1-07-5589\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-5589

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-5589

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Sirle Melk

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kalev Suurkask’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Kalev Suurkask (ik 35212266025; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Kalev Suurkask tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 03.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Suurkask’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Kalev Suurkask tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.11.2003.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 15.09.1999 Tartu Maakohtu kandmata karistuse 4 aasta võrra ja liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus suurendades 5 aastat vangistust, st 4 aastat 8 kuud pikkuse vangistusega. Lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 eelvangistuses viibitud aeg loeti kantuks. Lõplikuks karistuseks 5 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.

2 Karistuse kandmise algus on 29.03.2003.a ja lõpp 25.03.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 24.03.2007.a.

Kalev Suurkask on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saabus Murru Vanglasse 2004.aasta veebruaris. Paigutatud kinnisesse osakonda omal soovil. Vangistuse ajal õppinud ei ole kuna omab keskharidust. On otsinud enesele vangistuse jooksul kasuliku tegevuse ja tema ettepanekul on avatud kinnises osakonnas raamatukogu, mis laenutab raamatuid ka teistele kinnipeetavatele. Raamatukogu andis võimaluse täiendada oma teadmisi küll ajaloo, filosoofia kui ka psühholoogia alal. Kinnipeetav väärtustab tööd ja sellega seonduvaid võimalusi. Arvestades kinnipeetava mõttemaailma, on seatud eesmärgid teostatavad. Vaenulikke hoiakuid ei ole kunagi ühiskonna suhtes olnud. Korrakaitseorganite töösse suhtub mõistvalt. Vanglaametnikega suhtlemisel on viisakas ja sisekorra eeskirju ning reegleid aktsepteerib. Kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglas viibib 6. korda. Kogu karistuse kandmise ajal ei ole olnud ühtegi režiimirikkumist. Isik ei ole ohtlik, kuna ta ei ole põhjustanud eluohtlikke vigastusi ning ei ole kasutanud vägivalda võimuesindajate ega avaliku korda kaitsvate isikute suhtes.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Kalev Suurkask sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Kinnipeetava elamistingimused on küll kitsad ja tal puudub peale vabanemist lähedaste majanduslik tugi, kuid Kalev Suurkask’el on olemas erinevad kutseoskused, ta on vanglas töötanud ja praeguseks muutunud tööturusituatsioon soodsamaks.

Kalev Suurkask taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Ta on kriminaalkorras varem korduvalt karistatud, korduvalt on ta kandnud ka reaalset vangistust. Ta on olnud allutatud ka käitumiskontrollile, kuid see lõppes ebarahuldavalt, kuna rikkus kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. K.Suurkask on alates 17 aastaselt toime pannud järjepidevalt varavastaseid kuritegusid. Ka praegu kannab karistust raskete varavastaste kuritegude eest. Seega võib asuda seisukohale, et varasematest karistustest ei ole enda jaoks õigeid järeldusi teinud, ega oma käitumist muutnud. Kuigi tal on olemas mitmed kutseoskused, on ta materiaalsete vahendite hankimiseks valinud ikkagi kuritegeliku käitumise. Seega, kuigi tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, leian, et ta on suureks ohuks kaaskodanike varale, kuna võib jätkata kuritegude toimepanemist. Seda riski suurendab ka asjaolu, et K.Suurkask’el ei ole vabanedes töökohta ning ka lähedased ei saa teda materiaalselt toetada. Seega ei saa vaatamata asjaolule, et tal on olemas kindel elukoht, toetada K.Suurkask’e ennetähtaegset vabastamist.

Kohus, ära kuulanud Kalev Suurkask’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Kalev Suurkask tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Kalev Suurkask’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kalev Suurkask’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kalev Suurkask kannab varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute

3 kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Lisaks pani ta kuriteo toime katseajal. Kuigi distsiplinaarkaristusi Kalev Suurkask ei oma, on aeg, mil Kalev Suurkask on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kalev Suurkask peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Kalev Suurkask ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Kalev Suurkask’e suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Kalev Suurkask’e ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Kalev Suurkask’e tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Kalev Suurkask’el kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.03.2009.a) ning Kalev Suurkask’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Kalev Suurkask’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik