1-07-4308\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-4308

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.T KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.T KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 08.mai 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-07-4308 kohtueelses menetluses 06278002116 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kohtu koosseisuline tõlk Sirle Luist Regina Laiapea Kriminaalasi S.T süüdistuses KarS

§ 120 ja KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav

S.T -

- nime kirjapilt Vene

Föderatsiooni kodaniku passis;

Eesti Vabariigis on ID-kaart taotlemisel

kriminaalkorras karistatud 1 korral

väärtegude toimepanemise eest karistamata

Kaitsja määratud korras Rainer Objartel

2 2

KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.T-le liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 10 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui S.T 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

S.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

kaotab kehtivuse S.T esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

Välja mõista S.T-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni

sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „S.T, 1-07-4308, menetluskulud“ või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: „S.T, 1-07-4308, menetluskulud“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rainer Objarteli süüdistatav S.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

3 3

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 09.04.2007.a sõlmitud kokkuleppes

S.T süüdistatakse selles, et tema 14.12.2006.a. kella 17.00 paiku

ähvardas Tartus, X asuvas korteris V.I.algul kõri läbi lõigata ja soolikad välja lasta ning hiljem ära tappa. Samuti torkas ta noaga V.I. kõhu piirkonda, kuid sellega valu ta kannatanule ei põhjustanud. V.I. võttis temale öeldud ähvardusi reaalsetena. Sellega pani S.T toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kusjuures kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist.

Veel süüdistatakse S.T selles, et tema 2006.a. novembri lõpus või

detsembri alguses lõi Tartus, X asuvas korteris V.I. ühe korra rusikaga kõhtu, tekitades selle teoga kannatanule füüsilist valu. Sellega pani S.T toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise.

Karistus 09.04.2007.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 120 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.T-le karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.T-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.T-le liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

4 4

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav S.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 ja KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb S.T hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70

senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka

kohtumenetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 25-26).

Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti süüdistatav S.T kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik