1-07-69\7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-07-69

1 (22)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2007.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-07-69 (06267000492) Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Evelyn Esing Kriminaalasi Lühimenetluse korras s K.A süüdistuses KarS § 424; § 199 Andru lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Egert Mets süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja K ) süüdistuses KarS § 424; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § . L. . (U 346; § 263 p 1, 2 järgi. Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav Andrus K.A

elukoht: X alevik X , X vald, X maakond XX XX XX XX kodakondsus: EV isikukood: X

XX töökoht: puudub haridus: põhi Varem kohtulikult karistatud 2-l korral.

1. 21.03.2002 Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 4 kuulise vangistusega 1 aastase katseajaga.

2. 25.05.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 422 lg 1 järgi 2 aastat vangistust 2 aastase katseajaga Tõkend- elukohast lahkumise keeld kohaldatud 22.02.2006.a. Kaitsja Rünno Roosmaa Süüdistatav Egert Mets

elukoht: Eametsa 2-

4, Sauga vald, Pärnu maakond kodakondsus: EV

1-07-69

2 (22) isikukood: 38410104214 töökoht: puudub haridus: kesk Varem kohtulikult karistatud 2-l korral. 1. 29.03.2004 a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust 2 aastase katseajaga. 2. 25.02.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Vabanes 10.04.2007 a ennetähtaegselt 4 kuud ja 28 päeva. Tõkend- ei ole kohaldatud Kaitsja Viktor Kozlov Süüdistatav K. L. .) (U

elukoh X , X alev, X vald, X maakond t: XX XX XX XX kodakondsus: EV isikukood: X

XX töökoht: Y

YY haridus: põhi Varem kohtulikult karistatud 6-l korral.

1. 22.01.2001 a Pärnu Maakohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga.

2. 29.03.2004 a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, vabastatud KarS § 79 lg 1 alusel karistuse kandmisest.

3. 19.01.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära summas 15 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks.

4. 16.06.2005 a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 275 järgi rahalise karistusega 1500 krooni.

5. lg 1 12.10.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 274 järgi 4 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katsejaga.

6. 20.032006 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 8 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks

Tõkend- elukohast lahkumise keeld kohaldatud 30.10.2006.a. Kaitsja Raul Oberg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3 ja lg 2, § 315 järgi

Tun

nistada Andrus K.A süüdi KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

Tunnistada Andrus Busch süüdi KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks kaks (2)

1-07-69

3 (22) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Andrus K.A’ile liitkaristuseks kolm (3) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K.A h’ile kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 25.05.2005.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse kahe (2) aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista Andrus K.A’ile kaks (2) aastat ja kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) aastaks.

Tõkend vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest.

Välja mõista Andrus K.A´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5

400) viis tuhat nelisada krooni ja menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kolm tuhat viissada

kuuskümmend kuus) 3566 krooni ja 55 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606

Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Andrus K.A, 1 69, sundraha“. -07-

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tunnistada Egert Mets süüdi KarS § järgi 13.07.2004 199 lg 2 p 4 .a toime pandud kuriteos ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Metsa’le kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus s.o käesolevas asjas mõistetud karistus kaetuks raskema s.o 25.02 2005.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega kaks (2) aastat kaks (2) kuud ja 18 päeva vangistust liitkaristuseks mõista Egert Mets’ale kaks (2) aastat kaks (2) kuud ja 18 päeva vangistust,

Tunnistada Egert Mets süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 02.06.2005 a toimepandud kuriteos ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Mets’ale kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 al a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud usel suurendada karistust 25.02.2005.

karistuse ärakandmata osa nelja (4) kuu ja 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista kuus (6) kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata kui Egert Mets ei pane 18 kuulise

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale pandud KarS § 75 lg 1 ja lg 2,4 nõudeid

1-07-69

4 (22)

Karistuse kandmise aja algust arvata alates 19.04.2007.a.

Välja mõista Egert Metsa´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400)

viis tuhat nelisada krooni menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kaks tuhat kaheksasada

kakskümmend kolm) 2823 krooni ja 15 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Egert Mets, 1 69, sundraha“. Kui -07-

rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tunnistada K. L. .a ja 18.03.2006.a toimepandud süüdi KarS § 424 järgi 16.02.2006 kuritegudes ja karistusesks mõista kuus (6) kuud vangistust.

Tunnistada K. L. süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat karistust suurendades mõista liitkaristuseks K ’ile üheksa (9) kuud . L. vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K ’ile . L. kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendades 20.03.2006 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistust . kaheksa (8) kuud vangistust, liitkaristuseks mõista üks (1) aasta vangistust.

Tunnistada K. L. .a toime pandud kuriteos ja karistuseks süüdi KarS § 424 järgi 28.06.2006 mõista kolm (3) kuud vangistust

Tunnistada K. L.

süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista raskeima karistuse suurendamise teel üheksa (9) kuud vangistust

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K ’le . L. kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2006.a kuni 30.10.2006.a s.o 3 kuud ja 9 päeva lugeda karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 21 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust 20.03.2006 a mõistetud . karistuse ärakandmata osa s.o ühe (1) aasta võrra, liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud ja 21 päeva vangistust.

KarS § 69 järgi nimetatud karistus asendada üldkasuliku tööga 1 a 2 k 21 päeva = 441 päeva ehk 882 tundi üldkasulikku tööd.

Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud. Jätta K üldkasuliku töö tegemise . L. ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

1-07-69

5 (22)

Tunnistada K. L. süüdi KarS § 346 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ( päevamäär a’50 krooni) s.o 7500 krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks K ’ile . L. rahaline karistus 100 päevamäära s.o 5000 krooni.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) aastaks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 19.04.2007 a

Välja mõista K ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis . L.

tuhat nelisada krooni, menetluskulu õigusabi osutamise eest (üks tuhat üheksasada üksteist) 1911

krooni ja 60 senti ja tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „K 69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud . L., 1-07- suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Andrus K.A’ilt 9381 krooni

Y kasuks. YY Jätta P ’e tsiviilhagi 5000 krooni nõudes lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras vajadusega . T. täpsustada hagi hinda. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Egert Mets’alt 100 krooni K. V. kasuks.

Asitõendid – CD plaat jätta kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Faktilised asjaolud

Andrus Busch’ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles 25.11.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 15180 krooni, milline on tasumata, omades kehtivat

karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 26.08.2005.a kella 17.00 ajal, olles

alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas X vallas Y taga XX XX YY oleval kõnniteel mootorsõidukit , rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § X reg nr X XX XX

76 p 1, 3 nõudeid ning sõites otsa kõnnitee ääres paiknenud ja kuulunud tänavavalgustuse Y

YY

postile, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse, samuti tema, 12.02.2006.a. kella 01.45 ajal,

olles alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas X vallas X

X mnt XX XX XX külas, liikudes XX suunas, mootorsõidukit , rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg X registreerimisnumbriga X XX XX

3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Samuti tema 23.02.2006.a kella 09.47 ajal, olles

alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas X vallas X mnt ja X tn ristis liikudes XX XX XX XX suunaga Sa X reg nr X lu tänava suunas mootorsõidukit XX XX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid.

1-07-69

6 (22)

Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest,

pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni 04.06.2005.a kella 19.00- . ni võttis koos Egert Metsa, K

U. .) ja alaealise K. R. X maakonnas X vallas X asulas X aiaga piiratud (L ’iga XX XX XX XX

kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P 'ele kuuluva 100 l sõjaväekatla väärtusega . T. 5000 krooni, tekitades vargusega P. T. 5000 krooni suuruse varalise kahju.

Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Egert Mets’ale on süüdistus esitatud selles, et tema olles varem toime pannud varguse, olles seega

KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, võttis 13.07.2004.a õhtupoolikul X maakonnas X

XX XX

alevikus püstitatud telgis ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu omades K. V. kuuluvast käekotist viimase rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet ja pangakaart ning

sularaha 100 krooni ja A. K.'ile kuuluva rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet, linnaliini bussisõidukaart õpilasele ja sularaha sentides ning A. K.'ile kuuluva mobiiltelefoni Siemens A60 väärtusega 1500 krooni, tekitades vargusega K ’ile . V. 200 krooni, A. K. 100 krooni ja U. K.

1500 krooni suuruse varalise kahju, samuti tema, ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni

04.06.2005.a kella 19.00-ni võttis koos Andrus Buschi, K. U. (L.) ja alaealise K. R. XXX ’iga

maakonnas X vallas X asulas X aiaga piiratud kinnistult ebaseadusliku omastamise XX XX XX eesmärgil ära P 'ele kuuluva 100 l sõjaväekatla väärtusega 5000 krooni, tekitades vargusega P . T. . T. 5000 krooni suuruse varalise kahju.

Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K. U. (L. ) , et tema ’ile on esitatud süüdistus selles olles 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega 15000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 3 kuuks, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, juhtis 16.02.2006.a kella 01.52 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, X maakonnas X alevikus XX XX majade nr 9 ja 10 juures, mootorsõidukit , rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg X reg nr X XX XX 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid.

Samuti tema, 18.03.2006.a kella 01.14 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas XX

X alevikus liikudes Y

X registreerimisnumbriga XXX, XX YY tankla suunas mootorsõidukit XX rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid.

Samuti tema, 28.04.2006.a kella 01.16 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas XX X vallas liikudes X

X registreerimisnumbriga X , rikkudes XX XX küla suunas mootorsõidukit XX XX sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid.

Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-07-69

7 (22) Samuti tema, 16.02.2006.a hommikupoolikul, enne kella 09.00 X linnas X Y

XX XX YY kortsutas ära konstaabel J. P.'i poolt koostatud ja K. U. .) (L tutvumiseks esitatud väärteoprotokolli nr X

XX 16.veebruarist 2006.a, kägardades dokumendi kokku.

Sellega tema, ametliku dokumendi rikkumisega, pani toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni 04.06.2005.a kella 19.00-ni võttis koos Andrus K.A, Egert Metsa ja alaealise K. R. X maakonnas X vallas X asulas X aiaga piiratud ’iga XX XX XX XX

kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P 'ele kuuluva 100 l sõjaväekatla väärtusega . T. 5000 krooni, tekitades vargusega P. T. 5000 krooni suuruse varalise kahju.

Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetun

gimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 22.07.2006.a kella 00.54 ajal X asuva Y bensiinijaama ees rikkus avalikku XX YY

korda sellega, et olles alkoholijoobes, rikkudes rahu ja avalikku korda ning avaldades

lugupidamatust, sõimas ja ähvardas ebatsensuursete väljenditega turvatöötajaid M. P. ja R. A. ja politseiametnikke P. N. ja M. K. arikkumist ning tungis avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes korr tõkestanud turvatöötajale M kallale ning lõi teda ühel korral käega õla piirkonda, haaras tal Y

YY . P.

riietest ning lükkas teda ning hammustas M paremast käest, enne kui politseinikud ja teine . P. turvatöötaja K eemale tõmbasid, rikkudes raskelt avalikku korda ja tekitades M füüsilist . U. .) (L . P. valu ja marrastused paremal õlavarrel.

Sellega tema, avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja

vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, pani toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava Andrus K.A’i vastu on esitatud tsiviilhagi poolt seoses liiklusõnnetuse Y

YY põhjustamisega 28.05.2005 a 9381 krooni nõudes. Andrus K.A, Egert Metsa ja K. U. (L.) vastu on esitatud tsiviilhagi P. T. poolt seoses temale kuuluva sõjaväe katla vargusega tekitatud 5000 krooni nõudes ja Egert Metsa vastu esitatud tsiviilhagi sularaha varguses 100 krooni nõudes. Asitõendina

on toimiku materjalide juurde võetud CD plaat. Andrus K.A, Egert Mets ja K. L. .)

(U on esitanud taotluse lahendada kriminaalasi lühimenetluses.

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde.

Süüdistatav Andrus K.A tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi täielikult, Egert Mets ennast süüdi ei tunnistanud, K tunnistas ennast süüdi täielikult. . L. .) (U

Andrus K.A kaitsja arvamuse kohaselt on süüdistus põhjendatud, Egert Metsa kaitsja leidis, et tema kaitsealusele esi , K. L. .) tatud süüdistus pole tõendatud (U kaitsja andis arvamuse, et süüdistus tema kaitsealuse suhtes on leidnud tõendamist ja põhjendatud.

Süüdistatavad Andrus K.A, Egert Mets j enda ülekuulamisest. a K. L. .) loobusid kohtuistungil (U

1-07-69

8 (22)

Prokurör palus Andrus K.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust, KarS 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust, KarS § 64 lg 1 järgi

suurendada raskemat karistust ja liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. KrMS § 238 järgi vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluks 6 kuud vangistust. Kars § 65 lg

2 järgi suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise 25.05.2005 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja

6 kuus kuud vangistust. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Egert

Mets’a palub süü KarS § järgi 13.07.2004 a toime pandud kuriteos ja di tunnistada 199 lg 2 p 4

mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Metsa’le kaks (2) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1

alusel lugeda kergem karistus s.o käesolevas asjas mõistetud karistus kaetuks raskema s.o 25.02

2005 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega kaks (2) aastat kaks (2) kuud ja 18 päeva vangistust liitkaristuseks mõista Egert Mets’ale kaks (2) aastat kaks (2) kuud ja 18 päeva vangistust.

Tunnistada Egert Mets süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 02.06.2005 a toimepandud kuriteos ja

mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Mets’ale kaks (2) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 25.02.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja (4) kuu ja 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista kuus (6) kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata kui Egert Mets ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale pandud KarS § 75 lg 1 ja lg 2,4 nõudeid nin süüdi KarS § 424 järgi 16.02.2006 ja g palub tunnistada K. L. .)

(U 18.03.2006 a toimepandud kuritegudes ja karistusesks mõista kuus (6) kuud vangistust. Tunnistada K. L. süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.KarS § 64

lg 1 alusel raskeimat karistust suurendades mõista liitkaristuseks K ’ile üheksa (9) kuud . L. (U ) . vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista

K. L.

.) ’ile (U kuus (6) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendades 20.03.2006 a Pärnu

Maakohtu otsusega mõistetud karistust kaheksa (8) kuud vangistust, liitkaristuseks mõista üks (1) aasta vangistust. Tunnistada K. L. . (U ) süüdi KarS § 424 järgi 28.06.2006 a toime pandud kuriteos ja karistuseks mõista kolm (3) kuud vangistust süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja Tunnistada K. L. .) (U

mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista raskeima karistuse suurendamise teel üheksa (9) kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K ’le kuus (6) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 . L. (U.)

alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2006 a kuni 30.10.2006 a s.o 3 kuud ja 9 päeva lugeda karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust 20.03.2006 a mõistetud karistuse

ärakandmata osa s.o ühe (1) aasta võrra, liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 69 järgi nimetatud karistus asendada üldkasuliku tööga 1 a 2 k 21 päeva =

441 päeva ehk 882 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud. Jätta K üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. . L. .) (U Tunnistada K. L. (U.) süüdi KarS § 346 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäär a’50 krooni) s.o 7500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks K. L. .

’ile (U ) rahaline karistus 100 päevamäära s.o 5000 krooni. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) aastaks.

Kohus avaldas

lk 2, 16, 35, 119, 154, 177 prokuröri taotlusel järgmised tõendid: I köitest väärteomenetluse lõpetamise määrus, lk 20 Andrus K.A vastulause, lk 26 koopia tunnistaja K. U. (L.) ise protokollist, lk 28 koopia tunnistaja K. T. ülekuulam ülekuulamise protokollist, lk 29 koopia tunnistaja J. J. . J. ülekuulamise protokollist, lk 30 koopia tunnistaja J ülekuulamise protokollist, lk 43- . N. protokoll, lk 45- -50 tunnistaja M. J. 44 tunnistaja Ü ülekuulamise 46 sõiduki andmed, lk 49

1-07-69

9 (22) ülekuulamise protokoll, lk 72 kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus, lk 111-112 tunnistaja

S. T. . U. . juhiloa andmed, lk 158 ülekuulamise protokoll, lk 113, 129 ettekanne, lk 128 K (L ) tunnistaja R. S. -165 tunnistaja J. J. - ülekuulamise protokoll, lk 164 ülekuulamise protokoll, lk 172 173 tunnistaja R. I. ülekuulamise protokoll, lk 179 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, lk 181 tunnistaja R. S. -190 tunnistaja J. J. - ülekuulamise protokoll, lk 188 ülekuulamise protokollid, lk 191 193 tunnistaja T. R. -195 tunnistaja A. B. ülekuulamise protokoll, lk 194 ülekuulamise protokoll, lk

225-227, 286-289 /II kd/ rteokaristatuse kohta, lk 229-230/II kd/ A. B. suhtes avatud õiend vää täit teabepäringud trahvi tasumise kohta, vastused etoimikud, lk 231-232, 259-263, 293-294 /II kd/

päringutele, lk 255, 277-285 /II kd/ kohtuotsused, lk 291-292 /II kd/ K. U. (L. suhtes avatud ) täitetoimikud, lk 25 /III kd/ patsiendikaart, lk 29 /III kd/ kahtlustatava kinnipidamise protokoll, lk 35

/III kd/ -44 /III kd/ /III kd/ ARK teatis, lk 56 /III kd/ kohtumäärus, lk 38 karistusõiend, lk 53

avaldus, väärteoprotokoll – nr. AB 803158 23.02.2006 /1 kd tl 3/, protokoll alkoholijoobe

tuvastamise kohta /1 kd tl 4/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 5/, tunnistaja E. P. ütlused /1 kd tl 10-11/, tunnistaja T. I. - okoll nr. 12.02.2006 ütlused /1 kd tl 12 13/, väärteoprot XXX /1 kd tl 17/, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /1 kd tl 18/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 19/, tunnistaja H. H. -22/, tunnistaja A. M. - /, ütlused /1 kd tl 21 ütlused /1 kd tl 23 24 tunnistaja T. R. . T. -32/, P. T. avaldus /1 kd tl 57/, ütlused /1 kd tl 27/, tunnistaja S ütlused /1 kd tl 31

kannatanu P. T. - -66/, Y

ütlused /1 kd tl 63 64/, sündmuskoha vaatlusprotokoll /1 kd tl 65 YY

müügileping 03 ütlused /1 kd tl 68 .06.2006.a /1 kd tl 67/, tunnistaja R. L. -69/, tunnistaja K. R.

ütlused /1 kd tl 73 ütlused /1 kd tl 51 -74, 75-77/, tunnistaja R. S. -52/, kahtlustatava Egert Mets ütlused /1 kd tl 70 ü -71/, kahtlustatava K. U. tlused /2 kd tl, 299-302, 303-305/, U. K. avaldus /1 kd tl 80- -235, 236-237, 239- 82/, kahtlustatav Andrus K.A ütlused /2 kd tl 234 241, karistusregistri õiend /2 kd tl 207-214/, tunnistaja K. U. -297/, tunnistaja M. M. -54/, ütlused /2 kd tl 295 ütlused /1 kd tl 53

tunnistaja S. T. -48/, fotod /1 kd tl 41- ütlused /1 kd tl 47 42/, liiklusõnnetuse skeem /1 kd tl 40/, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /1 kd tl 39/, väärteoprotokoll nr X 26.08.2005 /1 kd tl XX 38/, Y avaldus /1 kd tl 36-37/, U. K. avaldus /1 kd tl 80-82/, kannatanu U. K. - YY ütlused /1 kd tl 85 86/, kannatanu A. K. -84/, kannatanu K. V. -93/, tunnistaja O. B. ütlused /1 kd tl 83 ütlused /1 kd tl 92 ütlused /1 kd tl 87 ütlused /1 kd tl 90 ütlused /1 kd tl 98 -89/, tunnistaja N. M. -91/, tunnistaja A. B. - 99/, tunnistaja K. R. -101/, K. R. ütlused /1 kd tl 100 ütluste olustikuga seostamise protokoll /1 kd tl

106-110/, tunnistaja M. R. tl 96-97/, vastastamisprotokoll /1 kd tl 114-116/, ütlused /1 kd karistusregistri teatis /2 kd tl 244-248/, kahtlustatava Egert -268;1 kd tl 102- Mets ütlused /2 kd tl 266

103, 104- - X vaatlusprotokoll /1 kd tl 121-123/, protokoll 105/, asiõendi väärteoprotokolli nr XX alkoholijoobe tuvastamise kohta /1 kd tl 124/, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt /1 kd tl 125/, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia /1 kd tl 126/, tunnistaja R. S. ütlused /1 kd tl 130 ütlused /1 kd tl 132 ütlused /1 kd tl -131/, tunnistaja J. P. -133/, tunnistaja I. M.

134-135/, tunnistaja M. R. -148/, tunnistaja A. . -150/, ütlused /1 kd tl 146 Š ütlused /1 kd tl 149

Tunnistaja V. K. 2 kd tl 271- ütlused /1 kd tl 151/, karistusregistri teatis / 276/, Pärnu Maakohtu 19.01.2005.a otsus /2 kd tl 280/, väärteoprotokoll nr X 18.03.2006.a /1 kd tl 155/, alkoholijoobe XX tuvastamise protokoll /1 kd tl 156/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 157/, tunnistaja R. S. sed /1 kd tl 161-163/, tunnistaja A. T. -160/, tunnistaja K. T. ütlu ütlused /1 kd tl 159 ütlused /1 kd tl 166- X 28.04.2006.a 169/, Pärnu Maakohtu 19.01.2005.a otsus /2 kd tl 280/, väärteoprotokoll nr XX /1 kd tl 178/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 180/, tunnistaja R ütlused /1 kd tl

. S. 184-185, 186-187/, tunnistaja A. T. -183/, Kohtuotsus 20.03.2006.a /2 kd tl 282- ütlused /1 kd tl 182 283/, Pärnu Maakohtu saatekirja koopia /1 kd tl 196/, ARK teatis /3 kd tl 53/, M. P. suulise

kuriteoteate protokoll 22.07.2006.a /3 kd tl 2-3/, kannatanu M. P. -5, 6-7/, ütlused /3 kd tl 4 patsiendikaart 22.07.2006.a /3 kd tl 8/, tunnistaja A. K. -10/, tunnistaja P. N. ütlused /3 kd tl 9 ütlused

/3 kd tl 11-12/, tunnistaja R. A. -14/, tunnistaja A. B. -16/, ütlused /3 kd tl 13 ütlused /3 kd tl 15 tunnistaja R. L. - turvakaamera videosalvestise - vaatlusprotokoll /3 ütlused /3 kd tl 17 18/, asitõendi –

kd tl 21-24/, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia /3 kd tl 26-27/, alkoholijoobe tuvastamise protokoll 22.07.2006.a /3 kd tl 28/, kahtlustatav K. U. - ütlused /3 kd tl 31

1-07-69

10 (22) 32; 36-37/.

Andrus K.A kaitsja arvamuse kohaselt on süüdistus põhjendatud Egert Metsa kaitsja leidis, et tema kaitsealusele etteheidetavad teod pole üheselt tõendamist leidnud Kermo Lauberti (Uudikas) kaitsja

nõustus süüdistusaktis toodud sisuga

Maakohtu seisukoht

Kohus menetledes kriminaalasja lühimenetluses korras ja tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega on kin olles 25.11.2004.a. Lääne Politseiprefektuuri poolt dlaks teinud, et Andrus K.A

karistatud LS § 7419

alusel rahatrahviga 15180 krooni, seega omades kehtivat karistust

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 26.08.2005.a kella 17.00 ajal olles alkoholijoobe

seisundis, juhtis X maakonnas X vallas Y

. N. kuuluvat XX XX YY taga oleval kõnniteel Ü mootorsõidukit , rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § X reg nr X XX XX 76 p 1, 3 nõudeid. Andrus K.A põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites X maakonnas XX

X

XX alevikus sõidukiirust ületades ja auto üle kontrolli kaotades sõiduautoga X otsa Y

XX YY kuuluvale ja kõnnitee ääres paiknevale tänavavalgustuse postile, mis kokkupõrke tulemusel hävines

ning millega tekkis Y

YY 9381 krooni suurune varaline kahju. (1 kd tl 36). Sõiduautos istusid peale Andrus K.A veel S. T. ja K. U.( L. ).

Andrus Buschile koostati väärteoprotokoll nr vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust X

XX omamata ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise,

sündmuskohalt lahkumise ja liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumise, samuti kehtiva

liikluskindlustuseta ja tehnilise ülevaatuse läbimata mootorsõiduki juhtimise kohta. Väärteoprotokolliga Andrus K.A ei nõustunud I (kd tl 38)

Mootorsõidukit juhtinud Andrus Buschil tuvastati 26.08.2005.a kell 17.20 indikaatorvahendiga Lion

500 alkoholijoove 0,89 mg/l, mis on keskmine joove. Andrus K.A nõustus tuvastamise

tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus.

Süüdistatav Andrus K.A tunnistas, et ta on toime pannud temale etteheidetud kuriteo 2 kd ( tl 234- 235, 236-237, 239-241)

Tema süü on leidnud tõendamist avaldusega millest nähtub, et seoses liiklusõnnetusega Y

YY

28.08.2005 a mis toimus X

Y

XX alevikus hävines YY kuuluv kõnnitee ääres paiknev tänavavalgustuse post millega tekitati varaline kahju 37) Väärteoprotokolliga 9381 krooni I kd (tl 36-

nr X 26.08.2005 I kd (tl 38), Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta I (kd tl 39), XX Liiklusõnnetuse skee ütlustega selle kohta, miga I (kd tl 40), fotodega I kd tl (41-42), tunnistaja S. T. et 26.08.2005 a sõitsime koos K.A-ga X alevikus ringi roolis oli Andrus K.A tema XX istus juhi kõrval, veel oli auto ) kiirus võis s K. U. (L. olla 100 -120 km/h, kui Andrus K.A Y

YY

taga sõitis kõnniteele ja vastu tänava valgustuse posti. Väljunud autost püüdsid autot lükata kuid tulutult ning seejärel lahkusid sündmuskohalt. I kd (tl 47 ütlustega selle ko -48). Tunnistaja M. M. hta, et olles töö ülesannete täitmisel sai 26.08.2005 a juhtimiskeskusest teate, et X alevikus Y taga XX YY

on toimunud liiklusõnnetus. Kohapeal selgus, et autost väljunud seltskond on purjus, autot oli juhtinud Andrus K.A, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohapeal kontrolliti ka joovet indikaatorvahendiga Lion 500 nr 1319 A391 mis näitas joobeks 0.89 mg/l kohta.

Andrus K.A tutvus protokolliga ja kirjutas sellele alla I kd (tl 53-54) Tunnistaja K. U. (L.) kinnitas, et nimetatud kuupäeval olles enne kõik tarvitanud alkoholi sõitsid kolmekesi Opeliga roolis

1-07-69

11 (22) oli Andrus K.A kes Y

u YY juures sõitis vast tänava posti. Mingil ajal tuli politsei ja viis Andruse

auto juurde 2 kd (tl 295-297). Koopia X I (kd tl 7). Andrus K.A enda väärteootsusest nr. XX ütlused selle kohta, et olles enne konjakit tarvitanud sõitis juures vastu tänava posti. 2 kd (tl Y

YY 234-235, 236-237, 239-241)

Veel on esitatud süüdistus Andrus K.A’le selles, et olles 25.11.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 15180 krooni, milline on tasumata, omades kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 23.02.2006.a kella 09.47 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas X vallas X mnt X tn ristis liikudes XX XX XX XX

suunaga X

. U. X reg nr X , rikkudes sellega XX tänava suunas A kuuluvat mootorsõidukit XX XX Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Politseikonstaablid E. P. ja T. I. märkasid Andrus K.A juhitavat sõiduautot liikumas X maanteel ja otsustasid seda kontrollida. XX Nad järgnesid autole ja märkasid, et autoroolis istunud Andrus K.A oli auto peatudes roninud taha

istmele. Autos istus veel juhi kõrvalistmel K. U. .). Politseikonstaabel E. P. kontrollis (L mootorsõidukit juhtinud Andrus K.A alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion SD 400, mis näitas - 0,66 mg/l ehk kerget alkoholijoovet. Andrus K.A nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi

meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus. K.A-le koostati alkoholijoobes, juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta väärteoprotokoll nr XXX, millega viimane nõustus. Kohus leidis, et Andrus K.A’ile etteheidetav tegu on tõendamist leidnud v X 23.02.2006 I (kd tl 3), Protokoll alkoholijoobe tuvastamise äärteoprotokolliga nr. XX – kohta I (kd tl 4). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega I ( kd tl 5). Koopia väärteootsusest nr.

2670,04,011133 I (kd tl 7). Tunnistaja E. P. ütlustega selle kohta, et olles teenistuskohustuste

täitmisel koos politseitöötaja T ’iga 23.02.2006 a kella 09.47 paiku tu . I. li X maanteel vastu XX punane X

XX millega on pidevalt toime pandud õigusrikkumisi. Tunnistaja kinnitas, et nägi sõiduki

roolis And

rus K.A’i, sõiduk sõitis neile vastu. Otsustasime antud sõidukit kontrollida. Järele sõitnud nägi kuidas auto ei võtnud kurvi välja ja sõitis kõnniteele ni väljus koos ng peatus. E. P. T. I.

autost ning läksid peatunud X juurde. Selle aja jooksul oli juht roolist lahkunud ning istus XX tagaistmel. Küsimusele miks ta taha istmele on hüpanud vastas Andrus K.A et vanast harjumusest.

Seejärel kontrolliti viimasel alkoholi joovet indikaatorvahendiga Lion SD 400 0596010 mis näitas joovet 0,66 mg /l kohta. Andrus K.A sai aru, et tal on tuvastatud joove, ekspertiisi ei soovinud

minna ning kirjutas alla alkoholijoobe tuvastamise protokollile. Veel tehti kindlaks, et puuduvad

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise load ja sõidukil puudus kohustuslik tehnoülevaatus. I (kd tl 10-11) Tunnistaja T. I. tl 12-13) Andrus Busch kinnitas, et oli andis analoogilisi ütlusi I kd ( nimetatud ajal ja kohas X roolis 2 (kd tl 239-241) XX

Veel on esitatud süüdistus Andrus K.A’ile selles, et olles 25.11.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 15180 krooni, milline on tasumata, omades kehtivat

karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 12.02.2006.a kella 01.45 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas X vallas X

X mnt suunas, XX XX XX külas, liikudes XX A. U. XXX reg nr X kuuluvat mootorsõidukit Ford Scorpio XX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Andrus K.A’I juhitud mootorsõiduki kinni pidanud

politseiinspektorid H.H. ja A. M. märkasid, et auto peatumisel hüppas selles juhikohal istunud

noormees taha istmele, kusjuures jalad jäid esiistmete vahele. Kontrollimisel selgus, et selleks isikuks osutus Andrus K.A. Juhi kõrvalistmel istus T. R., tagaistmel veel 4-5 inimest. Kohus leidis, et nimetatud kuritegu on tõendamist leidnud konstaabel H ütlusega selle kohta, et ta kontrollis . H. mootorsõidukit juhtinud Andrus K.A alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion 95/874, mis näitas

punast tuld ehk alkoholijoovet, raskusaste määramata. Andrus K.A nõustus tuvastamise

tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus. K.A-le koostati alkoholijoobes, juhtimisõigust omamata mootorsõiduki

juhtimise kohta väärteopr , millega viimane nõustus. Vastulause esitas A. K.A otokoll nr XXX

1-07-69

12 (22) väärteoprotokollile 22.02.2006.a väites, et ei ole mootorsõidukit juhtinud, kuna istus tagaistmel, jalad

esimese kahe istme vahel I (kd tl 20). Andrus K.A eitab kahtlustuses märgitud kuriteo

toimepanemist, väites et alkoholijoobe tõttu ei mäleta kellega koos ja kus ta oli 2 (kd tl 240).

Kohtuistungil tunnistab ennast süüdi täielikult. Andrus K.A süü on tõendatud veel

v X 12.02.2006 I (kd tl 17). Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta I äärteoprotokolli nr. XX

(kd tl 18). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega I (kd tl 19) Tunnistaja A ütlustega, kes . M. a . H. sch istus ndis analoogilisi ütlusi mida H ning lisas, et auto juurde minnes nägi kuidas Andrus Bu teistel süles ning jalad ulatusid esiistmete vahelt armatuurlaua suunas, autost oli tunda tugevat

alkoholi lõhna. Juhi kohal kedagi ei istunud auto tagaistmel võis olla 4-5 inimest I (kd tl 23-24) Tunnistaja T. R. kinnitas, et Andrus Busch oli roolis I (kd tl 27) Tunnistaja S. T. andis analoogilisi ütlusi I (kd tl 31 32) Koopia väärteootsusest nr. (1 kd tl 7) Andrus K.A enda ütlustega selle - X

XX kohta, et ta 10.02.2006 a roolis ei olnud 2 ( kd tl 236-237, 239-241) kuid kohtuistungil tunnistas ennast süüdi.

Süüdistatavatele Andrus Buschile ) on esitatud süüdistus selles, et , Egert Metsale ja K. U. (L. ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni 04.06.2005.a kella 19.00 võtsid koos alaealise K ’iga . R.

X maakonnas X vallas X asulast X aiaga piiratud kinnistult P. T.'ele kuuluv 100 l XX XX XX XX sõjaväekatla väärtusega 5000 krooni, tekitades vargusega P. T. 5000 krooni suuruse varalise kahju. Sõjaväekatel seisis eramu seina ääres vihmaveetoru all. Andrus Busch, Egert Mets, K. U. .) ja K. (L R. X bussipeatuse juurde X

tõstsid sõjaväekatla üle 2,5 m kõrguse traataia ja läbi kuuseheki XX XX

maantee äärde, kus tõstsid katla kaasavõetud teki abil autokatusele. Vargusega vajutati maha traatvõrkaed ja lõhuti kinnistut ümbritsevat kuusehekki. Sõjaväekatla müüs K. U. (L. X linnas ) XX Y elukaaslase R. L. K. U. (L. A. Busch ja E. YY nimelt, saades müügist 1000 krooni. Raha jagasid ) Mets omavahel ära.

Alaealise K. R. osas on materjalid eraldatud iseseisvaks kriminaalasjaks nr X I (kd tl 72). XX 03.04.2006.a on K. R.

suhtes menetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel.

Andrus K.A tunnistab, et ta koos Egert Mets' a ja K. U.'ega (L.) panid toime 100 l sõjaväekatla varguse X vallas X 2 kd (tl 239-241) Egert Mets eitab oma osalust varguse toimepanemises, XX XX tema osutas sõbrale ainult abi 2 kd (tl 266-268). K. U. (L.) tunnistab varguse toimepanemist osaliselt 2 kd (tl 295-296, 299-302, 303- . T. 305). Kohus leiab, et nimetatud kuritegu on tõendamist leidnud P avalduse ja ütlusega selle kohta, et 04.06.2005 a avastas, et temale kuuluvast majavaldusest aadressil X krundilt 2- XX on kaduma läinud metall tünn 1, 1,3m läbimõõduga mille väärtuseks hindab 5000 krooni. I (kd tl 57, 63- -66). Y

64) Sündmuskoha vaatlusprotokolliga I kd (tl 65 YY müügilepinguga 03.06.2006.a I kd (tl 67) Tunnistaja R. L. selle kohta, et tema elukaaslane K. U. (L.) tuli ütlustega 03.06.2005 a tema elukohta koos Egerti nimelise noormehega ja koos sõideti EMEXisse vanametalli viima. EMEXis andis allkirja, selle kohta, et tema nimel oli metalli viidud, sai raha andes selle edasi oma elukaaslasele I kd (tl 68-69). Tunnistaja K. R. . U. (L.) idee, kinnitas, et metalltünni vargus oli K seda kuulsid Andrus K.A, Egert Mets, R. S. Tünni toomiseks tehti ettevalmistusi tuues Egert Metsa

juurest tekk, mill X

e saaks auto katusele panna. Seejärel sõideti XX alevikku ja jäeti auto

bussipeatusse seisma ning K. ja Andrus läksid tünni järele, mõne aja möödudes tulid tagasi ja kutsusid Egerti ka kaasa. Umbes 10 minuti pärast tulid nad kolmekesi tünni veeretades võsast välja ning tõstsid tünni auto katusele. Rooli taha istus Andrus K.A ja sõidu ajal ülejäänud hoidsid tünnist kinni. Järgmisel hommikul viisid K ) ja Egert Mets tünni EMEXisse /1 kd tl 73 . U. . (L -74, 75-77/. Puhtsüdamlikus ülestunnistus samasisulisi ütlusi mida tunnistajana ülekuulamisel I kd es annab K. R. tl ( 75-76). Tunnistaja R. S. . kinnitas, et kui oli läinud ühel juunikuu 2005 a K juurde rääkis viimane et olid ühe metalltünni varastanud kutsudes ka R tünni viima EMEXisse millega viimane nõus ei . S.

olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli mõne aja möödudes kuulnud, et tünn oli metallikokkuostu

viidud, seda kinnitas ka Egert Mets, kes oli selle eest ka raha saanud I kd (tl 51-52) K. U. (L.)

1-07-69

13 (22) kinnitas, X

X

et kui nad sõitsid ühel õhtul XX ütles Egert Mets, et XX on üks metalltünn mida võiks viia vanaraua kokkuostu. Koos sõidetigi ning Egert Mets osales ka metalltünni X

XX veeretamises

ning sai hiljem -297, 299-302, 303-305) Andrus K.A peale tünni müüki ka raha. 2 kd (tl 295

kinnitas, et koos K. U. (L.) ja Egert Metsaga varastasid ühest vallast metalltünni. Koos X

XX lükkasid tünni auto juurde ja tõstsid auto katusele. Roolis oli Andrus K.A, tema hoidis ees katusel olevast tünnis ja Egert Mets istusid taga ja hoidsid kätega auto katusel olevast tünnist t kinni, K. R. kinni. Järgmisel päeval viisid K ja Egert tünni EMEXisse ning said selle eest kokku 1080 krooni ., K. mis ka oma vahel ära jaotati. 2 kd (tl 239 Mets kinnitas, et osales küll tünni varguses -241). Egert kuid ei saanud aru, et paneb toime varguse. K. palus teda appi ning kuna viimane tegeleb vanaraua kokkuostuga ei tekkinud tal mingit kahtlust 2 kd tl (266-268), I kd (tl 70-71). Kohus leiab, et Metsa sellesi . ulised ütlused on vastuolus K.A ja R ütlustega, mille kohaselt oli juttu vargusest. Samuti

pole tuvastatud KarS § 39 eksimust teo keelatuses. Eeldatakse, et isik teab ühiskonnas kehtivaid käitumiseeskirju, olgu need siis õigusnormid või muud inimeste käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid. Enamasti teab tegija väga hästi oma teo keelatust antud juhul ka varguse toimepanemist. Sel

juhul tegutsetakse otsese ebaõigusteadvusega. Eriti ilmneb see antud süüteos, milline tegu oli

kavatsetud, põhjalikult läbi kaalutud mida tõendab asjaolu, et võeti kaasa tekk et oleks võimalik

varastatu auto katusel ära viia. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et vargus pandi toime öösel elumaja juurest, kus ei viibinud omanikke, siseneti krundile üle aia. Taolise jaolud viitad üheselt d as salajasele ja mittelubatavale käitumisviisile. Seega kohus leiab, et Egert Metsa ütlused tuleb kõrvale heita kui mitteusaldusväärsed ja kohtuotsuse tegemise aluseks võtta eelpool refereeritud tunnistajate, kaassüüdistatavate ja teised kirjalikud tõendid.

Egert Metsa’le on esitatud veel süüdistus selles, et olles varem toime pannud varguse, olles seega

KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, võttis 13.07.2004.a õhtupoolikul ebaseadusliku omastamise

eesmärgil kuuluvast käekotist viimasele kuuluva X maakonnas X alevikus telgis K. V. XX XX rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet ja pangakaart ning sularaha 100 krooni ja A.

K.'ile kuuluva rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet, linnaliini bussisõidukaart

õpilasele ja sularaha sentides ning U 'ile kuuluva mobiiltelefoni Siemens A60 väärtusega 1500 . K. krooni, millised esemed peitis ta esialgu telgi läheduses olevatesse põõsastesse

Egert Mets eitab varguse toimepanemist ja kinnitab, et viibis küll nimetatud ajal telgis kuid, raha ja mobiiltelefoni vargusest ei tea midagi 2 kd (tl 266-268, 1 kd tl 102-103, 104-105).

Kohus leidis, et Egert Metsa ütlused on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega, nii on kindlaks tehtud, varguse toimepanemise ajal olid telgis Egert Mets, Andrus K.A ja K. R.. Egert Metsa süü on tõendamist leidnud U. K. avaldusega I kd (tl 80-82) selle kohta, et 13.07.2004 a õhtul varastati

temale kuuluv ja tütre kasutuses olnud mobiiltelefon Siemens, tütrele kuuluv rahakott, kus oli 50 krooni ja kuukaart. Kannatanu A. K. -84) selle kohta mobiiltelefon ja rahakott olid ütlused I kd (tl 83

K. V. . ja N. tema telki ning K. kinnitas, et tema rahakott ja A. K. käekotis. Millalgi öösel tuli K rahako . V. tt ning mobiiltelefon on ära varastatud. Kannatanu K andis analoogilisi ütlusi I kd (tl 92- 93).

Peale vargust käskis Egert Mets K varastatud asjad oma koju viia, mida viimane ka tegi. Mõni . R. päev peale vargust viis M rahakotid ja õpilaspiletid omanikele tagasi. . R. K. R. palvel A. K. ja K. V. Vargusega on K. V. tekitatud 200 krooni suurune varaline kahju, A. K. 100 krooni suurune varaline kahju ja mobiiltelefoni vargusega on U. K.'ile tekitatud 1500 krooni suurune varaline kahju.

Tunnistaja Andrus K.A ütlustega I kd (tl 98 käekott oli tema ja Egert -99) selle kohta, et A. k. Metsa vahel, rohkem tema seljataga ning et Egert Mets siblis midagi tema selja taga ja käis vahepeal

telgist väljas. Tagasi tulles mõne aja pärast avastasid tüdrukud asjade varguse ja hakkasid poisse süüdistama. Andrus K.A kinnitas, et teda otsiti läbi kuid midagi ei leitud, samas tõendas ka et K.

1-07-69

14 (22) R. . pleierit. Samuti kinnitab viimane ka K. R. asju võtta ei saanud kuna kuulas kogu aeg N sõnu, et järgmisel päeval ütles Egert Mets K ’ile, et ta tooks asjad põõsast ära. Tunnistaja K ütlustega I . R. . R.

kd (tl 100-101) selle kohta, et tema kuulas telgis pleierit, samas märkas kuidas Egert Mets käis telgist väljas ja pärast tema käiku avastas K otsis kõik poisid läbi. . V. et rahakotid olid kadunud. K.

Veel kinnitas K. R., et järgmisel päeval ütles Egert Mets temale et ta tooks põõsastest ära mobiiltelefoni ja rahakotid. Rahakotid tõi ära kuid mobiiltelefoni ei leidnud. K ütluste olustikuga

. R.

seostamise protokolliga I kd tl (106-110) milles R. näitas olustiku sündmuskohal ette ja jäi selle juurde, et Mets ütles talle kuhu varastatud rahakotid ja mobiilteleni peitis. Vastastamisprotokoll I kd (tl 114-116) milles kinnitas K.A, et Egert Mets võttis käekotist

rahakoti ja mobiiltelefoni. Samal ajal olid telgis K. R. ja 3 tüdrukut. K.A kinnitas, et ta oli sel hetkel ees kui Egert Mets kotis soris.

Kahtlustatava Egert -268;1 kd tl 102-103, 104-105) selle kohta et tema Mets ütlused 2 kd (tl 266

telgist väljas ei käinud ja K korraldusi pole andnud on ümber lükatud eelpool refereeritud . R. tunnistajate, Andrus K.A ütlustega, olustikuga seostamise protokolliga, vastastamisprotokolliga.

K. U. (L.) on esitatud süüditus selles, et olles 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS §

424 alusel rahalise karistusega 15000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3

kuuks, omades se juhtis ega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, 16.02.2006.a kella 01.52 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, X maakonnas X alevikus majade XX XX nr 9 ja 10 juures A. U. X reg nr X kuuluvat mootorsõidukit XX XX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Samuti tema, 16.02.2006.a hommikupoolikul, enne

kella 09.00 X linnas X Y

. P.'i poolt koostatud ja K. U. .) XX XX YY kortsutas ära konstaabel J (L tutvumiseks esitatud väärteoprotokolli nr 16.veebruarist 2006.a, kägardades dokumendi kokku. X

XX

K. U. (L.) -303, 304-305). Kohtuistungil tunnistas K. L. eitab mootorsõiduki juhtimist 2 kd (tl 299

(U ) . süüdi ennast täielikult. Kohtuistungil on kindlaks tehtud, et Y konstaabel J. P., olles YY töökohustuste täitmisel märkas 16.02.2006.a kella 01.52 paiku X alevikus koos konstaabel I. M. XX Y

X reg nr X , mis peatus X alevikus maja nr 10 taga. YY tankla poolt liikuvat sõiduautot XX XX XX Juhikohalt väljus pikemat kasvu noormees, kelles J tundis ära K . P. . U. (L.) ning kelle juurde astus

konstaabel I. M. K. U. .) (L asus mootorsõiduki juhtimist eitama, ei allunud politseiametnike korraldustele, käitus agressiivselt ning kuna tema juures oli tunda alkoholilõhna, toimetati ta Y

YY politseiosakonda kainestusmajja.

Tema alkoholijoovet kontrolliti 16.02.2006.a kell 07.00 indikaatorvahendiga Lion 500, mis näitas

0,45 mg/l ehk kerget joovet. K. U. (L.) nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi

meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus I kd (tl 124).

Hommikul tutvustas konstaabel J. P. K. U. (L.) X alkoholijoobes, väärteoprotokolli nr XX

juhtimisõigust tõendava dokumendita, liikluskindlustuse poliisita ja sõiduki

registreerimistunnistuseta mootorsõiduki juhtimise kohta. K. U. (L.), kellele selgitati

väärteomenetluses tema õigusi ja kohustusi ja esitati väärteoprotokoll tuvtumiseks ja

allkirjastamiseks 16.02.2006.a. X linnas X

XX XX politseiosakonna kainestusmajas rikkus ära konstaabel J. P. X , kortsutades 'i poolt koostatud ja talle tutvumiseks esitatud väärteoprotokolli nr. XX dokumendi tahtlikult ära pallikujuliseks ja visates selle J ’i suunas. Seejärel toimetati K . P. . U. .) (L Y joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, kus K. U. (L. YY ) vereanalüüsiga ei nõustunud I kd (tl 125)

K. U. (L.) tunnistab, et kortsutas ära temale 16.02.2006.a. esitatud väärteoprotokolli, kuid väidab, et tutvumiseks ei esitanud seda politseiametnik. 2 kd (tl 299-303, 304-305). Kohus leidis, et K. L. . (U ) etteheidetav tegu on tõendamist leidnud väärteoprotokolli nr X vaatlusprotokoll I kd (tl 121-123) XX

1-07-69

15 (22) millest on näha dokumendile tekitatud vigastused, mille tagajärjel on dokument muutunud raskesti

loetavaks. Protokollile . U. (L. on kantud märge K ) kortsutas tahtlikult protokolli ära. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta I kd (tl 124), kainestusmajas kell 07.00 tuvastati joove millega K. U. . (L ) oli nõus, ega soovinud ekspertiisi teostamist. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt I kd (tl 125) kui K. U. (L.) tuvastati ekspertiisi, ta keeldus vereproovist, mida loetakse Liiklusseaduse

§ 20 lg 5 alusel ta joobeks olevaks. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia I kd (tl 126) kust nähtub, et kainenema toimetasid K. U. (L.) konstaablid M. ja P. kella 02.31 ajal kuna ta oli juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit. Tunni ütlused I kd (tl 130 staja R. S. -131)

kes kinnitas samuti, et nägi sõiduautot samal ööl umbes kella X , mille roolis istus K. U. (L.) XX 01.40 paiku Y tankla juures, ta ajas U. .) veidi juttu ja U. .)

YY (L (L sõitis edasi.

Tunnistaja J. P. kinnitas, . . X

et jälgis U (L ) sõiduautot XX alevi vahel ja nägi kuidas auto peatus maja nr 10 taga ja autost väljus juhiuksest pikemat kasvu noormees, kelles ta tundis ära K. U. .). Niipea, (L kui ta U. .) . .) (L juurde jõudis, hakkas U (L sõiduki juhtimist eitama. Ta väitis et tuli tagaistmelt, kuid see ei tundnud P. . .) toimetati võimalik, kuna tagaistmel istus 3 inimest, juhiiste oli lükatud taha. U (L

kainestusmajja kainenema, tema kohene toimetamine kiirabijaama ei olnud võimalik tema allumatuse tõttu. Hommikul puhus U. .) indikaatorvahendisse ja siis oli temal kerge joove. Kui ta (L

sai aru et tal on tuvastatud joove ja kainestusmajast välja ei saa, hakkas U. (L.) märatsema ja kortsutas väärteoprotokolli ära 1 kd (tl 132-133)

Tunnistaja I. M. . kinnitab sõiduauto jälgimise ja juhi kinnipidamise osas P ütlusi, lisades veel et auto oli kogu aeg tema nägemisulatuses ning kui auto maja nr 10 juurde sõitis, olid nad sellel kannul ja

nägid kuidas juhiuksest väljus U. (L.). Tema kinnipidamisel avaldas U. (L.) vastupanu, sõimas politseinikke ja mängis jalutut, kuna tal olid tugevad alkoholilõhnad juures, otsustati ta kainenema toimetada. 1 kd tl (134-135)

Andrus K.A tõendas, oli auto roolis kui auto samal ööl juurest sõitma hakkas. et K. U. (L. ) Y

YY Tema viibis selles autos tagaistmel. Kes auto haljasalale parkis, ta öelda ei oska.

Tunnistaja M. R. et tema istus K. Y tankla juures, tema istus andis ütlusi juhitud sõiduautosse YY kõrvalistuja kohale, U. (L. oli roolis, taga istusid D. ja T. U. .) ) (L pidas korra kinni ja keeras seejärel majade vahele, kohe tuli ka politseiauto. Seega tunnistaja kinnitab täielikult politseiametnike sõnu. Mingit S. nimelist, vastupidiselt K. U. (L.) -148) väitele, ta autos ei näinud. 1 kd (tl 146

Tunnistaja A. .

. U. Š kainestusmaja töötaja kinnitab, et öösel toodi kainestusmajja kanderaamil K (L.), kelle alkoholijoovet kohe kontrollida ei saanud. Hommikul lasi ta J. P. palvel puhuda ja tuvastas joobe 0,45 mg/l kohta. Samuti nägi ta pealt, kuidas esitatud väärteoprotokolli ära K. U. .) J. P. (L kortsutas. 1 kd (tl 149-150)

Tunnistaja V. K. kes oli samuti A. ., J. P. ja K. U. (L.) samas ruumis, kinnitab et J. P. oli Š politseivormis väärteoprotokolli koostamise ja selle K. U. (L. esitamise ajal. Samuti kinnitab ta et ) K. U. (L.) J. P. suunas. 1 kd (tl kortsutas esitatud väärteoprotokolli pallikujuliseks ja viskas selle 151)

Politsei . U. (L.) ametnike ütlustest nähtub, et K väide, nagu ta oleks enne politseinike tulekut veel

auto kõrval konjakit joonud, et vasta tuvastatud asjaoludele. Samuti ei vasta tõele tema väide, et kõrvalistuja uks oli katki ja sealt ei saanud välja kuna ei M. R. ega D. R., kes selle autoga samal õhtul sõitsid, ei kinnita et kõrvalistuja uksel oleks midagi viga olnud. M. R. seletab et ta ise istus kõrvalistuja istmel.

1-07-69

16 (22)

K. U. (L. tuvastati kontrollimisel kerge joove. Ajal mil ta kinni peeti kuni joobe tuvastamise )

toiminguteni, ei olnud tal võimalik alkoholi tarvitada. Välise alkoholijoobe tunnusena nimetasid konstaablid tugevat alkoholilõhna suust. Kuna U. (L.) käitus kainestusmajas peale joobe tuvastamist agressiivselt ja ei nõustunud väärteoprotokolliga ega millegi muuga, oli täiesti õigustatud tema ekspertiisi toimetamine. Ja nagu öeldud, ekspertiisis ta ei nõustunud vereproovi andmisega mistõttu arsti formuleering oli – joobeseisundi tuvastamisest keeldumine mis Liiklusseaduse § 20 lg 5 alusel loetakse joobeseisundiks. Temaga tegeles konstaabel J. P., kes talle hommikul kainestusmajas

väärteoprotokolli tutvumiseks esitas. Konstaabel täitis seejuures oma töökohustusi, oli

politseivormist ja selgitas väärteoprotokolli sisu. Teatavasti ei toimunud see protseduur mitte

kohvikus vaid kainestusmajas kuhu ei satu suvalised inimesed väärteoprotokollidega millele soovitakse süüdlase selgitust jne. Seega ei saa kuidagi olla tõene väide, nagu ei saanuks K. U. (L.) aru, mida temalt soovitakse ja et

tegu on politseiametnikuna, kes ta öösel kinni pidas. K. U. (L.) ei suutnud taltsutada oma käitumist ja valas pahameele välja esitatud dokumendi ja selle esitaja peale. Ta tegi seda tahtlikult, millisele järeldusele jõudis ka dokumendi esitaja, kandes vastava märke protokollile. Tahtlikule tegevusele viitab ka teo toimepanemise viis – palliks kortsutamine ei ole juhuslik, kogemata toimepandav tegevus.

Seadusandja on leidnud, et selline käitumine – – ei ole õigu ametliku dokumendi rikkumine sriigis lubatud tegevus, selle toimepanemise eest tuleb karistada isikut rahalise karistusega. Dokument ei hävinenud, kuid selle palliks kortsutamisega oli selle välimus rikutud ja endist kuju enam taastada ei õnnestu.

Seega täitis K oma käitumisega – ametliku dokumendi rikkumisega KarS § 346 . U. (L.)

süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Samuti on tõendatud et K. U. (L.) , ja kuna ta omab juhtis 16.02.2006.a joobes mootorsõidukit varasemat kehtivat karistust joobes juhtimise eest 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu otsusega, täitis ta oma käitumisega KarS § 424 süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

K. U. (L.) olles 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega

15 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, omades seega kehtivat

karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, juhtis 18.03.2006.a kella 01.14 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, X maakonnas X alevikus liikudes Y tankla suunas A. U. kuuluvat XX XX YY mootorsõidukit X registreerimisnumbriga X XX XX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et p märkasid K ’t olitseikonstaablid R. S. ja A. T. . U. (L.) sõiduauto tankla juures. Sõiduauto X roolis, mis liikus politseiautole vastu X alevikus Y

XX XX YY X

XXX XX keeras kõrvalteele ja jäi seisma. Politseikonstaablid tulid sõiduautost välja ja suundusid

poole ja nägid, kuidas juhi kohal istunud K ronis kõrvalistmele ja seal istunud tütarlaps, . U. .) (L kelleks osutus K. T. . .), kontrollis konstaabel R. S. , istus talle sülle. Kuna sõiduautot juhtis K. U (L tema alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion SD, mis näitas 0,57 mg/l, mis on kerge joove. K. U.

(L.) emusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis nõustus tuvastamise tul alkoholisisalduse määramisest ta loobus /1 kd tl 156/. R kõrvaldas K sõiduki juhtimiselt . S. . U. . (L ) kainenemiseni /1 kd tl 157/.

Konstaabel A. T. koostas K. U. . (L ) alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kohta väärteoprotokolli

1-07-69

17 (22)

nr X . K. U. .)

XX (L protokolliga nõus ei olnud, leides, et tema istus kõrvalistmel. /1 kd tl 155/.

Kahtlustatavana ülekuulamisel K kuriteo toimepanemist, väites et roolis oli Andrus . U. . eitab (L ) K.A /2 kd tl 299-303/.

Vastupidiselt K. U. .) . T. X

(L ütleb politseinik A et ta nägi, kuidas temale vastusõitvat sõiduautot XX

juhtis K. U. .), temale tuttav isik liiklusalaste rikkumiste poolest. Sel ajal kui politseinikud (L peatatud sõiduauto juurde suundusid nägid nad kuidas U kõrvalistmele ronis ja ennast tütarlapse . .) (L alla istuma sättis. Tagaistmel olid Andrus K.A ja J olid silmnähtavalt purjus. Kohapeal ajas . J., kes

U. . autojuhtimist tagasi, väites et autot juhtis keegi I nimeline isik, kes ära jooksis. Kumbki

politseinikest kedagi auto juurest lahkumas ei läinud, mistõttu U väide tõele ei vastanud. . (Kohtueelse . I. .

l uurimisel kuulati üle R nimeline isik, kes ütleb et ei ole U sõiduautot juhtinud.)

Politseiametnikud kontrollisid K. U. (L.) joovet, see näitas 0,57 mg/l kohta ehk kerget joovet. Joobetuvastamist U. . ei vaidlustanud. (L ) K. T. . .) kogu aeg tema all, st tema istus U. .) ütluste kohaselt istus U (L (L süles ja autot juhtis üks võõras mees kes siis kui politseiauto nende juurde sõitis, autost väljus ja lahkus.

Seega leiab kohus, et politseiametnike ütlused on tõepärased ja lähevad kokku sündmuse

tehioludega, tunnistaja K. T. andis tõele mittevastavaid ütlusi ajendatuna soovist päästa sõber vastutusest joobes juhtmise eest.

Kogutud tõenditega on tõendatud, et U. (L. juhtis mo ) otorsõidukit, oli seejuures alkoholijoobes ja kuna ta omab varasemat kehtivat karistust joobes juhtimise eest, täitis ta oma käitumisega KarS §

424 süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

K. U. (L.), olles 20.03.2006.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel 8 kuulise

vangistusega 2 aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks,

omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, 28.04.2006.a kella 01.16 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis X maakonnas X vallas liikudes X

. XX XX XX küla suunas, R L. X registreerimisnumbriga X 20 kuuluvat mootorsõidukit XX XX, rikkudes sellega Liiklusseaduse §

lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. 28.04.2006.a kella 00.30 paiku sai politsei teate, et

X

. S. ja A. T. otsustasid infot XX alevikus kihutavad ringi kaks sõiduautot. Politseikonstaablid R

kontrollida ning sõitsid elurajoonist tulevale kruusateele ja jäid ootama. Mõne aja pärast X

XX märkasid nad, et neile lähenevad suurel kiirusel kaks sõiduautot. A. T väljus politseiautost ja pidas .

sõidukid kinni märguandega. A. T 5 m kaugusele jäi seisma sõiduauto . X reg nr X , mille XX XX roolis istus K. U. .) . R . U. (L . Sõiduautos olid veel Andrus K.A ja T . Sõiduauto peatudes hüppas K (L.) auto taha X

. S., ke . istmele. Samal ajal sõitis XX kõrvale politseiautoga R s samuti nägi kuidas K U. (L.) . U. .), kontrollis A. T. tema autos juhikohalt taha hüppas. Kuna mootorsõidukit juhtis K (L alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion SD 400, mis näitas 0,49 mg/l kohta ehk kerget joovet 1 kd

(tl 179). K. U. (L. selt kainenemiseni 1 kd (tl 180) ) kõrvaldati otsusega sõiduki juhtimi .

Politseikonstaabel A. T. koostas K. U.

’ele (L.) alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kohta väärteoprotokolli nr X , millega K. U. XX (L.) 1 kd (tl 178) nõustus

Kahtlustatavana ülekuulamisel K eitas kuriteo toimepanemist, väites et tema sõidukit ei . U. .) (L

juhtinud, vaid roolis oli J. nimeline noormees, kelle perekonnanime ta ei tea 2 kd (tl 303-305), Kohtuistungil tunnistas K. U. (L.) Kohus leidis et K. U. .) ennast süüdi nimetatud süüdistuses. (L süü

on tõendatud t ütlustega selle kohta unnistaja politseiametnik A. T. , et nad pidasid kinni kaks kihutavat sõiduautot, milles esimese roolis oli K. U. .) (L , kes sõiduki peatudes ennast taha istmele viskas, teise roolis M. R. Seda, kes esimesena peatunud sõiduautot juhtis, nägi ka sõiduauto kõrvale

politseiautoga sõit et sõ nud R. S. kinnitades, idukis olid veel Andrus K.A ja T. R., kedagi teist sõidukis ei olnud. Seega ei saa kuidagi tõele vastata K. U. (L.) is isik, keda autos väide, et autot juht

1-07-69

18 (22) ei olnudki. Tunnistaja R. S. us K. U. (L. kohapeal, et juhtis lisab et peale mõningast vestlust nõust ) siiski nimetatud sõidukit s.o elukaaslasele kuuluvat X . 1 kd (tl 182-183) XX

Tunnistaja T. R. . J.

ütlused et autot juhtis J kes hüppas taha istmele, ei ole kooskõlas politseiametni . J. . R. ., ke ütlustega. Samuti kõrvutades J ütlusi T ja Andrus K.A ütlustega, ütleb J

et peale politseinike lahkumist läks rooli naine ja sõitis K. U. . (L ) Y tanklani, T. R. ja Andrus YY K.A seevast . L. u ütlevad, et R tuli küll korra kohale, et politseinikele autodokumente näidata, kuid ta istus oma X

. Seega on J., Buschi, R. XX rooli ja sõitis minema, autot hakkas aga edasi juhtima J ja U. (L. vahel kokku lepitud versioon, mille kohaselt J. juhtis autot ja puges pagasiruumi politsei )

tulles, samas ei ole kokku suudetud leppida sellistes asjaoludes, milliseid nad oleksid pidanud ühtmoodi mäletama ja see teeb nende ütlused ebausaldusväärseteks.

Tunnistaja A. T. kontrollis K. U. .) alkoholijoovet mis oli 0,49 mg/l kohta ehk kerge joove. (L Joobetuvastamist K. U. .) ei vaidlustanud.

v (L Süüdistatava süü on tõendatud veel äärteoprotokolliga

nr X 28.04.2006.a I kd XX (tl 178(, alkoholijoobe tuvastamise protokolliga I kd (tl 17), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega I kd tl (180) Süüdistatava K

. U. (L.) kinnitas, et pani nimetatud kuriteo toime.

Kohus asub seisukohale, et tunnistajate R. S., A. T. ja süüdistatava enda süü omaksvõtuga on

tõendatud et K elukaaslasele kuuluvat sõiduautot juhtis just nimelt . L. .) (U K. U. (L.), kuna politseitöötajad nägid seda sündmust vahetult pealt. Joove on tuvastatud seaduslikult ja seda ei ole vaidlustatud. Varasemat kehtivat karistust samasuguse teo eest omades täitis KarS § 424 K. U. .) (L

süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Veel on esitatud K. U. ( L. . U. ) süüdistus selles, et 21.07.2006.a sõitsid Andrus K.A ja K (L.) kahe

autoga X

Y XX linnas ringi ja tankisid õhtusel ajal bensiini YY tanklas. Maksid nad ühe tankimise eest ja sõitsid minema. pöördus politsei poole ja politseist helistati K. U Y

YY . .) kodusel telefonil (L ja päriti aru, miks jäeti maksmata teise tankimise eest. K. U kuulis samal õhtul koju minnes, et . .) (L politsei oli koju helistanud ja tankimisega . L., T. R. on probleeme ning sõitis koos Andrus K.A, R ,

M. M. ja S. T. X asuva Y XX YY bensiinijaama tagasi. Neid pahandas asjaolu, et oli pöördutud

politseisse ja nad tegid tanklas kõva häält, mille peale neil paluti oodata tankla ees kuni saabub

politsei. Samal ajal kutsus Y

. P. ja R. A. YY sündmuskohale ka turvateenistuse. Turvatöötajad M

läksid tankla ees seisnud seltskonna juurde. M iks jäeti bensiini eest . P. uuris Andrus Buschilt, m maksmata kui nende vahele tuli K. U. (L.) kes oli alkoholijoobes ja asus Y

. P. ja YY turvatöötajaid M

R. A. . N. ja M. K. , samuti sündmuskohale saabunud politseiametnikke P sõimama ja ähvardama,

kasutades ebatsensuurseid väljendeid (munn, urod, ahv, kits), lubades kõigile peksa anda, lõuga

anda, hambad sisse lüüa, maha tappa jne, ning tungis avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes

turvatöötajale M le ning lõi teda ühel korral käega õla piirkonda, haaras tal riietest ning . P. kalla

lükkas teda, samal ajal kui M. P püüdis käsi ees hoides rünnakut vältida, ning hammustas M . . P. paremast käest, enne kui politseinikud ja teine turvatöötaja K eemale tõmbasid, tekitades M . U. . (L ) . P. K. U. (L.) osutas kinnipidamisel tugevat vastupanu füüsilist valu ja marrastused paremal õlavarrel

. ja jätkas valjuhäälset karjumist ja ähvardamist. Lõpuks nõudis K äljakutsumist, kes . U. (L.) kiirabi v temal vigastusi ei tuvastanud. K. U. (L.)

tunnistas end kohtuistungil süüdi täielikult. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist k urvatöötaja M ’i ütlustega et kohale jõudes oli annatanu t . P.

seal suurem seltskond noori purjus inimesi, selgitamist vajas kas seltskond oli jätnud maksmata bensiini eest ja selleks läksid nad kõigepealt videolt vaatama. Selgus, et maksmata oli jäetud kuid kui

ta soovis sellest autojuhiga rääkima hakata, tuli nende vahele K. U. (L.). Vaidlus tekkis ainult see K. U. (L. tõttu, et üks purjus noormees ) hakkas räuskama, ähvardama, lubas kõigile peksa anda ja

maha t . U. appa. Seejärel haaras K (L. . Kui K. U. (L. ) temast kinni, tõukas teda, toimus rüselus ) pikali tõmmati et tal käed raudu panna, hakkas ta rüselema ja selle käigus hammustas M. P. paremast

1-07-69

19 (22) käest. M tõendas, et ta hammustamist rüseluse käigus ei näinud kuid tundis kuidas käsi oli K. U . P. .

(L.) suus ja käsi oli pärast verine. Konflikt suudeti lõpetada politseinike ja teise turvatöötaja

sekkumisega. 3 kd ( tl 4-7)

Kiirabi tuvastas kannatanul seega 22 07.2006.a marrastused paremal õlavarrel ja paremal labakäel – kerged tervisekahjustused. Tuvastatud vigastused lähevad kokku kannatanu seletusega et teda käest hammustati.

Tunnistaja P. N. ütlustest nähtub, et kui tema sündmuskohale jõudis, oli kamp noori ümber turvamehe ja K. U. (L.)

tad, sõimas turvameest roppude sõnadega sh kuradi urod, kui vormi ära võ löön mättasse.

Seega kohus leiab, et K. U. (L. samal ajal teadlik, et isik kannab ) ähvardas turvameest olles

vormiriietust. Kohus eeluurimisel antud d aru, kellega lükkab süüdistatava väite, et ta ei saanu tegemist, ümber Peale seda kui N. politseiametnikuna andis K. U. (L.) korralduse politseiautosse

istuda, tungis viimane turvatöötajale politseiametnike ja oma seltskonna silme all kallale nagu

tuleneb ka P. N. K. U. (L.) ütlustest. oli sedavõrd agressiivne, et politseinikel ei õnnestunud teda kinni võtta, ta rabeles ja ähvardas kõiki. 3 kd tl ( 11-12)

Tunnistaja R. A. . traumapunkti, kuna K. U. (L.) o annab samasisulisi ütlusi lisades et nad läksid P li P. 3 kd (tl 13-14) sõrme katki hammustanud.

Andrus K.A ütlustest nähtub, et nad karjusid ja räuskasid tanklas ja nõudsid politsei kutsumist.

Kohale saabusid turvatöötajad, kellel olid spetsiaalsed riided seljas. Andrus Busch sai küll aru, kellega

, et K. U. (L. . tegemist on turvatöötajaga, ka ütleb K.A ) tõukas P kuid seetõttu et viimane ütles midagi mõnitaval toonil. Lisaks sõima ) turvatöötajaid 3 kd tl (15 s K. U. (L. -16)

R. L., kes on U. (L.) elukaaslane arvas, et K. U. .) (L sai küll aru, et tegemist oli turvatöötajatega.

Tema arvates andis turvatöötaja ise põhjust enda ründamiseks kuna tõukas ise K. U. (L.). Samas ükski teine tunnistaja seda ütlust ei kinnita.3 kd tl 17-18 ning ei kinnita ka turvakaamera salvestus, kuna sellest nähtub, et turvamees paneb käed ette mitte ei tõuka K. U. .), aktiivne pool on K. U. (L (L.)

, kes turvamehe poole liigub, turvamees taganeb kuni toimub rüselus.

Mingeid vigastusi K. U. . abi.

(L ) ei saanud hoolimata et ta karjus ja nõudis kiir Seda et süüdistatav agressiivne oli, näitab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, millest nähtub, et tema suhtes tuli öö jooksul kahel korral tarvitada ohjeldusmeetmeid. Hommikul 8.45 tuvastati temal 0,56 mg/l.

Kohus on seisukohale, et k

ogu see sündmus – ähvardamine, sõimamine ja vägivaldne käitumine

turvatöötaja suhtes leidis aset kõigi tanklas viibinud isikute silme all ja - vastuvaidlematult rikkus

sellega K. U. .) (L käitumine avalikku korda. Kuna avaliku korra rikkumine oli seotud vägivallaga mida süüdistatav kasutas turvatöötaja suhtes, kes oli

vormiriietuses, nimesildiga, ning kes kutsus teda

korrale vastas – selle peale süüdistatav rüselemise ja hammustamise ning sõimuga. Seega on tõendatud vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale isikule.

Kohus leiab, et K. U. (L.)

täitis KarS § 263 p 1, 2 süüteokoosseisu, ta on selle kuriteo toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

1-07-69

20 (22)

Tsiviilhagi esitatud Y

YY poolt seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega 28.08.2005.a süüdlase vastu 9381 krooni nõudes I kd (tl 36) Tsiviilhagi esitas P. T. -04.06.2006.a. seoses 100 l sõjaväekatla vargusega ajavahemikul 02.06.2005 süüdlaste vastu 5000 krooni nõudes I kd (tl 57, 63-64)

Tsiviilhagi U. K. seoses mobiiltelefoni Siemens A60 vargusega 13.07.2004.a. süüdlase vastu ei esitanud, kuna temale on var

aline kahju hüvitatud 3 (kd tl 56) Tsiviilhagi esitas K. V. -93) seoses rahakoti ja sularaha vargusega 100 krooni nõudes I kd tl (92

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele

ka süüteo toimepandud isiku positiivse mõjutamise hoiduma ed spidi süütegude toimepanemisest a .

K ei ole arS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis kui karistuse eesmärke võimalik

saavutada kergema karistusega. Andrus K.A on karistatud kriminaalkorras kahel korral viimati

karistati teda 25.05.2005 a KarS § 422 lg 1 järgi liiklusnõuete rikkumisega teisele inimesele üliraskete vigastuste põhjustamise eest 2 aastase vangistusega 2 aastase katseajaga. Uued kuriteod on toime pandud katseajal. Käesolevas asjas on süüdistus kolmel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ja ühes varguses. Väärtegude toimepanemise eest alates 2004 a kokku karistatud 14 korral , tasumata on ü tasunud mitte ühtegi le 57 000 krooni rahatrahve. Alates 2005 a pole Andrus K.A krooni temale mõistetud rahatrahve, tööle isik asunud ei ole. Kohtustungil väitis, et alles kavatseb

tööle minna. Esimene kohtuistung toimus 07.märtsil 2007 a. Kohus andis võimaluse alustada

rahatrahvide tasumist, seda Andrus K.A ei teinud. Kohus leidis, kuna Andrus K.A on toime

pannud uued kuriteod katseajal, 25.05.2005 a on teda karistatud liiklusõnnetuse põhjustamises ja

kannatanule itamises on K.A uuesti istunud rooli üliraskete kehavigastuste tek

alkoholijoobes kolmel korral pannud toime varguse leidis kohus, et isik pole teinud mitte

mingisuguseid järeldusi temale mõistetud karistustest ning temale tuleb mõista vangistus milline tuleb ära kanda reaalselt kinnipidamisasutuses. Üldkasuliku töö mõistmine on välistatud kuna KarS §

69 lg 1 näeb ette kuni 2 aastase vangistuse puhul võib kohus asendada vangistuse üldkasuliku tööga.

Andrus K.A’il on mõistetud 25.05.2005 a 2 aastane vangistus millele lisandub käesoleva kriminaalasjaga mõistetud karistus seega lõplik karistus on üle kahe aasta. Karistuse määra juures,

mida joobes juhtimiste eest saab mõista kuni 3 a ja varguste eest kuni 5 a, tuleb arvestada et ta põhjustas joobes liiklusõnnetuse, kahel korral soovis vabaneda vastutusest taha istmele ronimisega,

ühel korral oli joove keskmine, ühel korral joobes, mille raskusaste tuvastamata. Varguse puhul esinevad kolm koosseisulist raskendavat asjaolu ehk kuritegu pandi toime grupis, sissetungimisega kinnistule ja ta on varem varguse toimepannud isikuks.

Kergendavaid ja koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Tsiviilhagi on põhjendatud ning Andrus K.A’ilt tuleb välja mõista 9381 krooni Y kasuks. YY

Süüdistatav ets kandis temale korduvate joobes mootorsõiduki juhtimiste eest mõistetud Egert M vanglakaristust 21.juunist 2005.aastast kuni 10.04.2007.a. Kandmata karistus 4 kuud 27 päeva. Teda

1-07-69

21 (22)

on 2004.aastal karistatud varguste eest, millised pani toime nii nagu käesolevas asjas ühel juhul,

koos K. U. .). Menetluses olevas (L süüdistuses kaks varguse fakti, millest üks on toime pandud enne

viimast kohtuotsust m kohtuotsust ja teine pärast illest võib kohus teha järelduse, kui vähe hoolis tookord Egert Mets Kohus asub temale mõistetud karistusest mida ta veel kandmagi asunud ei olnud. seisukohale, et enne ja peale kohtuotsust toime pandud teod tuleb karistused mõista eraldi. Karistus tuleb mõista ooni alammäära lähedastes piirides. KarS § 75 lg 2,4 järgi panna Egert tingimisi sanktsi

Metsale lisakohustus mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotisaalabiprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja taotleb. Egert Metsa’l kuulub hüvitamisele K. V. kasuks 100 krooni.

Süüdistatav K. U. .) on II kd tl 286- e 37 850 krooni (L 289 on temal väärtegude eest tasumata trahv

suuruses summas. Ta on osa tegusid toime pannud enne viimast, 20.märtsi 2006.a kohtuotsust,

avaliku korra raske rikkumise ja ühe joobes juhtimise 28.04.2006.a, peale kohtuotsust. Tähelepanuväärne on ka see, et kõik kuriteod, peale varguse XXX, on ta toime pannud katseajal. U.

(L.) on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist kahel korral rahalise karistusega sh joobes

juhtimise ja politseiametniku solvamise eest. Lisaks on teda karistatud viimasel kahel korral

tingimisi vangistustega ehk teise korraga karistust suurendatud. Seega ei ole ükski mõistetud

karistustest K. U. (L.) s oleks olnud piisav teda hoidumast kuritegude mõjutanud viisil, mi

toimepanemisest. ka Seda enam, et kuriteod mis toime pandud katseajal, tuleb täitmisele pöörata varasem kohtuotsus. Kohus leiab, et kohaldamine K. L. .) üldkasulik töö on veel viimane võimalus (U ära kanda karistus vabaduses olles. Kohus arvestab ka asjaolu, et perre on sündinud 2005 ja 2006 a

kaks last viimase poole aasta jooksul uusi rikkumisi ei ole, samas leiab, et tuleb kohaldada ka lisakaristust

ja ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

Kannatanu P. T. poolt esitatud tsiviilhagi 5000 krooni suuruses summas kuulub lahendamisele

tsiviilkohtupidamise korras kuna kannatanu ütluste kohaselt oli tegemist sõjaväe katlaga, millist tsiviilkäibes ei ole on vajalik täpsustada hagi hinda.

Asitõendid: CD plaat jätta toimiku materjalide juurde.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine:

Välja mõista Andrus K.A´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5

400) viis tuhat nelisada krooni ja menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kolm tuhat viissada

kuuskümmend kuus) 3566 krooni ja 55 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606

Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Andrus K.A, 1 69, sundraha“. -07-

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista K ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis . L. tuhat nelisada krooni, menetluskulu õigusabi osutamise eest (üks tuhat üheksasada üksteist) 1911

krooni ja 60 senti ja tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks . L., 1-07- märkida: „K 69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-07-69

22 (22) Välja mõista Egert Metsa´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400)

viis tuhat nelisada krooni menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kaks tuhat kaheksasada

kakskümmend kolm) 2823 krooni ja 15 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Egert Mets, 1 69, sundraha“. Kui -07-

rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Igor Pütsep kohtunik