas laua kõrval punast värvi vedeliku loik, millest ukse poole punase värvusega jalajäljed. Toa põrandal erineva suurusega punast värvi pritsmed. (t/l 3- 9)

• 22.01.2007 koostatud kannatanu L. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli 21.01.2007

kella 12 ajal päeval koju mees I.Z koos oma sõbra V. T-ga ja hakkasid seoses I.Z ema teise surma-aastapäevaga alkoholi tarvitama. Istusid köögis ja kannatanu tarvitas koos teistega alkoholi. Kella 22 ajal võttis mees jutuajamise ajal laualt

kööginoa ja lõi sellega kannatanut kõhtu. Nagu aru sai, lõi mees teda armukadeduse pinnalt. V. hakkas helistama politseisse ja kiirabisse. Aasta varem lõi mees teda haamriga vastu pead. (t/l 12-14)

• 23.01.2007 koostatud kannatanu L. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lisas kannatanu, et I.Z lõi teda noaga toas. Kuts nuga võeti seda ei tea. Milline nuga laual oli, seda ka ei mäleta. Enne löömist vaatas tema televiisorit ja mees rääkis V.T-ga. Siis läks V.T

tualetti ja ja ta jäi mehega kahekesi. Millest nad rääkisid, seda ei mäleta. Ei mäleta, et oleks olnud mingit skandaali. Oli joonud ja ei ole meeles. Mees noaga ei vehkinud, vaid võttis ühe käega õlast kinni ja teisega lõi. Pärast lööki hakkas karjuma, oli valus ja tuli palju verd. V.T jooksis kohale ja kutsus kiirabi. Haiglas tehti operatsioon ja arst ütles, et peensool on vigastatud. Mees on teda aeg-ajalt läbi peksnud, see on kord kuus kui palka

saab. Tõsiselt on ühe korra läbi peksnud, see oli aasta tagasi kui oli mehe ema surmaaastapäev. Jõi kõvasti ja võttis toas voodi kõrval lebanud haamri ning lõi neli korda kannatanule vastu pead. Arsti poole ei pöördunud. Haava õmbles kinni N., kes on R. M mees. Järgmisel hommikul mees midagi ei mäletanud. (t/l 16-24)

• 30.01.2007 koostatud kannatanu L. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt olid nende

kooselu algusest peale tal I.Z-iga sellised suhted, et kui napsitasid, võisid

kaklema minna. Pärast rahunesid maha ja leppisid. Seda juhtus kord kolme kuu kohta. Viimasel ajal alates 2006 aasta suvest on suhted muutunud halvemaks. Kaklused hakkasid toimuma kord kuus. Mille eest I.Z teda 21.01.2007 lõi, seda ei tea. Ei kuulanud seda, mida I.Z rääkis ja vaatas televiisorit. Aeg-ajalt kutsus politsei välja tema, siis I.Z. Siis kui I.Z teda 21.01.2006 haamriga kolm-neli korda vastu pead lõi, siis ta I.Z-iga ei kakelnud. Läks M.M juurde, kes elas lähedal ja tema

mees N. õmbles pea kinni. Arsti poole ei pöördunud. Keegi teine ei ole teda

peksmisjälgedega näinud. Politseisse ei ole pöördunud, sest kaklused on olnud vastastikused ja nende peresisene asi. Armastab oma meest ja tahab temaga kooselu jätkata. (t/l 25-30)

• 21.01.2007 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt jõudis kiirabibrigaad korterisse kell 22.54. (t/l 32)

• 22.02.2007 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 67 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et L. S-l on tuvastatud kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav peensoole

ja peensoolekinnisti vigastusega, verikõht. Torke-lõikehaav paiknes vasakul keskkõhul.

Haavakanali suund eest vasakult taha. Kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav peensoole ja soolekinnisti vigastusega on tekitatud torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga ja vigastus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal, so 21.01.2007. Kõhuõõnde

ulatuv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus, paranemise kestus tüsistusteta juhtudel 2 kuu piires oluliste püsitagajärgedeta. Kõhuõõnde ulatuv haav peensoole lingude vigastusega ei ole tekitatud riivavast kokkupuutest terariistaga. (t/l 38-41)

• 23.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi lauanuga, mille tera pikkus 22 cm ja käepideme pikkus 12 cm. Tera ülemises osas 1 cm kaugusel tera otsast on kolm väikest punast täpikujulist plekki. (t/l 47-48)

• 09.02.2007 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis L. S

äratundmiseks esitatud kolme noa hulgast ära noa nr 1, millega teda 21.01.2007 lõi I.Z. (t/l 49-54)

• 22.01.2007 koostatud tunnistaja V. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kohtas tunnistaja 21.02.2007 kella 14 ajal turul tuttavat I.Z, kes tegi ettepaneku tema juurde

minna. Ostsid mõned pudelid viina, õlut ja suupistet ning läksidki. Kodus oli L. S.

Hakkasid kolmekesi napsitama. Siis tülitsesid L.S ja I.Z armukadeduse

teemadel, siis olemteemadel, tekkisid väikesed vaidlused ja nad rahunesid. Kella 22.40

ajal läks tunnistaja tualetti ja sel ajal oli L.S-l ja I.Z äge sõnavahetus selle

peale, mis oli toimunud eile, kuid tunnistaja ei saanud asjast aru. Tualetis olles kuulis, kuidas konflikt läks tormiliseks ja siis kuulis L. karjumist. Jooksis tualetist välja ja nägi, et L. lamab verisena voodil ning hoiab kõhtu kinni. Toa põrand oli verine. Viktor istus voodi kõrval tumbal ja tema käes või põrandal oli suur kööginuga. Läks L. juurde ja nägi, et ta

hingab ning helistas politseisse, selgitades olukorda. Seni kuni tulid kohale politsei ja kiirabi, üritas Viktorilt teada saada mis juhtus, kuid Viktor ainult pomises. (t/l 58-61)

• 28.02.2007 koostatud tunnistaja V. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunneb tunnistaja L. S ja I.Z umbes viis aastat. L-t ei ole kunagi peksmisjälgedega näinud, küll on näinud Viktoril siniseid plekke. Aasta tagasi oli ühe skandaali tunnistajaks, kuid see oli suusõnaline. 21.01.2007 istusid nende juures toas ja rääkisid erinevatel teemadel.

Laual oli ka lauanuga tera pikkusega umbes 20 cm. Lauas olid kerged olmevaidlused,

kuid kui väljus, ei olnud mingeid skandaale. Televiisor mängis valjusti. Tualetis olles kuulis mingit skandaali, läks karjumiseks. Sõnadest aru ei saanud, sest televiisor mängis

kõvasti. Siis kuulis karjet ja tualetist väljudes nägi voodil lamavat L-t, kelle kõhu piirkonnas oli suur vereplekk. Selle koha peal kus L. oli istunud, oli suur vereloik. Viktor istus laua taga voodile lähemal ja vaikis ning vahtis põrandat. Põrandal tema kõrval oli lauanuga, millega enne suupistet lõigati. Küsis mitu korda Viktorilt mis juhtus, kuid see ainult pomises. Pärast oli Viktor kööki läinud kui ta lifti juurest tagasi tuli. (t/l 62-69)

• 01.02.2007 koostatud tunnistaja A. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja

21.01.2007 autopatrullis koos abipolitseiniku A. B-ga. Juhtimiskeskuselt saadi väljakutse

teatega noahaava kohta. Kohale jõudes olid kaks meest köögis ja naine toas. Naisel oli noahaav kõhu piirkonnas. Naisterahvas ütles, et mees lõi noaga kõhtu. Köögis küsis kes neist on abikaasa ja üks osutas teise peale. Mees oli väga purjus ja ainult mõmises. Teine isik osutus V. T-ks. Küsisid naiselt, millega teda löödi ja naine kirjeldas nuga, kuid sellist toas ei olnud. Köögis oli nuga, mida oli äsja pestud. Küsis naise käest löömise põhjust ja naine ütles, et armukadedusest. (t/l 70-73)

• 06.02.2007 koostatud tunnistaja A. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt said nad

väljakutse , kus meesterahvas oli löönud naisele noa kõhtu. Ukse avas joobes

meesterahvas. Toas oli naisterahvas diivanil ja hoidis käega kõhtu. Ütles, et mees lõi

noaga, mida kirjeldas. Köögis oli kaks meest. Akna juures olnud mees, kes neile ukse avas, ütles, et on külaline ja osutas teisele mehele kui korteriperemehele. Teine mees oli kõvasti joobes, küsimustele ei vastanud, pomises midagi seosetut. Kraanikausi juures oli musta käepidemega nuga. Küsis meestelt kas sellega löödi, kuid mehed ei osanud midagi

vastata. Tunnistaja hakkas nuga uurima ja korteriperemees ütles, et pesi selle juba puhtaks. Rohkem ei seletanud see mees midagi. (t/l 74-80)

• 19.02.2007 koostatud tunnistaja N. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli 21.01.2007 tunnistaja kiirabibrigaadis koos A. P ja J. H-ga. Kell 22.50 said väljakutse kus pidi olema

noahaav. Korteris olid politseinikud ja mingid meesterahvad köögis. Toas voodil naisterahvas, kellel noahaav kõhu piirkonnas. Naisterahvas selgitas, et noaga lõi mees ja

tegi seda armukadedusest. Nuga olevat olnud 20 cm pikkuse teraga. Teel haiglasse naisterahvas rohkem midagi ei selgitanud. (t/l 81-82)

• 12.02.2007 koostatud tunnistaja A. D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab tunnistaja

korteris 49 alates 1949st aastast. Varem elas korteris 50 I.Z ema, keda

tunnistaja abistamas käis. I.Z käis ema juures vaid pensionipäevadel raha

küsimas. Pärast ema surma kolis sinna elama I.Z koos naise L-ga. Siis

hakkasid seal probleemid. Seal käisid seltskonnad, alkoholi tarvitamine, lärmamine, kaklemine. Nad napsitasid pidevalt koos ja skandaalitsesid. Läbi seina on kuulda kuidas nad teineteise peale karjuvad. Paar korda on näinud L.S-t peksmisjälgedega. Aasta tagasi kuulis löökide häält ja läks ukse taha. Ukse avas L. ja ta nägu oli katki löödud, särk oli verine. Küsis miks Viktor L-t peksab, kuid L. ütles, et see on nende asi, jätku tunnistaja

tema mees rahule. Neli kuud tagasi kuskil 2006 aasta sügisel nägi läbi avatud ukse L-t toas verise näoga. Aasta jooksul on näinud umbes viis korda verejälgi ühiskoridoris. L. pole nende poole kunagi pöördunud ja kaklused on nende peres tavaline asi. (t/l 83-86)

• 12.02.2007 koostatud tunnistaja L. D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kui I.Z ema suri, kolis naaberkorterisse I.Z koos L-ga. Läbi seina oli kuulda skandaale. Põhiliselt karjus L. Aasta tagasi oli lärm ja mees läks sekkuma ja palus neilt, et nad oleksid vaiksemad. Siis mees nägi L. S-l näol peksujälgi ja küsis Viktorilt

miks ta naist peksab. Selle peale hakkas L. karjuma ja käskis tema mehe rahule jätta. Tunnistaja nägi eelmisel aastal L-l peksmisjälgi kahel korral. Kahel korral on näinud ka ühiskoridoris trepimademel verd. Kaklused on neil peres tavaline asi. (t/l 87-91)

• 28.02.2007 koostatud tunnistaja P. N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et tunneb L-t ja I.Z umbes 30 aastat. Nad elavad koos kolm aastat. Kui L. napsitab, siis ta muutub äkiliseks ja agressiivseks. Võib alustada konflikte nii lähedaste kui ka juhuslike inimestega. On kindel, et kui perekonnas on skandaale, siis provotseerib

neid L. On ise elanud L-ga koos kolm aastat ja teab L. plahvatuslikku ja agressiivset iseloomu. Viktor on rahulik ja pole kunagi konflikti initsiaatoriks. L. ei ole kunagi oma mehe peale kaevanud. Umbes aasta tagasi tuli L. tema juurde ja ütles, et teda peksti läbi.

Ei tundnud üksikasjade vastu huvi ning osutas esmaabi. L-l olid peas väiksed haavad.

Õmbles need niidi ja nõelaga kinni ning puhastas haavad. Ise ei ole kunagi olnud I.Z-i konfliktide tunnistajaks. (t/l 97-101)

• 28.02.2007 koostatud tunnistaja R. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunneb tunnistaja L. ja I.Z kaks aastat. Kunagi ei ole olnud nende skandaalide tunnistajaks. Kumbagi ei ole näinud ka peksmisjälgedega. Aasta tagasi tuli L. neile ja mees osutas talle arstiabi, määris midagi, kuid tema nende jutuajamisse ei sekkunud. Mingeid kehavigastusi L-l ei näinud. L. ööbis nende juures ja järgmisel päeval lahkus. (t/l 102-105)

• 21.01.2007 koostatud joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati kell 00.05 I.Z alkoholijoove 2,06 mg liitris väljahingatavas õhus. (t/l 114)

• 22.01.2007 koostatud kahtlustatava I.Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 21.01.2007 koos V. T-ga turule ja ostsid kaks pudelit viina ja suupistet

ning läksid tema juurde koju korterisse. Korteris oli kahtlustatava naine L. S. Istusid, napsitasid, rääkisid juttu, vaatasid televiisorit. Mingeid konflikte ei olnud. Mingil hetkel oli juba purjus ja sai toimuvast halvasti aru. L. solvas teda millegagi. Laual oli kööginuga ja otsustas L-t hirmutada. Hakkas sellega vehkima ja lõi kogemata L-le kõhtu. Kus sel ajal oli T., seda ei tea. Toibus kambris. Ei kavatsenud naisele kehavigastust tekitada. Kahetseb toimepandut. (t/l 120-129)

• 08.02.2007 koostatud kahtlustatava I.Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei mäleta kahtlustatav miks ta L. S-t noaga kõhtu lõi. Mäletab, et rääkis naise ja T-ga ja

mingeid konflikte ei olnud. Ei mäleta kui sageli on naise vastu vägivalda kasutanud. Tavaliselt alustab konflikte L. ja kasutab tema suhtes vägivalda. Tema aga tõukab naist eemale. See on nende kooselu norm. Kunagi pole naisel peksujälgi näinud. №apesi pärast toimunut puhtaks kuivõrd ei salli korralagedust ja mustust. Nuga oli musta käepidemega ja pani selle kraanikausi kõrvale. (t/l 141-147)

• 29.03.2007 koostatud kahtlustatava I.Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et ta ei mäleta, et oleks 21.01.2006 oma naist haamriga pähe löönud.

Võimalik, et tegi seda remonti tehes juhuslikult, kuid sihilikult seda teinud ei ole. Kui vabaneb, kohustub naise suhtes enam mitte vägivalda tarvitama. (t/l 155-160)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel I.Z süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu L. S ütlusi, tunnistajate V. T, A. R, A. B, N. S, A. D, L. D, P. N ja R. M ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi

vaatlusprotokolli, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusi, asub

seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis ekspert jõudnud

arvamusele, et L. S-le oli tekitatud tervisekahjustus, so kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav

peensoole ja peensoolekinnisti vigastusega ja verikõht vasakul keskkõhul, kusjuures

kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu on vältinud

ütluste andmist tervisekahjustuse tekitamise põhjuste kohta, seletades, et ta ei mäleta tervisekahjustuse tekitamise põhjust. Samas on süüdistatav ise seletanud, et ta ainult vehkis noaga hirmutamise eesmärgil ning vigastus tekkis juhuslikult. Teisalt on kannatanu esialgselt väitnud seda, et süüdistatav võttis tal ühe käega õlast ja teises käes olnud noaga lõi kõhtu ilma et oleks noaga vehkinud. Tunnistajale N.S-le aga ütles kannatanu enne kannatanu äraviimist

haiglasse, et tervisekahjustus on tekitatud armukadedusest. Seega kannatanu enese

esialgsetest ütlustest ja tunnistajale antud selgitustest võib järeldada, et tervisekahjustus on tekitatud isikike suhete pinnalt tekkinud tülist.

Kohtuistungil loobus kannatanu kõigist oma ütlustest, väites, et talle ei öeldud, et ta võib loobuda ütluste andmisest abikaasa vastu. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd

kannatanut on korduvalt üle kuulatud ning talle on selgitatud ka tema õigusi kannatanuna,

millist asjaolu on ta allkirjaga korduvalt kinnitanud. Samas riimuvad kannatanu ütlused kohtueelsel menetlusel üle kuulatud tunnistajate ja teiste dokumentaalsete tõenditega, mistõttu asub kohus seisukohale, et kannatanu püüab kohut eksitusse viia eesmärgiga välistada I.Z

karistamist vangistusega. Sellisele järeldusele saab tulla seetõttu, et kannatanu

elas süüdistatava korteris ning elatusvahendid tulid talle süüdistatava sissetulekust.

Süüdistatava pikaajaline vangistus aga jätaks kannatanu ilma nii sissetulekust kui ka

eluasemest. Seetõttu peab kohus vajalikuks lugeda usaldusväärsemaks kannatanu poolt

kohtueelsel menetlusel antud ütlusi kohtuistungil esitatud väidetest. Peale selle rääkis

kannatanu välja ka kogemata selle, et süüdistatav saatis talle vanglast kirja koos

süüdistusaktiga, mis viitab sellele, et kannatanu hakkas sellest tulenevalt ka oma ütlusi muutma ja seejärel loobus nendest üldse. Sellest saab järeldada, et süüdistatav on kannatanut enne kohtuliku arutamise algust mõjutanud.

Tunnistaja V.T seletuste kohaselt viibis ta tervisekahjustuse tekitamise ajal tualetis ning kuulis tualetti seda, kuidas tekkis sõnavahetus ja sellele järgnes karjatus. Taolistest tõenditest

saab järeldada, et tervisekahjustuse on tekitanud süüdistatav. Tervisekahjustuse tekkemehhanism on tuvastatud kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega,

mille kohaselt on tekitatud torke-lõikehaav suunaga eest taha, milline arvamus ühtib kannatanu enese esialgselt antud ütlusega selle kohta, et süüdistatav võttis tal õlast kinni ja teise käega, milles hoidis nuga, torkas noa kõhtu. Taolised asjaolud välistavad võimaluse, et tervisekahjustus oleks tekitatud ettevaatamatusest või noaga vehkimisel juhuslikult.

Kohtuistungil hakkas süüdistatav esitama kohtule uut versiooni sellest, et tegelikult lõikas ta leiba ja naine tõusis ootamatult püsti ja käes olnud nuga läks kannatanu vastu. Kohus suhtub

sellisesse versiooni kriitiliselt, kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest võib järeldada, et süüdistatav ei saanud sellist torkehaava tekitada kannatanule leiba

lõigates, kuivõrd fotol fikseeritud laual on leib viilutatud ja korralikult taldrikul. Leiva

lõikamise ajal tervisekahjustuse tekitamise puhul pidanuks jääma lauale viilutamata leib ja

viilutamine pooleli. Pealegi seletas süüdistatav, et kannatanu oli tema juures toolil ja tema püsti. Viidatud tool ja tumba on aga ühel pool ovaalset lauda ja viilutatud leivad teises laua otsas. Seega on süüdistatava versiooni kohane tervisekahjustamise viis ja asjaolud välistatud ning kohus hindab süüdistatava versiooni kui katset end päästa vastutusest.

Arvestades eelmärgitut on välistatud võimalus, et süüdistatav olnuks ka hädakaitseseisundis, kuivõrd televiisorit vaatav naisterahvas ei saanud olla süüdistatavale ohtlik ning mingit rünnet ei saanud kannatanu poolt olla.

Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate A. D ja L. D, samuti süüdistatava ja kannatanu enese ütlustest nähtuvalt olid kannatanu ja süüdistatava vahel pidevalt tülid, millised tekkisid ühise alkoholi tarvitamise ajal. Samade tunnistajate ütluste kohaselt on neile teada ka asjaolu, et nad

on ka varem näinud kannatanut verisena või siis korduvalt verd ühiskoridoris. Seega olid alkoholi tarvitamisest tekkinud joobe tõttu süüdistatava ja kannatanu vahel suhted pingelised,

mis lahendati vastastikuse vägivalla teel. Arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid süüdistatava ja kannatanu varasemate konfliktide kohta ja V.T ütlusi, võib teha järelduse, et

ka käesoleval juhul oli tegemist järjekordse tüliga, mille lõpetas süüdistatav vägivallaga,

lugedes sõnavahetuse lõppenuks, lõpetades sõnavahetuse temale omasel moel. Kannatanule tekitatud tervisekahjustuste lokalisatsioonist ja tuvastatud tekkemehhanismist võib järeldada,

et süüdistatav tegutses vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd süüdistatav kasutas pika teraga kööginuga ja lõi sellega naisterahvast kõhtu. Oma senise hariduse ja elukogemuse põhjal pidi

süüdistatav olema väga hästi teadlik millist inimese keha piirkonda vigastades tekitatakse

raske tervisekahjustus ja millised vigastused on elule ohtlikud. Kasutatud vahend ja torkelõikehaava sügavus ning selle tekitamiseks kasutatud jõud viitavad otseselt selle, et süüdistatav teadis mida ta teeb. Pärast tervisekahjustuse tekitamist kannatanu juurde istuma

jäämine ja seejärel noa pesemine aga viitab sellele, et ta suhtus saabuvasse tagajärge

ükskõikselt. Ta ei pidanud vajalikuks ka kutsuda kiirabi ning seda tegi sündmuskohale ilmunud tunnistaja. Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav

tuleb süüdi tunnistada KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so tervisekahjustuse tekitamises kui sellega on põhjustatud oht elule.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi selles, et ta 21.01.2006 lõi L. S-t vähemalt kolmel korral haamriga pea piirkonda. Süüdistatav ei ole end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning on seletanud, et

kui selline asi toimus, siis sai see olla vaid juhuslikult ja remondi tegemise käigus, kuid tahtlikult ei ole tervisekahjustusi tekitanud. Kohtuistungil esitas ta juba versiooni sellest, et lõi

tüüblit seina ja naine võis vastu pead saada ja solvuda ning naine läks kodust ära. Samuti

selgitas süüdistatav, et kuna sel päeval oli ta ema surnud, siis ta oli sellest šokis ja endast väljas, mistõttu otsis tegevust ning hakkas remonti tegema. Rohkem ei tea tema asjast midagi. Kohus suhtub sellisesse versiooni ema surma kohta kriitiliselt, kuivõrd kannatanu selgitustest nähtuvalt oli sel päeval taas tegemist ema surma-aastapäevaga, mille tõttu oli taas alkoholi

tarvitamine ja tüli. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on oma kaitseversioonide väljamõtlemisel üle pingutanud, kuivõrd süüdistatava ema K. H suri juba 21.01.2005, seega aasta varem ega saanud surra päeval, mil süüdistatav kannatanule süüdistuse kohaselt remonti vastu pead lõi, so 21.01.2006.

Seevastu on kannatanu L. S kohtueelsel menetlusel korduvalt seletanud seda, et süüdistatav lõi teda haamriga pähe mitmel korral ja seda järjekordse tüli tõttu. Seejuures on kannatanu seletanud ka seda, et peahaavu käis ta õmblemas P. N juures, mida kinnitas oma ütlustes ka P.

N. Arvestades taolisi kannatanu ütlusi ja tunnistaja P.N ütlusi asub kohus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud teise inimese tervise kahjustamine 22.01.2006 on tõendamist leidnud. Kannatanu ja tunnistaja P.N ütlustest nähtuvalt oli kannatanul mitu haava peas ning

tunnistaja õmbles kinni mitte ühe haava, vaid samuti mitu haava. Selliseid asjaolusid

arvestades leiab kohus, et süüdistatava versioon võimalikust ühest juhuslikust löögist haamriga remondi tegemise käigus ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd juhuslikult ei ole võimalik lüüa naisterahvast haamriga kolm või neli korda järjest. Kohus ei pea tõsiseltvõetavaks seda, et kannatanu oleks oodanud kuni süüdistatav on oma tüüblid seina sisse tagunud ja iga kord vastu pead saanud ning alles siis kui mees on töö lõpetanud, läinud endise elukaaslase juurde

pead õmblema. Selline löökide hulk pähe viitab kohtu arvates sellele, et süüdistatav on

tegutsenud vähemalt otsese tahtlusega. Vaatamata sellele, et kannatanul jooksis haavadest

verd ei kutsunud süüdistatav ka arstiabi, vaid kannatanu läks oma tuttava juurde, kes tal

haavad kinni õmbles. Taoline süüdistatava suhtumine tagajärgedesse viitab otseselt tema

ükskõiksele suhtumisele tekitatud tagajärge. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav on toime pannud teise inimese löömise.

Süüdistatav asus seisukohale, et kuna kannatanu ei ole politseisse avaldust esitanud kehalise väärkohtlemise kohta ja ei ole tehtud ka kohtuarstlikku ekspertiisi, siis ei ole süü tõendatud.

Kohus asub seisukohale, et kehalise väärkohtlemise faktis menetluse alustamiseks ei pea esitama avaldust politseisse, kuivõrd kriminaalmenetluse ajendiks on ka kuriteole viitav muu teave, milleks käesoleval juhul oli kannatanu korduvatest ütlustest tulenev informatsioon

kuriteo toimepanemise kohta. KarS § 121 ettenähtud kuriteo sisustamiseks ei pea olema

tingimata määratud ka kohtuarstlikku ekspertiisi, kuivõrd sama sätte järgi on karistatav igasugune tegevus, millega põhjustatakse füüsilist valu, samuti löömine või peksmine. Seega

piisanuks ka käega löömisest, mille tuvastamine ekspertiisiga ei ole võimalik. Arvestades

kannatanu ja süüdistatava elulaadi ja suhtlemisviisi võib eeldada, et nende omavahelistes suhetes on KarS § 121 ettenähtud kuriteo vastastikune toimepanemine igapäevane.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav ei ole tervisekahjustuste tekitamise järgselt kannatanule abi osutanud,

loeb kohus siiski karistust kergendava asjaoluna süüdistatava poolt korduvalt väljendatud kahetsust toimepandus.

Süüdistatavale KarS § 118 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud eranditult vangistus 4st kuni 12 aastani. Süüdistatav tekitas isiklike

suhete pinnalt tekkinud konflikti tõttu oma abikaasale eluohtliku tervisekahjustuse ning kannatanu elu päästeti operatiivse sekkumisega haiglas. Arvestades kannatanule tekitatud

tervisekahjustuse raskust ja süüdistatava enese suhtumist toimepandusse vahetult pärast teo

toimepanemist, asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei saanud rasket tervisekahjustust

tekitades veel aru mida ta on toime pannud, kuivõrd süüdistataval tuvastati raske

alkoholijoove. Käesolevaks ajaks on ta aga teo raskusest aru saanud ja püüab võimalikust

vastutusest pääseda. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni kolm aastat.

Karistuse liigi valikul KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub peale invaliidsuspensioni alaline ja legaalne sissetulek ning

varasem sissetulek tulenes juhutöödest valvurina, mistõttu ei pea kohus võimalikuks

kohaldada sanktsioonis ette nähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd

süüdistataval puuduvad legaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kuivõrd inkrimineeritud kuriteod on toime pandud eraldi tahtlusega leiab kohus, et

mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses ning kohus ei pea võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskemaga.

Karistuse määra valikul lähtub kohus karistust kergendava asjaolu, so kahetsuse olemasolust, mis annab kohtule aluse mõista vangistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas

lähtub kohus ka tunnistaja P. N ütlustest ilmnevatest asjaoludest, millistest nähtuvalt võib

jõuda järeldusele, et konfliktide põhjustajaks on ilmselgelt olnud kannatanu oma provokatiivse ja agressiivse käitumisega, milline asjaolu on kohtu arvates karistuse määra ja

täitmisele pööramise osas olulise tähtsusega. Arvestades inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja põhjusi, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse määramisel peab kohus

vajalikuks arvestada vigastuste hulka, mistõttu ei pea kohus võimalikuks selle teo eest karistust mõista alammääras, vaid peab vajalikuks selle mõista alammäärast raskemana.

Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kahel korral karistatud, kusjuures

viimane karistus on talle mõistetud üle kahekümne aasta tagasi. Seega saab süüdistatavat lugeda isikuks, kes on varem karistamata. Sellist asjaolu arvestades, vaatamata toimepandu raskusele ja süü suurusele, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 74

lg 1, 2 ja 3 sätteid, määrates koheselt ärakandmisele vaid osa karistusest ning vabastades süüdistatava teise osa karistuse ärakandmisest tingimisi. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt võib teha järelduse süüdistatava alkoholilembusest, siis peab kohus vajalikuks

allutada süüdistatava käitumiskontrollile, mis annaks talle võimaluse kõrvalise abiga aru

saada oma senise eluviisi sobimatusest ja sellest, et ta peab oma eluviisi ja elukorraldust oluliselt muutma, vältimaks ärakandmata jääva karistuse täitmisele pööramist ja liitkaristuse mõistmist.

Märt Toming kohtunik