1-07-1352\4 · 1-07-1352\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-1352

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mail 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-1352 (06231400498)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi

süüdistuses KarS § 424 järgi T.G lühimenetluses

Prokurör

Kadi Ruus

Süüdistatav T.G - isikukood XXX, Eesti

kodanik; kõrgharidusega; elukoht:XXXXXXX; töötab

FIEna; varem kriminaalkorras karistatud 20.12.1999.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 1485 lg 1, 1411 lg 3 p 1 ja § 161 järgi tingimisi 3-aastase vangistusega 2-

aastase katseajaga ning võeti ära teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õigus 2 aastaks;

korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega,

sealhulgas 10.08.2004.a Lääne Politseiprefektuuri

otsusega liiklusseaduse § 7419

ja § 7435

lg 1 järgi ja karistatud rahatrahviga 14400 krooni (trahv tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

advokaat Eva Rivis

RESOLUTSIOON

1. T.G KarS § 424

4 (neli) Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust .

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu 10 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 20 päeva vangistust.

2

KarS § 74 18-kuulise alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui T.G

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud . KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata T.G-le kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise ära võtta

T.G-lt õigus 1 (üheks) aastaks ja 4 (neljaks) kuuks.

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse, Välja mõista T.G-lt

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 20 senti) ning 1 292,10 kr sundraha (viis tuhat nelisada) krooni. 5 400

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. T.G isikuna, keda 10.07.2004.a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Lääne

Politseiprefektuuri otsusega 10.08.2004.a karistatud rahatrahviga 14 400 krooni, karistatus kustumata, uuesti 21. aprillil 2006.a. kella 15.10 ajal Tallinnas Tartu mnt/Lubja tn ristmikul juhtis mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga 162 TEK, olles joobeseisundis. Sellega pani T.G toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav T.G tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja E. Rivis pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et T.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - väärteoprotokolliga 21.04.2006.a. (tl. 7) ning alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 8), kus alkoholijoobeks on mõõdetud 1,09 mg/l; joobe tuvastamisega mõõteriista abil T.G nõustus; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud;

3

- Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna otsusega 10.08.2004.a (tl.3), millest

nähtuvalt on tegemist isikuga, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis;

- õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.11-12) ja väljavõttega

karistusregistrist (tl. 13 – 15), kus on fikseeritud varem toime pandud süüteod, nende eest mõistetud karistused ja nende täitmise käik; - samuti kahtlustatava T.G enda ütlustega eeluurimisel (tl.21 -2 2), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut kahetses.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et T.G süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning T.G tuleb süüdi tunnistada . KarS § 424 järgi Õigusvastasust või T.G süüd välistavaid asjaolusid pole tuvastatud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus T.G süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et T.G,

kellel on käesoleva ajani tasumata eelnevate süütegude eest mõistetud rahatrahvid, ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Selleliigiline karistus pole olnud piisavaks vahendiks, et hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Mõistes T.G-le karistuseks aga vangistust, on põhjendatud tema suhtes kohaldada KarS § 75 ja § 74 sätteid, s.o. mõista talle vangistus tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks kohaldada ka lisakaristust, s.o.

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda üheks aastaks ja neljaks kuuks. Korduv

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on raskeim liikluseeskirja rikkumine ning kujutab endast suurt ohtu kõigile liiklejatele ning lisakaristuse kohaldamata jätmine ei oleks millegagi põhjendatud. Lisakaristust ei saa mõista sanktsiooni alammääras, sest tegemist on isikuga, kes korduvalt ning pikka aega on eiranud liikluseeskirja nõudeid.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311-313.

Kohtunik