4-07-1834\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-07-1834

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mail 2007.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-07-1834

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi Pjotr Boiko väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi Menetlusalune isik Pjotr Boiko isikukood 38307140282 Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna esindaja Lidia Räämettunnistus 467 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Pjotr Boiko NPAS § 151 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas viitenumber 4100064939 või

arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939. Rahatrahvi tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi esimest osa tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Välja mõista Pjotr Boiko ´lt ekspertiisi tasu 270 (kakssada seitsekümmend ) krooni riigituludesse ( Põhja

2 Politseiprefektuuri menetluskulude konto SEB Eesti Ühispanka 10220035023013, kood 401). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna poolt on 16.03.2007.a. koostatud väärteoprotokoll AB 794337 selle kohta, et Pjotr Boiko 16.03.2007.a. kella 22.26 ajal Kärberi bussipeatuses maja 19 juures tarvitas eelnevalt narkootilist või psühhotroopset ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo. Wismari Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr. 906/278 nähtub, et Pjotr Boiko ´l esines joove narkootilisest ainest (fentanüül).

Menetlusalune isik Pjotr Boiko seletas, et tunnistab, et süüdi ja kahetseb väga. Palub karistada rahatrahviga. Töötab mitteametlikult ja tasub ka trahve. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Pjotr Boiko tuleks karistada arestiga 5 päeva, kuna eelnevatest karistusest ei ole Pjotr Boiko järeldusi teinud, rahatrahvid on tasumata.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokolliga ( t lk 1); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 906/278 ( t lk.2); Falck Pääste kiirabikaardiga ( t lk.7) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Pjotr Boiko ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Pjotr Boiko ´d edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Pjotr Boiko ´d on võimalik karistada rahatrahviga. Kuigi isikut on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, asub kohus seisukohale, isikut on otstarbekas karistada rahatrahviga. On üldteada, et käesoleval ajal on aresti täitmine võimatu ning nähtuvalt karistusregistri õiendist on viimane samalaadne tegu toimepandud 30.04.2006.a., seega aasta tagasi ning temale mõistetud arest on kantud. Isik on osaliselt tasunud ka rahatrahvid. Mõistes isikule karistusena aresti, mida ei ole võimalik täita, siis puudub väärteo eest kohaldataval karistusel arestil nii üldkui ka eripreventiivne mõju menetlusalusele isikule. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada suurema trahviühikuga kui seda on teinud kohtuväline menetleja eelnevalt. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 47; Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

Kohtunik