1-07-530\7 · 1-07-530\7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)
AI generated1-07-530 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-530 (06231605219, 07231600817) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Imbi Kangur- Popova Kriminaalasi A.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi. Prokuröri abi Annika Vanatoa Süüdistatav A.T isikukood: xxx: Tõke...
Headnote / Official Regeste
AI generatedFull Text of the Judgment · 1-07-530\7
1-07-530
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-530 (06231605219, 07231600817)
Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Imbi Kangur- Popova Kriminaalasi A.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi.
Prokuröri abi
Annika Vanatoa Süüdistatav A.T isikukood: xxx: Tõkend Vahistamine alates 19.03.2007.a. Kaitsja
Imbi Seimar
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.T KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 / kuus/ kuud.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.T-le vangistus 4 /neli/ kuud.
KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Maksim A.T ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75
2
lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.
1) elama kohtu
määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike
järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast
lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Määrata A.T Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tartu mnt. 85, Tallinn) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A.T eelvangistuses viibitud aeg 15.10. – 16.10.2006, s.o. 2 päeva ja 19.03.-24.04.2007, s.o. 37 päeva, kokku 39 päeva.
A.T suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- tühistada ja vabastada A.T vahi alt kohtusaalis.
Katseaja algus kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 24.04.2007.a.
Välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral
1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu
menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2699,25 ( kaks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) krooni 25 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017
SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi
arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „ A.T, 1-07-530.
Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.
Välja mõista A.T-lt: O. S kasuks 3530 krooni, milline kanda O.S pangaarvele Hansapank. J. Z kasuks 1000 krooni. J. B kasuks 2000 krooni
Asitõend: salvestis jätta kriminaalasja juurde.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades
kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtuotsuse põhiosa
3
A.T 24.11.2004.a. ajavahemikul kella 17.00-19.00 korteris võttis ebaseadusliku
omastamise eesmärgil O. S-le kuuluvad printeri HP 3030, digitaalfotoaparaadi Fuji Film Finepex ja kuldehteid kokku summas 20 000 krooni.
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 31.08.2006.a. ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära korterist J. B-le kuuluva raha summas 2000 krooni ja J. Z-le kuuluva raha summas 1000 krooni ning arvuti Pentium 4 koos monitoriga LSD 17, väärtusega 17 000 krooni.
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 15.10.2006.a. kella 10.45
paiku T K-st ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas ära võtta 2 parfüümi Lacoste ja Davidoff koguväärtusega 1288 krooni.
Seega A.T pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
A.T, kes on varem toime pannud varguse, viibides koos tundmatu isiku olegiga 11.02.2007.a. kella 16.15 paiku R e F AS-ile kuuluvas kaupluses eelneval kokkuleppel üritas varastada nelja plokki sigarette Barclay Smooth maksumusega 550 krooni, kokku kuus plokki sigarette kogumaksumusega 1650 krooni.
Seega A.T, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo
toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime grupi
poolt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,7 - §ü 25 lg 2 järgi.
A.T süü temale inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendatud kriminaalasja
kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. K avaldusega /t.l.2/ ja tunnistaja I. B ütlustega / t.l. 3-4/ , et noormees liikus osakonnas riiulite vahel, võttis sealt
kaks meeste lõhnaõli ja pani need endale kotti., läbis turvaväravad, kuid lõhnade eest ei maksnud ning seda kinnitavad ka fotod salvestiselt / t.l. 21-28/, mis näitavad kuidas noormees uurib pudeleid letil ja paneb need kotti.
Kannatanu J.Z ütlustega / t.l. 35-39, 58-61/, et 30.08.2006 tuli tema juurde A.T, palus öömaja. Järgmisel päeval kannatanu avastas, et temalt on kadunud raha summas 1000 krooni, mille A.T lubas järgmisel päeval tagastada, kuid järgmisel päeval oli kadunud kannatanu arvuti, mille A.T oli viinud pandimajja. Kannatanu J.B ütlustega / t.l. 40-44. 67/, et kui A.T 30.08.2006 ööbis korteris, siis kadus tema raha summas 2000 krooni, mille A.T oli võtnud luba küsimata ja lubas tagastada järgmisel päeval. Arvuti viimist pandimajja kinnitab tunnistaja R.L seletus / t.l. 54-57/, et01.09.2006 toodi pandiks arvutikomplekt noormehe
poolt, kes esitas ID-kaardi A.T nimele ja sai laenulepingu alusel raha summas 2500 krooni. Kannatanu O. S ütlustega / t.l. 85-86,88-89,101-102,126-127/ , et 24.11.2004 tuli tema juurde
tema tuttav A.T. Kannatanu pidi korraks kodust lahkuma ning kui ta hiljem naases oli
kadunud printer. A.T tema helistamistele ei vastanud ning hiljem avastas kannatanu, et kadunud on ka digiaparaat ja kuldehted. A.T andis kannatanule pandimaja paberid, mille alusel ta sai kätte printeri ja fotoaparaadi. Selle tõenduseks on ka pandimaja dokumendid / t.l. 90-95/, millest nähtub, et A.T oli pantinud digifotoka, printeri ning ehted. R e F AS-i avaldusega / t.l.2-3/ ja tunnistajate V. B / t.l. 4-5/ ja M. R / t.l. 6-8/ ütlustega, et 11.02.2007 olid nad kaupluse ametiruumis ja nägid kaamerast pealt, kuidas noormees võttis riiulilt sigareti ploki pani selle ostukorvi ning seejärel suundus eemale teiste riiulite vahele,
4
kus sai kokku teise noormehega, kelle seljakotti pandi 6 plokki sigarette.№ormees maksis
kassas toidukraami eest, sigarettide eest ei tasunud ning ta peeti kaupluses kinni, kus
ametiruumis leiti noormehe seljakotist 6 plokki sigarette Barclay. Teo kinnituseks on kaupluse poolt tehtud fototabelid / t.l. 9-16/. Kaup on tagastatud kauplusele.
Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav A.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi
temale inkrimineeritud kuritegudes vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.T on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on
kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. A.T-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes
õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.T on võimalik karistada tingimusliku vangistusega.
Kohtunik