1-06-15727\6 · Viru Ringkonnakohus

1-06-15727 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Kriminaalasja läbivaatamise kuupäev ja koht 16. aprill 2007.a, Jõhvi Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2007.a, Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-15727 Kohtukoosseis eesistuja Mihhail Komtšatnikov, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kriminaalasi L.R süüditunnistamises Karistusseadustiku §-de 424, 329 ja 121 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.märtsi 2007. a otsus Apellatsiooni esitaja L.R kaitsja Maarika Kutser Süüdistatav L.R(sünniaeg XXX) - isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX, töökoht XXX 1) XXX 2) XXX 3) XXX 4) XXX 5) XXX 6) XXX 7) XXX 8) XXX 9) XXXX Tõkend - elukohast lahkumise keeld. Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna ringkonnaprokurör Marge Voogma Kaitsja Maarika Kutser (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON : 1.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.märtsi 2007.a kohtuotsus L.R süüdistusasjas jätta muutmata, kaitsja Maarika Kutseri apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 18.aprillist 2007.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30

1-06-15727

(5)

2 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.märtsi 2007. a otsusega tunnistati L.R süüdi Karistusseadustiku (Kars) § 424 ja § 329 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 424 alusel KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades 10 (kümme) kuud vangistust, KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 1.1.KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 1.2.KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust 10.detsembri 2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 (viie) kuu ja 8 (kaheksa) päeva vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. 1.3.KarS § 50 lg 1 alusel võeti L.R-LT ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. 1.4.Tõkend - elukohast lahkumise keeld otsustati tühistada ja pöörata vangistus täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda L.R kinnipidamiskohta saabumise aeg.

2.L.Rsüüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Lääne-Viru Maakohtu 13.juuli 2004.a otsusega KarS § 329 ja 424 alusel 1 (ühe)-aastase vangistusega tingimisi 2 (kahe)-aastase 6 (kuue)-kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) aastaks, juhtis alkoholijoobes 08.aprillil 2006.a kella 22.20 ajal XXX 35. (kolmekümne viiendal) kilomeetril mootorsõidukit Daevoo Lemans reg nr XXX 2.1.Sellega pani L.R toime KarS § 424 ja KarS § 329 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

3.Lisaks süüdistatakse L.R selles, et 17.juunil 2006.a kella 03.00 ajal XXX korteris hoidis ta tüli käigus oma abikaasat M.R kätega tugevasti kõrist ning käsivartest kinni, tiris teda juustest ning lõi korduvalt kätega näo ja kaela piirkonda ning ühe korra rindkere piirkonda, samuti jalaga ühe korra kõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule kõri ja käsivarte piirkonda verevalumid ning lõualuude ja kõhu valulikkuse. 3.1.Sellega pani L.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4.L.R tunnistas ennast süüdi kõigis kuriteoepisoodides.

5.Maakohus leidis, et L.R süü KarS § 424 ja KarS § 329 järgi on tõendatud L.R enda ütluste, joobe tuvastamise protokolli ja jõustunud kohtuotsustega. Ta oli teadlik oma alkoholijoobest ja karistatusest ning mootorsõidukit juhtima asudes pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Tema poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

6.L.Rsüü KarS § 121 järgi on tõendatud kannatanu ütlustega, mille usaldusväärsuses pole alust kahelda. Kohus leidis, et vaatamata alkoholijoobele sai süüdistatav aru oma teo keelatusest ning pani kuriteo toime otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

7.Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS § 56 sätteid. L.R karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. L.R on kohtu poolt üheksal korral karistatud, sealhulgas korduvalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Arutatavad kuriteod pani L.R toime

1-06-15727

(5)

3 katseajal, olles tingimisi vabastatud vangistuse kandmisest. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka seda, et L.R omab töökohta, on viimasel ajal loobunud alkoholist ning et kannatanu ei soovi tema ranget karistamist. 7.1.Arvestades asjaolu, et kuriteod on toime pandud katseajal, varasemad korduvad karistused pole L.R positiivses suunas mõjutanud, vaatamata kohtumäärusega kohaldatud alkoholi tarvitamise keelule jätkas ta alkoholi tarvitamist ning ka arutatavad kuriteod pani toime alkoholijoobes, leidis maakohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

8.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06. märtsi 2007. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Maarika Kutser, kes palub tühistada maakohtu otsus karistuse mõistmise osas ja mõista L.R-LE rahaline karistus. 8.1.Kaitsja leiab, et mõistetud karitus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. L.R puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada ka vangistust kohaldamata. 8.2.Peale viimati toimepandud kuritegusid on süüdistatav teinud oma elus otsustava pöörde ning on suutnud praeguseks elada seadusekuulekalt ja alkoholi tarvitamata umbes 10 (kümme) kuud ning puudub alus arvata, et ta pöördub uuesti kuritegelikule teele. Peale vangistust oleks tal uue töökoha leidmine ja normaalsesse ellu tagasipöördumine palju raskem. Pärast abikaasa löömist pöördus süüdistatav psühhiaatri poole ning alustas alkoholismivastast ravi, mis on kestnud käesoleva ajani. Süüdistataval on stabiilne sissetulek – keskmiselt 10 000 krooni kuus. Süüdistatav on asunud tasuma varasemate otsustega välja mõistetud rahasummasid. Tööandja iseloomustas süüdistatavat kui kohusetundlikku töötajat, alkoholiprobleeme pole esinenud, töögraafikust on kinni peetud. Süüdistatav peab aitama ülal pidama oma peret. Süüdistatav abikaasal on laps, kes kutsub L.R-t oma isaks. Süüdistatava abikaasa töötab ainult öistes vahetustes ning siis on laps kodus L.Rjärelvalve all. Süüdistatava abikaasa on suunatud 04.mail 2007a. Tartu Kõrvakliinikusse operatsioonile ning sel ajal saab lapse järgi vaadata ainult L.R

9.Ringkonnakohtus jäid kaitsja ja süüdistatav apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Ringkonnaprokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaitsja, süüdistatava ja ringkonnaprokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Selgitavalt ja täiendavalt tuleb kaevatavatele kohtuotsusele lisada vaid alljärgnevaid põhistusi.

11.KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-06-15727

(5)

4 11.1.Süüdistatavale karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõikide KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid, apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil ei esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.R suhtes on karistuse eesmärk saavutatav vaid reaalse vangistusega. Seejuures on maakohus kooskõlas KrMS § 312 p-s 5 toodud nõudega motiveerinud süüdistatavale mõistetud karistust. Rõhutamist väärib seejuures asjaolu, et L.R pani kuriteod toime katseajal, mis talle määrati Lääne-Viru Maakohtu otsusega tema süüditunnistamisel KarS § 329 järgi. 11.2.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.R on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kriminaalkorras karistatud kahel korral, see on 2003. aastal ja 2004. aastal ning mõlemal korral on ta vabastatud karistuse kandmisest tingimisi. Talle anti võimalus järelevale tingimustes karistus kanda vabaduses, paraku ei soovinud ta seda kasutada. Kolmas kord, nimelt 08.aprillil 2006.aastal juhtis L.Rtaas mootorsõidukit joobeseisundis, hoolimata sellest, et tal on olemas tingimuslik karistus. Eeltoodu viitab L.R-LEkui kuritahtlikule liikluseeskirjade rikkujale, kes kangekaelselt ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. See asjaolu näitab, et eelmised karistatused ei hoidnud süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohus leiab, et mõistes L.R-LE veelgi kergema karistuse, nagu seda taotletakse apellatsioonis, läheks kohus vastuollu õiguskorra kaitsmise huvidega. Antud juhul on kohane viidata kohtupraktikale (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-26-03, 05.märst 2003.a), millest tuleneb, et: “Olukorras, kus aastas hukkub purjus juhtide süül riigi kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse anda adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega“. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole ringkonnakohtu arvates tõsiseltvõetav apellatsiooni taotlus kohaldada L.R suhtes rahalist karistust ning KarS § 74 lg 5 sätteid.

12.Perekonna ja alaealise lapse olemasolu ning laenukohustused panga ees ei ole sellised asjaolud, mis takistaks reaalse vangistuse kandmist.

Eelöeldule tuginedes ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 1, § 343 lgst 1, § 345 lg-dest 1, 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.märtsi 2007.a otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Mihhail Komtšatnikov Eeva Levina

Vladimir Rozalka kohtunik

kohtunik

kohtunik

1-06-15727

(5)

5