1-07-3511\2 · 1-07-3511\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-3511

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-3511 (06231400982)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi L.B süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Marina Kalistratova

Süüdistatav L.B - isikukood XXX; Eesti

kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXX; töötab FIE- na; varem kriminaalkorras karistatud:

1) 18.03.2004.a Harju Maakohtu otsusega

KarS § 424 järgi rahalise karistusega 13 000 krooni, samuti võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks;

2) 02.12.2004.a Harju Maakohtu otsusega

KarS § 424 järgi rahalise karistusega 19 470 krooni, samuti võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks;

3) 02.11.2005.a Harju Maakohtu otsusega

KarS § 329

järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Merike Borunova

RESOLUTSIOON 1. L.B KarS § 424

rahaline Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

karistus 495 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 24 750 krooni.

2

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (165

päevamäära) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 330 päevamäära ehk 16 500 (kuusteist tuhat viissada) krooni.

KarS § 66 lg 1 10 kuu jooksul alusel määrata, et karistust on võimalik täita ositi, s.o. võrdsetes osades ehk 1 650 krooni kuus

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lisakaristusena alusel L.B-lt KarS § 50 lg 1 p 1 ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Iseseisvale täideviimisele kuulub Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus: 02.11.2005.a. kaks kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga.

2. Välja mõista L.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse,

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu üks tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni ja sundraha (viis 1 325 ( 5 400 tuhat nelisada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

L.B isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on 02.12.2004.a Harju

Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega ning mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega, karistatus selle eest kustumata, uuesti 15. juulil 2006.a. kell

11.20 juhtis ta joobeseisundis Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberneeme-Kiiu maantee 8. kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registrinumbriga 409 AVY.

Sellega pani L.B toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav L.B tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja M. Borunova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et L.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:

3

- väärteoprotokolliga 15.07.2006.a. (tl. 4) ning alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 6),

kus alkoholijoobeks on märgitud 0,85 mg/l; joobe tuvastamisega mõõteriista abil L.B

nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus; - ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 02.12.2004.a (tl. 3);

- väljavõttega karistusregistrist (tl. 8-9), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.11-12), milles fikseeritud eelnevad karistused toimepandud süütegude eest; - samuti kahtlustatava L.B enda ütlustega eeluurimisel (tl. 5, 14 -1 5), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et L.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning L.B tuleb süüdi tunnistada . KarS § 424 järgi Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas pole tuvastatud.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab lähtub kohus L.B kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, keda on küll varem karistatud analoogse kuriteo eest, kuid kellel on kindel elu- ja töökoht, kes on tasunud varem mõistetud rahalise karistuse; kes on harida võtnud mitusada hektarit maad, kelle ülalpidamisel

on alaealine laps, ning peab võimalikuks L.B karistada veelkord rahalise karistusega,

mitte aga vangistusega. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Karistuse eesmärkide saavutamiseks, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus vajalikuks kohaldada L.B suhtes ka lisakaristust ning seda sanktsiooni ülemmääras, s.o. ära võtta temalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

KarS § 73 lg 5 alusel jätab kohus eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse (2 kuud vangistust)

täitmisele pööramata ning uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313.

Kohtunik