1-06-11700\41 AI generated

1-06-11700\41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-06-11700\41

Court / Authority Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Jurisdiction

Estonia (EE)

Decision Date 2007-04-03

Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

1, § 25 lg 1, 2, 4 – § 215 lg 2 p 1, 3 järgi, G.L-i süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi, E.T süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 25 lg 1, 2, 4 – KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi, U.E süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi, R.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 25 lg 1, 2, 4 - KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi, Andrei Mihelsoni süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, F.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, Aleksei E.T süüdistus KarS §

Legislator headnote

AI generated

1-06-11700\41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, § 309 lg. 3 ja § 313 lg. 1 Õigeks mõista A.K KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses toimepandud tegudes järgmistel kuupäevadel: 07.04.2005.a.; 14.04.2005.a. kella 15 ja 15.30 vahel; 14.04.2005.a. kell 17; 20.04.2005; 21.05.2005.a. ja 31.05.2005.a. Õigeks mõista E.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses toimepandud tegudes järgmistel kuupäevadel: 10.05.2005.a. ja 30.05.2005.a. Õigeks mõista R.S KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses 10.05.2005.a. toimepandud teos ning KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses 21.08. kuni augusti lõpuni 2005.a. ja 10.09.2005.a. toimepandud teos.

Full text

1-06-11700

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu, Kalevi 1,

Kriminaalasja number 1-06-11700 (05260102222, 06260100798, 06260100876) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts rahvakohtunikud Raissa Gruško ja Sirje Kilp Kohtuistungi sekretärid Kädi Leola ja Tiia Lepp Tõlgid Regina Laiapea, Irina Litvinenko ja Aljona Frolenko Prokurör Külli Saks Kriminaalasi A.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 280 lg

215 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 323 järgi,

Alevtina Kapajeva süüdistus KarS § 215 lg 2 p 3 järgi, F.L-i süüdistus KarS § 214 lg. 2 p. 4 ja § 263 p. 1 järgi ja Andrei Kuropatkini süüdistus KarS §199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 järgi Süüdistatav A.K

Elukoht: X, isikukood: XXX,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 2 korral

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 14.04-15.04.2005.a., 20.04.-

21.04.2005.a., kohtueelsel uurimisel olnud tõkendiga vahistatud 31.05-30.11.2005.a.

Kaitsja Advokaat Valli Murde Süüdistatav G.L

Elukoht: X, isikukood: XXX,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 1 korral Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav F.O

Elukoht: X, isikukood: XXX,

Varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 5-l korral: 1) 02.06.1994.a Tartu Linnkohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1aasta tingimisi katseajaga 2aastat; 2) 27.06.1995.a Tartu Linnkohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 8 kuud; 3) 19.08.1999.a Tartu Linnkohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1aasta 10 kuud; 4) 17.04.2002.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1aasta 4 kuud; 5) 27.10.2003.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 – § 25 lg 1, 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav E.T

Elukoht: X, asukoht: Tartu Vangla, isikukood: XXX,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 4 korral

Kohaldatud tõkend – vahistamine Tartu Maakohtu 05.05.2006.a. vahistamismääruse alusel, kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2006.a.

kahtlustatavana kinni peetud 04.05.-06.05.2005.a., 10.05.- 11.05.2005.a., 19.05-20.05.2005.a., 14.09.-15.09.2005.a., kohtueelsel uurimisel olnud tõkendiga vahistatud 31.05.-21.07.2005.a. ja

02.12.2005.a.-03.04.2005.a. Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav U.E

Elukoht: X, isikukood: XXX,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 2 korral

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 19.05.-21.05.2005.a., s.o. 3 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova

Süüdistatav R.S

Elukoht: X, isikukood: XXX, ,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 3 korral

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 23.05.-25.05.2005.a., 25.05.- 26.05.2005.a., 31.05.-01.06.2005.a., 14.09.- 16.09.2005.a. Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Andrei Mihelson

Elukoht: X, isikukood: 39006182727, töökoht: FIE juures autopesĳa

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 1 korral

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova Süüdistatav Aleksei E.T

Elukoht: X, asukoht: Tartu Vangla, isikukood: 39106142746,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 1 korral

Kohaldatud tõkend – vahistamine Tartu Maakohtu 05.05.2006.a.

vahistamismääruse alusel, kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2006.a. ja 14.09.-16.09.2005.a., 22.- 24.01. 2006.a. 24.-26.01.

2006.a. Kaitsja Advokaat Aivar Kello Süüdistatav Alevtina Kapajeva

Elukoht: X, isikukood: 48905252744,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 3 korral Kaitsja Advokaat Aivar Hint Süüdistatav F.L

Elukoht: X isikukood: XXX,

Varasem karistatus puudub

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar Süüdistatav Andrei Kuropatkin

Elukoht: X, isikukood: 38706082736,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 4 korral

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, § 309 lg. 3 ja § 313 lg. 1 Õigeks mõista A.K KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses toimepandud tegudes järgmistel kuupäevadel: 07.04.2005.a.; 14.04.2005.a. kella 15 ja 15.30 vahel; 14.04.2005.a. kell 17; 20.04.2005; 21.05.2005.a. ja 31.05.2005.a. Õigeks mõista E.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses toimepandud tegudes järgmistel kuupäevadel: 10.05.2005.a. ja 30.05.2005.a. Õigeks mõista R.S KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses 10.05.2005.a. toimepandud teos ning KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses 21.08. kuni augusti lõpuni 2005.a. ja 10.09.2005.a. toimepandud teos.

Õigeks mõista Aleksei E.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses 24.11.2005.a. toimepandud teos. Õigeks mõista Aleksei E.T KarS § 323 järgi. Õigeks mõista Alevtina Kapajeva temale esitatud süüdistuses KarS § 215 lg. 2 p. 3 järgi.

Süüdi tunnistada A.K KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.K KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada A.K KarS § 25 lg 1, 2, 4 – § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga mõista A.K liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.05-30.11.2005.a. ja kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04-15.04.2005.a., 20.04.-21.04.2005.a., s.o. 6 (kuus) kuud ja 4

(neli) päeva ning A.K ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada E.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.T KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista E.T liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.05.-

06.05.2005.a., 10.05.-11.05.2005.a., 19.05-20.05.2005.a., 14.09.-15.09.2005.a. ning eelvangistuses viibitud aeg 31.05.-21.07.2005.a. ja 02.12.2005.a.-03.04.2005.a. ja 04.05.2006.a.- 03.04.2007.a., s.o.

1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 2 (kaks) päeva ning E.T ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Aleksei E.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Aleksei E.T KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Aleksei E.T KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga mõista Aleksei E.T liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.05.2006.a.- 03.04.2007.a. ja kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.09.-16.09.2005.a., 22.- 24.01.2006.a. 24.-26.01.

2006.a. s.o. 11 (üksteist) kuud ja 8 (kaheksa) päeva ning Aleksei E.T ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada R.S KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R.S KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista R.S-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.05.-

25.05.2005.a., 25.05.-26.05.2005.a., 31.05.-01.06.2005.a., 14.09.- 16.09.2005.a. s.o. 10 päeva ning

R.S-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada U.E KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.- 21.05.2005.a., s.o. 3 päeva ning U.E ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada G.L KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada F.L KarS § 214 lg. 2 p. 4 järgi ja mõista talle KarS § 61 lg. 1 alusel alla alammäära karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust Süüdi tunnistada F.L KarS § 263 p. 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (luus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista F.L-i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Andrei Kuropatkin KarS §199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Andrei Kuropatkin KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Andrei Kuropatkini liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada F.O KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.O KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista F.O liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Makaohtu 27.10.2003.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 (kuue) kuu võrra ja mõista F.O kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Andrei Mihelson KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja vabastada ta karistusest KarS § 87 lg. 1 alusel. KarS § 87 lg. 1 p. 2 ja lg. 2 alusel allutada Andrei Mihelson 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning kohustada teda täitma Kar

S § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 73 lg. 1, 3 alusel ei pöörata Andrei Kuropatkinile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Andrei Kuropatkin 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kui KarS § 73 lg. 4, 5 ei tulene teisiti.

KarS § 74 lg. 1, 3 alusel ei pöörata A.K-le, G.L-ile, E.T-le

, Aleksei E.T-le, U.E-le , R.S-ile ja F.L-ile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Aleksei E.T 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel, A.K, E.T ja F.L 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel, G.L , U.E ja R.S 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja igaüks täidab nõuetekohaselt talle katseajaks täitmiseks määratud KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg. 2 alusel määratud kontrollkohustusi ning kui KarS § 74 lg. 4-6 ei tulene teisiti. KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised:

1. elada kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2 ja 7 alusel määrata E.T-le katseajaks kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. KarS § 75 lg. 2 p. 4 ja 7 alusel määrata Aleksei E.T-le katseajaks kontrollkohustused:

- jätkata õpinguid põhihariduse ja eriala omandamiseks;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

E.T ja Aleksei E.T tõkendid – vahistamine tühistada ja vabastada nimetatud süüdistatavad vahi alt kohtusaalis.

Kohaldada E.T-le ja Aleksei E.T-le tõkend – elukohast lahkumise keeld. KrMS § 128 lg. 1 järgi elukohast lahkumise keeld seisneb süüdistatava kohustuses mitte lahkuda oma elukohast Tartu, Annemõisa 1-1, ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks.

A.K, E.T, Aleksei E.T, U.E, R.S-i, Andrei Mihelsoni, F.L-i ja Andrei Kuropatkini tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

F.O tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada tema karistuse kandmisele asumise järel.

Rahuldada tsiviilhagid järgmiselt: Välja mõista A.K-lt ja G.L-ilt solidaarselt

3400 (kolm tuhat nelisada)

krooni M.M. kasuks, 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni V.K.

kasuks, 3500 (kolm tuhat viissada) krooni J.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks.

Välja mõista A.K-lt ja F.O-lt solidaarselt 50 (viiskümmend) krooni V.A.

kasuks, 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni, A.G. kasuks, 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni V.K. kasuks, 4285 (neli tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni I.L. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista A.K-lt ja E.T-lt solidaarselt 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni J.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista A.K-lt, E.T-lt ja R.S-ilt solidaarselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni O.P. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista E.T-lt, Andrei Mihelsonilt ja R.S-ilt solidaarselt 6010 (kuus tuhat kümme) krooni V.T. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks.

Välja mõista R.S-ilt 4000 (neli tuhat) krooni M.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks.

Välja mõista R.S-ilt ja E.T-lt solidaarselt 3500 (kolm tuhat viissada) krooni T.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista Aleksei E.T-lt 5000 (viis tuhat) krooni T.L. kasuks, 135 (ükssada kolmkümmend viis) krooni A.H. kasuks ning 3000 (kolm tuhat) krooni V.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista A.K-lt 1998 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni OÜ R. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks.

Välja mõista E.T-lt ja Aleksei E.T-lt solidaarselt 1545 (üks tuhat viissada nelikümmend viis) krooni K.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks.

Välja mõista Aleksei E.T-lt 3000 (kolm tuhat) krooni O.A. kasuks, 1415 (üks tuhat nelisada viisteist) krooni K.P. kasuks, 800 (kaheksasada) krooni J.T. kasuks, 9000 (üheksa tuhat) krooni M.O. kasuks, 1212 (üks tuhat kakssada kaksteist) krooni O.S. kasuks, 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni J.K. kasuks, 1500 (üks tuhat viissada) krooni T.R. kasuks, 500 (viissada) krooni A.S. kasuks, 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni K.V. kasuks, 1500 (üks tuhat viissada) krooni K.V. kasuks, 2500 (kaks tuhat viissada) krooni S.K. kasuks, 1000 (üks tuhat) krooni A.A. kasuks, 500 (viissada) krooni R.R.

kasuks, 4165 (neli tuhat ükssada kuuskümmend viis) krooni O.K. kasuks, 750 (seitsesada viiskümmend) krooni J.L. kasuks, 4500 (neli tuhat viissada) krooni M.B. kasuks, 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni R.G. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks.

Välja mõista Aleksei E.T-lt ja Andrei Kuropatkinilt solidaarselt 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni D.S. kasuks, 1500 (üks tuhat viissada) krooni A.K. kasuks, 3900 (kolm tuhat üheksasada) krooni M.A. kasuks, 500 (viissada) krooni U.O. kasuks, 2500 (kaks tuhat viissada) krooni R.J. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista Aleksei E.T-lt ja F.L-ilt solidaarselt 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni M.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks.

Alaealistel süüdistatavatel vahendite puudumisel tuleb kuriteoga tekitatud kahju tsiviilhagi ulatuses sisse nõuda nende vanematelt järgmiselt: Jelena A.K-lt A.K kuritegudega tekitatud kahjude katteks; Jelena E.T-lt Aleksei E.T kuritegudega tekitatud kahjude katteks; Tiiu Mihelsonilt Andrei Mihelsoni kuritegudega tekitatud kahjude katteks; Igor F.L-ilt F.L-i kuritegudega tekitatud kahjude katteks.

KrMS § 310 lg. 2 alusel jätta E.M. tsiviilhagi läbi vaatamata.

KrMS § 126 lg. 3 p. 2 järgi jätta omanike või seaduslike valdajate valdusse neile tagastatud asitõendid järgmiselt:

- auto lisatuled J.B. ;

- nugade komplekt, puuride komplekt, padrunite komplekt, karp koos elektriregulaatoriga, sandaalid ja kokkupandav rest V.A. le;

- amortidega jalgratas V.K. ile;

- habemeajamisvedelik “Mennen Power of Nature” ja deodorant “Fa” VP Market OÜ-le;

- deodorant “Nivea” Tartu Tarbĳate Kooperatiivi TÜ Kivilinna Konsumile;

- kaks udutuld “Hella” R.P. ;

- kaks udutuld Cibie” R.R. ;

- neli plastik kaarti U.E;

- kaks valgustuslampi R.N. ;

- näpitstangid ja suveniirnuga V.M. ;

- jalgratas Merida Kalahari A.H. ile;

- bassikõlar Sony X-Plode I.K. ;

- CD-mängĳa Sony CDX-S2000 V.S. . Vabastada omanikele või seaduslikele valdajatele tagastatud esemed asitõendi staatusest.

KrMS § 126 lg. 3 p. 6 alusel anda ﬁrma Nike dressid suurusega XL ja M A.K-le pärast tema poolt 1998 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni kahju hüvitamist OÜ-le R.

KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse Aleksei E.T poolt ütluste olustikuga seostamisel tehtud salvestised ( 2 CD-d ) ja tunnistaja T.S. poolt mobiiltelefoniga ﬁlmitud videoklipp ( salvestis 3 gp ﬁle ).

KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris asuvad järgmised asitõenditeks olevad esemed:

- kõver kruvikeeraja ja auto ukse lukusüdamiku kate;

- kaks jalgratta trosslukku;

- pakketeibi rull;

- kaks sõidukile BMW kuuluvat pagasiluugi embleemi;

- klaasipurustushaamer;

- poolikud käärid;

- punase käepidemega nuga koos tupega antud asitõendite ruumi;

- näpitstangid, pooliku peaga kruvikeeraja ja taskulamp.

Välja mõista A.K-lt, temal vahendite puudumisel Jelena A.K-lt 32 089 (kolmkümmend kaks tuhat kaheksakümmend üheksa) krooni ja 10 senti; E.T-lt 40 945

(nelikümmend tuhat üheksasada nelikümmend viis) krooni ja 05 senti; Aleksei E.T-lt, temal vahendite puudumisel Jelena E.T-lt 62 273 (kuuskümmend kaks tuhat kakssada seitsekümmend kolm) krooni ja 55 senti; G.L-ilt 20 395 (kakskümmend tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni ja 45 senti; U.E-lt 20 188 (kakskümmend tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni ja 30 senti; R.S-ilt 20 900 (kakskümmend tuhat üheksasada) krooni ja

20 senti; Andrei Mihelsonilt, temal vahendite puudumisel Tiiu Mihelsonilt 20 165 (kakskümmend tuhat ükssada kuuskümmend viis) krooni ja 80 senti; F.L-ilt, temal vahendite puudumisel Igor F.L-ilt 9530 (üheksa tuhat viissada kolmkümmend) krooni ja 45 senti; Andrei Kuropatkinilt

20 490 (kakskümmend tuhat nelisada üheksakümmend) krooni ja 65 senti, F.O-lt 27 721

(kakskümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni ja 20 senti riigtuludesse kriminaalmenetluse kulude katteks.

KrMS § 181 lg. 1 alusel võtta riigi kanda Alevtina Kapajeva kriminaalmenetluse kulud 9254 (üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli) krooni ja 05 senti.

KrMS § 180 lg. 3 ja § 181 lg. 1 alusel võtta riigi kanda menetluskulusid järgmiselt: 15 000 (viisteist tuhat) krooni A.K osas, 14 000 (neliteist tuhat) krooni G.L-i osas;

13 000 (kolmteist tuhat) krooni U.E osas, 16 000 (kuusteist tuhat) krooni R.S-i osas, 13 000 (kolmteist tuhat) krooni Andrei Mihelsoni osas; 13 000 (kolmteist tuhat) krooni E.T osas ja 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni Aleksei E.T osas. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates.

Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates.

Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistusi arutas.

A.K süüdistatakse selles, et tema

- ajavahemikul 21.01.2005.a kuni 02.03.2005.a grupis koos G.L-iga tungis ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas L 1 maja keldriboksi nr. 53, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.M. kuuluva kummipaadi väärtusega 1500 krooni ja jalgratta Classic Cruiser väärtusega 1900 krooni, kokku võõrast vara 3400 krooni ulatuses;

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2005.a jaanuari lõpus-veebruari algul grupis koos

G.L-iga tungis ukseluku lahtimurdmise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi nr.

13, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. kuuluva jalgratta Continental väärtusega 3200 krooni;

- 2005.a jaanuari lõpus-veebruari algul grupis koos G.L-iga tungis vaheseina laua eemaldamise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi nr. 8, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära J.B. kuuluva jalgratta Sarda väärtusega 3500 krooni ja kaks lisatuld Hella koguväärtusega 2800 krooni, kokku võõrast vara 6300 krooni ulatuses;

- 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos F.O-ga tungis ukseluku, väärtusega 50 krooni, lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 27 V.A. le kuuluvad Nike sandaalid väärtusega 1200 krooni, elektriregulaator väärtusega 100 krooni, puuride komplekt karbis väärtusega 50 krooni, padrunite komplekt väärtusega 10 krooni, nugade komplekt väärtusega 300 krooni, puuride komplekt väärtusega 200 krooni, kokkupandav rest väärtusega 300 krooni;

- 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos F.O-ga tungis keldriboksi ukse kinnitusriivi lahtikangutamise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 24 A.G. kuuluva jalgratta Merida Kalahari 510SX, raami nr. P2KP11822, väärtusega 3000 krooni koos spidomeetriga väärtuses 60 krooni;

- ööl vastu 14.02.2005.a grupis koos F.O-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas

K. . 54 maja keldriboksi nr. 17, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. ile kuuluva meestejalgratta Race Team väärtusega 2700 krooni ja naistejalgratta väärtusega 1200 krooni, kokku võõrast vara 3900 krooni ulatuses;

- ajavahemikul 15.02.2005.a kuni 23.02.2005.a isikute grupis koos F.O-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi nr. 36, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära I.L. kuuluvad neli 1,5-liitrilist pudelit viinamarjasiidrit Fizz koguväärtusega 116 krooni, jalgratta Cross Star väärtusega 3344 krooni, mille lisavarustusse kuulus pakiraam väärtusega 200 krooni, amortisaatoritega sadulapost väärtusega 175 krooni, rattakompuuter Cat-Eye Mity 3 väärtusega 250 krooni, sarved Tranz-X väärtusega 150 krooni, joogipudelihoidja väärtusega 50 krooni, kokku võõrast vara 4285 krooni ulatuses;

- 24.03.2005.a kella 16.15 paiku püüdis Tartu linnas K. 7 asuvas OÜ R. Sport kaupluses isikute grupis koos kriminaalvastutuse ikka mitte jõudnud Albert Zonenbergiga (sünd 22.01.1993.a)

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kahte paari laste dresse Nike hinnaga 999 krooni paar koguväärtusega 1998 krooni, eemaldades dressidelt turvaelemendid, kuid vargus jäi lõpule viimata kaupluse müüja L.L. sekkumise tõttu;

- 07.04.2005.a kella 20.00 ja 21.00 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas

Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe “Fa” deodorandi väärtusega 29 krooni 90 senti;

- 14.04.2005.a kella 15.00 ja 15.30 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe habemeajamisvedeliku “Mennen Power of Nature” väärtusega 57 krooni ja 90 senti;

- 14.04.2005.a kella 17.00 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Tartu Tarbĳate Kooperatiivi TÜH kauplusest Veeriku Konsum ühte 1,5 liitrilist pudelit A Le Cog Long Drink Gin´i väärtusega 34 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni;

- 20.04.2005.a ajavahemikul kella 19.00 ja 19.30 paiku võttis grupis koos Aleksandr Jakimoviga ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Jaama 173 asuvast Tartu Tarbĳate Kooperatiivi kauplusest Kivilinna Konsum ühe Nivea Roll On Dry deodorandi väärtusega 38 krooni ja 90 senti ning ühe Nivea Fresh For Men higipulga väärtusega 36 krooni ja 90 senti;

- ööl vastu 23.04.2005.a isikute grupis E.T-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas L 1 maja trepikojast J.S. ile kuuluva jalgratta Bisang väärtusega 2000 krooni ja jalgratta Sarda Eldorado väärtusega 1100 krooni, kokku võõrast vara 3100 krooni ulatuses;

- 21.05.2005.a kella 16.15 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Anne 57 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit “Liivimaa Palsam” väärtusega 76 krooni 90 senti ning ühe paki “Ranna Rootsi Suitsusardelle” väärtusega 21 krooni ja 50 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni;

- 31.05.2005.a kella 16.20 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit 0,5-liitrist viina “Onistar”väärtusega 43 krooni 90 senti ning ühe deodoranti “Mennen Speed Stick” väärtusega

29 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni;

Sellega A.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

A.K süüdistatakse veel selles, et tema:

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.05.2005.a enne kella 02.00 grupis E.T ja R.S-iga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus, L 5 maja ette pargitud O.P. kuuluvat sõiduautot VAZ 2107 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 10 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autot ei õnnestunud käivitada;

- 31.05.2005.a kella 02.00 paiku grupis E.T ja R.S-iga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus, Jaama 72 väikelastekodu

“Käopesa” külgmise värava juurde pargitud M.H. kuuluvat sõiduautot VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 6000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata politsei sekkumise tõttu.

Sellega A.K pani toime KarS § 25 lg 1, 2, 4 – KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja omavolilise kasutamise katse omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

A.K süüdistatakse ka selles, et tema 31.05.2005.a kella 17.20 paiku, olles kinni peetud pärast Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe pudeli 0,5- liitrise viina “Onistar” väärtusega 43 krooni ja 90 senti ning ühe higipilga “Mennen Speed Stick”

väärtusega 29 krooni ja 90 senti varguse katset, esitas teadlikult isikusamasuse tuvastamise akti ja väärteoprotokolli koostamisel Tartu linnas Kalda tee 32 31.05.2005.a kella 18.00 paiku konstaabel Sergei Glimbaumile ja nooremkonstaabel Neeme Kirschile enda isiku kohta valeandmeid, nimetades ennast A.T. ja esitas viimase isikuandmed – sünniaja, elukoha, vanemate andmed, õpikoha, eesmärgiga vabaneda kriminaalkaristusest. Sellega A.K pani toime KarS § 280 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. ametiasutusele valeandmete esitamise muu hüve saamiseks.

G.L-i süüdistatakse selles, et tema

- ajavahemikul 21.01.2005 kuni 01.03.2005.a. grupis koos A.K-ga tungis ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas L 1 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.M. kuuluva kummipaadi väärtusega 1500 krooni ja jalgratta Classic Cruiser väärtusega 1900 krooni, kokku võõrast vara 3400 krooni ulatuses;

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2005.a. jaanuari lõpus – veebruari algul grupis koos A.K-ga tungis ukseluku lahtimurdmise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. kuuluva jalgratta Continental väärtusega 3200 krooni,

- 2005.a. jaanuari lõpus – veebruari algul grupis koos A.K-ga tungis vaheseina laua eemaldamise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära J.B. kuuluva jalgratta Sarda väärtusega 3500 krooni ja kaks auto lisatuld Hella väärtusega kokku 2800 krooni, kokku võõrast vara 6300 krooni ulatuses. Sellega G.L pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. E.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

- ööl vastu 18.04.2005.a Tartu linnas Lepa tänaval tungis grupis koos R.S-i,

Aleksandr Kääriku, Aleksandr Jakimovi ja Andrei Mihelsoniga tabaluku, väärtusega 130 krooni, eemaldamise teel Kuuse garaažikooperatiivi ühte garaažiboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.T. kuuluva jalgratta Classic Legend väärtusega 2500 krooni, sportjalgratta väärtusega 3500 krooni, 200 meetrit elektrikaablit väärtusega 1200 krooni, elektrisae Riga väärtusega 1000 krooni, elektridrelli Metabo väärtusega 1500 krooni, lihvimismasina väärtusega 600 krooni, kaks blokki suitsu “Bond” koguväärtusega 200 krooni, üks pudel 1,0 liitrist viina väärtusega 100 krooni, spordikoti väärtusega 100 krooni koos VW Passat reg. nr. XXX XXX tehnilise passi taastamisväärtusega 100 krooni, sõiduauto kindlustuspoliisi taastamisväärtuseta, EV passi taastamisväärtusega 150 krooni koos selles olnud Venemaa viisaga taastamisväärtusega 430 krooni;

- ööl vastu 23.04.2005.a isikute grupis koos A.K-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas L 1 maja trepikojast Jaanus Selgarile kuuluva jalgratta Bisang väärtusega 2000 krooni ja jalgratta Sarda Eldorado väärtusega 1100 krooni;

- 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist ühte hambapastat “Blend a med” väärtusega

19.90 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata E.T tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist;

- 14.05.2005.a. kella 01.00 ja 10.00 vahel grupis R.S-iga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 44 maja ette pargitud R.R. kuuluvalt sõiduautolt Hyundai Trajet registreerimismärgiga XXX XXX kaks esiiluvõre küljes paiknenud lisatuld Turini Cibie maksumusega kokku 2400 krooni;

- ajavahemikul 16.05.2005.a. kuni 19.05.2005.a. grupis R.S-i ja U.E-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Sõpruse pst 5 maja ette pargitud OÜ-le D. kuuluvalt sõiduautolt Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga XXX XXX kaks esimest lisatuld Hella Rallye 1000 maksumusega kokku 3000 krooni;

- 30.05.2005.a. kella 23.30 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas

Jaama 159 maja aiast kolm aiavalgustit väärtusega 110 krooni lamp, koguväärtusega 330 krooni.

- ajavahemikul 22.09.2005.a kell 20.00 kuni 23.09.2005.a. kell 08.00 grupis R.S-iga tungis üle rõdupiirde Tartus Z 63-48 korteri rõdule, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.P. kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 3500 krooni.

- 02.12.2005.a. kella 04.00 paiku grupis eeluurimise käigus kindlaks tegemata isikuga tungis parempoolse ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas K. 7 maja ette pargitud V.M. i kasutuses olevasse I.U. kuuluvasse kaubikusse Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära I.U. kuuluva CD-mängĳa Kenwood väärtusega

1000 krooni, V.M. kuuluva suveniirnoa väärtusega 200 krooni ja V.M. kuuluvad näpitsad väärtusega 170 krooni;

- 04.05.2006.a. kella 02.45 paiku grupis koos U.E-ga autos olevate esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis tungida Tartus, Anne 30 maja juures T.A.

kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna auto ukselukke ei õnnestunud avada. Sellega E.T pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

E.T süüdistatakse veel selles, et tema

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.05.2005.a enne kella 02.00 grupis R.S-i ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartu linnas L 5 maja ette pargitud O.P. kuuluvat sõiduautot VAZ 2107 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 10 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autot ei õnnestunud käivitada.

- 31.05.2005.a kella 02.00 paiku grupis R.S-i ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartu linnas Jaama 72 väikelastekodu

- ajavahemikul 10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis Aleksei E.T, R.S-i ja Alevtina Kapajevaga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses. Sellega E.T pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise.

U.E süüdistatakse selles, et tema

- ajavahemikul 16.05.2005.a. kuni 19.05.2005.a. grupis koos E.T ja R.S-iga ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tartus, sõpruse pst 5 maja ette pargitud OÜ-le D. kuuluvalt sõiduautolt Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga XXX XXX kaks esimest lisatuld Hella Rallye 1000 maksumusega kokku 3000 krooni;

- 04.05.2006.a. kella 02.45 paiku grupis koos E.T-ga autos olevate esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis tungida Tartus, Anne 30 maja juures T.A.

kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäoi lõpule viimata, kuna auto ukselukke ei õnnestunud avada. Sellega U.E pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

R.S-i süüdistatakse selles, et tema

- ööl vastu 18.04.2005.a Tartu linnas Lepa tänaval tungis grupis koos E.T ,

Passat reg. nr. XXX XXX tehnilise passi taastamisväärtusega 100 krooni, sõiduauto kindlustuspoliisi taastamisväärtuseta, EV passi taastamisväärtusega 150 krooni koos selles olnud Venemaa viisaga taastamisväärtusega 430 krooni;

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist kahte Kalevi metsapähkli-piimašokolaadi koguväärtusega 25.80 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata R.S-i tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist;

- 14.05.2005.a. kella 01.00 ja 10.00 vahel grupis E.T-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 44 maja ette pargitud R.R. kuuluvalt sõiduautolt Hyundai Trajet registreerimismärgiga XXX XXX kaks esiiluvõre küljes paiknenud lisatuld Turini Cibie maksumusega kokku 2400 krooni;

- ajavahemikul 16.05.2005.a. kuni 19.05.2005.a. grupis E.T ja U.E-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Sõpruse pst 5 maja ette pargitud

OÜ-le D. kuuluvalt sõiduautolt Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga XXX XXX kaks esimest lisatuld Hella Rallye 1000 maksumusega kokku 3000 krooni.

- ajavahemikul 21.05.2005.a kella 19.00 kuni 22.05.2005.a kella 11.00 grupis koos kriminaalvastutuse ikka mitte jõudnud Aleksei E.T-ga (isikukood 39106142746) võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega Tartu linnas Z 4 olevast esimese püstaku trepikojast M.R. kuuluva jalgratta Merida Kalahari 500 (raaminumber DB 31202975) väärtusega 4000 krooni.

- ajavahemikul 22.09.2005.a kell 20.00 kuni 23.09.2005.a. kell 08.00 grupis E.T-ga tungis üle rõdupiirde Tartus Z 63-48 korteri rõdule, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.P. kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 3500 krooni. Sellega R.S pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

R.S-i süüdistatakse veel selles, et tema

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.05.2005.a enne kella 02.00 grupis E.T ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus L 5 maja ette pargitud O.P. kuuluvat sõiduautot VAZ 2107 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 10 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autot ei õnnestunud käivitada.

- 31.05.2005.a kella 02.00 paiku grupis E.T ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus Jaama 72 väikelastekodu

- ajavahemikul 21.august 2005.a. kuni augusti lõpp 2005.a. isikute grupis Aleksei E.T-ga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Z 45 maja ette pargitud T.L. kasutuses olevat mootorratast IŽ Planeta registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis Tartumaale Varnjasse ja hiljem jättis mootorratta maha Koosa lähedale tee äärde,

- ajavahemikul 10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis Aleksei E.T, E.T ja Alevtina Kapajevaga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ

21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses. Sellega R.S pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise.

Andrei Mihelsoni süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 18.04.2005.a Tartu linnas Lepa tänaval tungis grupis koos R.S-i , Aleksandr Kääriku, Aleksandr Jakimovi ja E.T-ga tabaluku, väärtusega 130 krooni, eemaldamise teel Kuuse garaažikooperatiivi ühte garaažiboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.T. kuuluva jalgratta Classic Legend väärtusega 2500 krooni, sportjalgratta väärtusega 3500 krooni, 200 meetrit elektrikaablit väärtusega 1200 krooni, elektrisae Riga väärtusega 1000 krooni, elektridrelli Metabo väärtusega 1500 krooni, lihvimismasina väärtusega 600 krooni, kaks blokki suitsu “Bond” koguväärtusega 200 krooni, üks pudel 1,0 liitrist viina väärtusega 100 krooni, spordikoti väärtusega 100 krooni koos VW Passat reg. nr. XXX XXX tehnilise passiga taastamisväärtusega 100 krooni, sõiduauto kindlustuspoliisiga taastamisväärtuseta, EV passiga taastamisväärtusega 150 krooni koos selles olnud Venemaa viisaga taastamisväärtusega 430 krooni Sellega Andrei Mihelson pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt.

F.O süüdistatakse selles, et tema

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 14.02.2005.a grupis koos A.K-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas K. . 54 maja keldriboksi nr. 17, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. ile kuuluva meestejalgratta Race

Team väärtusega 2700 krooni ja naistejalgratta väärtusega 1200 krooni, kokku võõrast vara 3900 krooni ulatuses. Jalgratta Race Team müüs F.O ajavahemikul 14.02.2005.a. kuni 08.03.2005.a. kindlakstegemata kohas K.K. ;

- ajavahemikul 15.02.2005.a kuni 23.02.2005.a isikute grupis koos A.K-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi nr. 36, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära I.L. kuuluvad neli 1,5-liitrilist pudelit viinamarjasiidrit Fizz koguväärtusega 116 krooni, jalgratta Cross Star väärtusega 3344 krooni, mille lisavarustusse kuulus pakiraam väärtusega 200 krooni, amortisaatoritega sadulapost väärtusega 175 krooni, rattakompuuter Cat-Eye Mity 3 väärtusega 250 krooni, sarved Tranz-X väärtusega 150 krooni, joogipudelihoidja väärtusega 50 krooni, kokku võõrast vara 4285 krooni ulatuses;

- 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos A.K-ga tungis ukseluku, väärtusega 50 krooni, lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 27 V.A. le kuuluvad Nike sandaalid väärtusega 1200 krooni, elektriregulaator väärtusega 100 krooni, puuride komplekt karbis väärtusega 50 krooni, padrunite komplekt väärtusega 10 krooni, nugade komplekt väärtusega

300 krooni, puuride komplekt väärtusega 200 krooni, kokkupandav rest väärtusega 300 krooni. Elektriregulaatori, puuride komplektid ja kokkupandava resti müüs F.O ajavahemikul veebruari lõpp 2005.a. kuni 08.03.2005.a. K.K. , Nike sandaale ja lauanugade komplekti hoidis kodus Tartus Anne 87-59;

- 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos A.K-ga tungis keldriboksi ukse kinnitusriivi lahtikangutamise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 24 A.G. kuuluva jalgratta Merida Kalahari 510SX, raami nr. P2KP11822, väärtusega 3000 krooni koos spidomeetriga väärtuses 60 krooni. Sellega F.O pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

F.O süüdistatakse veel selles, et tema

- tema omandas, hoidis ja turustas 2005.a aasta veebruaris eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal teadvalt kuritegelikul teel saadud vara s.o 2005.a ajavahemikul jaanuari lõpp-veebruari algus

A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 3 maja keldriboksist nr. 8 varastatud J.B. kuuluvad kaks lisatuld Hella koguväärtusega 2800 krooni, müües need ära Tartu linnas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas T.P. ’le 800.- krooni eest;

- tema isikuna, kes on varem toime pannud teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, turustas 2005. aasta veebruaris täpselt tuvastamata ajal, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara s.o ajavahemikul 21.01.2005.a kuni 02.03.2005.a A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 1 maja keldriboksist nr. 53 varastatud

M.M. kuuluva jalgratta Classic Cruiser väärtusega 1900 krooni, müües selle Tartu linnas X 23 korter 1 kuuluvas puukuuris A.V.;

- tema turustas 2005. aasta veebruaris täpselt tuvastamata ajal teadvalt kuritegelikul teel saadud vara, s.o ajavahemikul 21.01.2005.a kuni 02.03.2005.a A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 1 maja keldriboksist nr. 53 varastatud M.M kuuluva kummipaadi väärtusega 1500 krooni ja 2005.a ajavahemikul jaanuari lõpp-veebruari algus

A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 3 maja keldriboksist nr. 8 varastatud J.B. kuuluva jalgratta Sarda väärtusega 3500 krooni, müües kirjeldatud esemed X 23 korter 1 puukuuris eeluurimisega kindlaks tegemata isikule. Sellega F.O pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise vähemalt teistkordselt.

Alevtina Kapajevat süüdistatakse selles, et tema

- ajavahemikul 10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis R.S-i , E.T ja Aleksei E.T-ga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt

Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses. Sellega Alevtina Kapajeva pani toime KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt.

Aleksei E.T süüdistatakse selles, et tema

- ajavahemikul 21.august 2005.a. kuni augusti lõpp 2005.a. isikute grupis R.S-iga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Z 45 maja ette pargitud T.L. kasutuses olevat mootorratast IŽ Planeta registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis Tartumaale Varnjasse ja hiljem jättis mootorratta maha Koosa lähedale tee äärde,

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ajavahemikul

10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis R.S-i , E.T ja

Alevtina Kapajevaga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ

21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses.

- 25.09.2005.a. kella 04.00 paiku kasutas omavoliliselt ajutiselt Tartus Pikk 78 maja juurde pargitud V.R. ’ile kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 8000 krooni, millega sõitis külge Tartus Pikk 78 maja ette pargitud kaubikule Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXX XXX.

Sellega Aleksei E.T pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise.

Aleksei E.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.04.2006.a. kuni 23.04.2006.a. koos F.L-iga jätkuva tegevusena nõudis

M.S. ilt erinevates summades raha tasumist väidetava tütarlaste solvamise eest, millega neil mingit kokkupuudet ei olnud, kusjuures 20.04. 2006.a. grupis koos F.L-iga nõudis ta Tartus Uus tn. 56 maja hoovis M.S. ilt 500 krooni üleandmist, millise tegevuse käigus lõi F.L M.S. it jalaga põlve piirkonda, rusikaga rinda ja jalaga kubeme piirkonda, Aleksei E.T lõi samuti kannatanut ning ähvardas igakordsel kohtumisel kasutada tema suhtes vägivalda, kui M.S. ei anna neile nimetatud rahasummat üle 15 päeva jooksul; 23.04.2006.a. kella 14.00 paiku peksis ta koos F.L-iga Tartus Uus 56 hoovis M.S. it vaheldumisi, lüües kannatanut jalaga keha piirkonda, millise tegevuse käigus nõudis ta koos F.L-iga kannatanult 1000 krooni või mobiiltelefoni

№kia 3220 väärtusega 2300 krooni üleandmist, kuid kannatanu ei olnud sellele vaatamata nõus mobiiltelefoni üle andma; seejärel mõne aja pärast jätkas Aleksei E.T koos F.L-iga kannatanult mobiiltelefoni üleandmise nõudmist Tartus Anne turu ja Anne keskuse vahelisel alal, millise tegevuse käigus lõi Aleksei E.T M.S. it kahel korral rusikaga õlga ja F.L lõi kannatanut jalaga selga, mistõttu M.S. oli sunnitud edasise vägivalla kasutamise kartuses loovutama oma mobiiltelefoni Aleksei E.T; Sellega pani Aleksei E.T toime KarS § 214 lg. 2 p. 1 ja 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o.

varalise kasu üleandmise nõudmise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning isikute grupis.

Aleksei E.T süüdistatakse veel selles, et tema olles saanud teada, et M.S. on seoses temalt mobiiltelefoni ära võtmisega pöördunud politseisse ja soovist M.S. ile tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses kätte maksta, 25.04.2006.a. kella 17.00 paiku Tartus Pika tänava ühe maja hoovis lõi M.S. it ühe korra rusikaga vastu õlga ja ühe korra jalaga selja piirkonda ning mõni aeg hiljem pärast seda Tartus Uus 60 maja hoovis lõi M.S. it kaks korda rusikaga rinna piirkonda ja ühe korra rusikaga vastu õlga, millega pani toime vägivalla kannatanu suhtes;

Sellega Aleksei E.T pani toime KarS § 323 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise, et maksta kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Aleksei E.T süüdistatakse veel selles, et tema

- 09.09.2005.a. õhtul tungis lukustamata ukse avamise teel Tartu linnas Pikk 86 maja trepikotta, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära A.H. ’ile kuuluva jalgratta Merida Kalahari väärtusega 2690 krooni koos trosslukuga väärtusega 135 krooni;

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse ööl vastu 24.11.2005.a. tungis kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas Uus 69 maja ees E.M. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära auto CD- mängĳa Sony koos eemaldatava esipaneeliga väärtusega kokku 2800 krooni;

- ööl vastu 29.12.2005.a. tungis ta Tartus Jalaka 44 maja juures juhiukse luku lõhkumise teel O.A. kasutuses olevasse ja M.L. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa Kenwood väärtusega 2500 krooni;

- ööl vastu 29.12.2005.a. püüdis ta Tartus Nõva 2 maja juures autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida K.P. ’ele kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada;

- ööl vastu 29.12.2005.a. püüdis ta Tartus Nõva 2 maja juures autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida J.T. kasutuses olevasse

J.T. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada;

- ööl vastu 29.12.2005.a. tungis ta Tartus Nõva 2 maja juures juhiukse luku lõhkumise teel Küllike

Kiipsaarele kuuluvasse ja M.O. kasutuses olevasse sõiduautosse Audi Coupe

registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD- mängĳa Sony väärtusega 8500 krooni;

- ajavahemikul 07.01.2006.a. kell 18.00 kuni 08.01.2006.a. kell 09.35 tungis ta Tartus Kuu 39 maja juures kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel O.S. kasutuses olevasse ning U.S kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära automagnetoola Blaupunkt väärtusega 700 krooni, šokolaadi

Twix väärtusega 6 krooni ja šokolaadi Daim väärtusega 6 krooni, kokku võõrast vara 712 krooni väärtuses;

- ööl vastu 08.01.2006.a. tungis ta Tartus Pepleri 3 maja ees kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.K. kasutuses olevasse ning Siiri Kärner’ile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga 562 TEK, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD- mängĳa Clarion väärtusega 1200 krooni;

- ööl vastu 10.01.2006.a. püüdis ta Tartus Uus 63a maja ees autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida T.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 90 Coupe registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada;

- ööl vastu 10.01.2006.a. tungis ta Tartus Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel A.S. kuuluvasse sõiduautosse Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, kust püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära autostereot Sony DDX F 5550 väärtusega 3000 krooni, kuid loobus autostereo vargusest, kuna autos puudus autostereo esipaneel;

- ööl vastu 15.01.2006.a. tungis ta grupis Andrei Kuropatkiniga Tartus Turu 35 maja eest lukustamata uste kaudu I.K. sõiduautosse BMW 325 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pagasiruumist ära bassikõlari SONY X-PLODE väärtusega 1000 krooni;

- 18.01.2006.a. kell 17.45-20.00 tungis ta Tartus K. 70 maja ees juhiukse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel K.V. sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära automagnetoola Sony väärtusega 700 krooni;

- ajavahemikul 19.01.2006.a. kuni 21.01.2006.a. tungis ta Tartus Z 34 maja juures juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.V. kuuluvasse ja K.V. kasutuses olevasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära minidiski mängĳa Sony väärtusega 750 krooni;

- 20.01.2006.a. kella 01.50 paiku tungis ta Tartus Jaama 175 Kivilinna Konsumi parklas automagnetoola varguse eesmärgil juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel S.K. ule kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autos olnud CD-mängĳal Kenwood väärtusega 2500 krooni puudus esipaneel;

- ööl vastu 20.01.2006.a. tungis ta Tartus Jaama 179 maja juures automaki varguse eesmärgil juhiukse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimurdmise teel A.A. kuuluvasse sõiduautosse Audi

80 registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna automakki autos ei olnud;

- ööl vastu 20.01.2006.a. tungis ta Tartus Jaama 179 maja juures auto CD-mängĳa varguse eesmärgil juhiukse ja juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimurdmise teel R.R. le kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autos olnud CD-mängĳal Kenwood väärtusega 1000 krooni puudus esipaneel;

- ööl vastu 21.01.2006.a. tungis ta Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Papli 9 maja ees juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel O.K. ’ele kuuluvasse sõiduautosse Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD- mängĳa Pioneer väärtusega 2000 krooni;

- 22.01.2006.a. kella 20.00 paiku tungis ta Kalda tee 1c Eedeni kaubanduskeskuse 2. korruse parklas juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.M. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära välgumihkli Zippo väärtusega 300 krooni;

- ajavahemikul 02.04.2006.a. kell 23.00 kuni 03.04.2006.a. kell 17.30 tungis ta Tartus K. 11 maja juures ukselukkude lõhkumise teel V.S. sõiduautosse Volkswagen Passat

registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD- mängĳa Sony CDX S 2000 väärtusega 1700 krooni;

- ööl vastu 24.04.2006.a. tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartus Jaama 179 maja otsa juures ukselukkude lahtimuukimise teel D.S. kasutuses olevasse Andrei Štšepetovile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa Clarion väärtusega 1000 krooni;

- ajavahemikul 26.04.2006.a. kell 22.00 kuni 27.04.2006.a. kell 08.45 tungis ta grupis koos

Andrei Kuropatkiniga Tartus Uus 61 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel A.K. sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Pioneer väärtusega 1500 krooni;

- ööl vastu 30.04.2006.a. tungis ta Tartus Aiandi tee 5 maja ees ukselukkude lõhkumise teel M.B.

ile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa JVC väärtusega 2500 krooni;

- 01.05.2006.a. kella 16.00-18.00 tungis ta uksekoodi ära arvamise teel Tartus Aiandi tee 5 maja lukustatud trepikotta, kus lõikas läbi trossluku väärtusega 100 krooni ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.G. ile kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 3000 krooni;

- 03.05.2006.a. õhtul püüdis ta Tartus Sõpruse pst 8 maja ees CD-mängĳa varguse eesmärgil tungida M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2 registreerimismärgiga XXX XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada;

- 03.05.2006.a. õhtul tungis ta Tartus Anne 45 maja taga CD-mängĳa varguse eesmärgil juhiukse luku lahtimuukimise teel U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata võõra isiku lähenemise tõttu;

- ööl vastu 04.05.2006.a. tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartus Anne 45 maja taga lukustamata ukse kaudu U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD- mängĳa Pioneer väärtusega 500 krooni;

- ajavahemikul 03.05.2006.a. kl 18.00 kuni 04.05.2006.a. kl 07.55 tungis ta grupis koos Andrei

Kuropatkiniga Tartus Pikk 86 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel R.J. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni;

- 04.05.2006.a. kella 00.00 ja 09.00 vahel tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartumaal

Tõrvandis Papli 7 maja ees parempoolse esiukse luku lõhkumise teel R.V. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni;

- ajavahemikul 03.05.2006.a. kell 17.00 kuni 04.05.2006.a.a kell 06.00 tungis ta grupis koos

Andrei Kuropatkiniga Tartus Sõpruse pst 8 maja ees ukselukkude muukimise ja parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD- mängĳa Denver väärtusega 2000 krooni pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni, kokku võõrast vara 3200 krooni väärtuses;

Sellega pani Aleksei E.T toime KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o.võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

F.L-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 20.04.2006.a. kuni 23.04.2006.a. koos

Aleksei E.T-ga jätkuva tegevusena nõudis M.S. ilt erinevates summades raha tasumist väidetava tütarlaste solvamise eest, millega neil mingit kokkupuudet ei olnud, kusjuures 20.04. 2006.a. grupis koos Aleksei E.T-ga nõudis ta Tartus Uus tn. 56 maja hoovis M.S. ilt 500 krooni üleandmist, millise tegevuse käigus lõi F.L M.S. it jalaga põlve piirkonda, rusikaga rinda ja jalaga kubeme piirkonda, Aleksei E.T lõi samuti kannatanut ning ähvardas igakordsel kohtumisel kasutada tema suhtes vägivalda, kui M.S. ei anna neile nimetatud rahasummat üle 15 päeva jooksul; 23.04.2006.a. kella 14.00 paiku peksis ta koos Aleksei E.T-ga Tartus Uus 56 hoovis M.S. it vaheldumisi, lüües kannatanut jalaga keha piirkonda, millise tegevuse käigus nõudis ta koos Aleksei E.T-ga kannatanult 1000 krooni või mobiiltelefoni №kia 3220 väärtusega 2300 krooni üleandmist, kuid kannatanu ei olnud sellele vaatamata nõus mobiiltelefoni üle andma; seejärel mõne aja pärast jätkas F.L koos Aleksei E.T-ga kannatanult mobiiltelefoni üleandmise nõudmist Tartus

Anne turu ja Anne keskuse vahelisel alal, millise tegevuse käigus lõi Aleksei E.T M.S. it kahel korral rusikaga õlga ja F.L lõi kannatanut jalaga selga, mistõttu M.S. oli sunnitud edasise vägivalla kasutamise kartuses loovutama oma mobiiltelefoni Aleksei E.T-le.

Sellega pani F.L toime KarS § 214 lg. 2 p. 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise isikute grupis.

F.L-i süüdistatakse veel selles, et tema 30.05.2006.a. kella 14.00-15.00 paiku Tartus Tartu

Kommertsgümnaasiumi piirkonnas, see on avalikus kohas, nähes M.S. it, sõimas kannatanut ebatsensuursete sõnadega ning seejärel kui M.S. põgenes F.L-i eest, jooksis F.L talle järele ning kasutas M.S. suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanut kaks korda rusikaga pähe ja ühe korra jalaga vastu jalga, mispeale M.S. kukkus. Sellega pani F.L toime KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. avaliku korra rikkumise vägivallaga.

Andrei Kuropatkinit süüdistatakse selles, et tema

- ööl vastu 15.01.2006.a. Tartus Turu 35 maja eest grupis Aleksei E.T-ga tungis lukustamata uste kaudu I.K. sõiduautosse BMW 325 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pagasiruumist ära bassikõlari SONY X-PLODE väärtusega 1000 krooni;

- ööl vastu 24.04.2006.a. Tartus Jaama 179 maja otsa juures grupis Aleksei E.T-ga tungis ukselukkude lahtimuukimise teel D.S. kasutuses olevasse Andrei Štšepetovile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa Clarion väärtusega 1000 krooni;

- ajavahemikul 26.04.2006.a. kell 22.00 kuni 27.04.2006.a. kell 08.45 Tartus Uus 61 maja ees grupis Aleksei E.T-ga tungis ukseluku lahtimuukimise teel A.K. sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Pioneer väärtusega 1500 krooni;

- ööl vastu 04.05.2006.a. Tartus Anne 45 maja taga grupis Aleksei E.T-ga tungis lukustamata ukse kaudu U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD- mängĳa Pioneer väärtusega 500 krooni;

- ajavahemikul 03.05.2006.a. kl 18.00 kuni 04.05.2006.a. kl 07.55 Tartus Pikk 86 maja ees grupis

Aleksei E.T-ga tungis ukseluku lahtimuukimise teel R.J. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni;

- 04.05.2006.a. kella 00.00 ja 09.00 vahel Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees grupis Aleksei

E.T-ga tungis parempoolse esiukse luku lõhkumise teel R.V. kuuluvasse sõiduautosse

Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni;

- ajavahemikul 03.05.2006.a. kell 17.00 kuni 04.05.2006.a.a kell 06.00 Tartus Sõpruse pst 8 maja ees grupis Aleksei E.T-ga tungis ukselukkude muukimise ja parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2 registreerimismärgiga

XXX XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa Denver väärtusega 2000 krooni pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni, kokku võõrast vara 3200 krooni väärtuses; Sellega pani Andrei Kuropatkin toime KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja korduva äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega.

Andrei Kuropatkinit süüdistatakse veel selles, et tema olles eelnevalt teadlik, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga, 2006.a. aprilli lõpus – mai alguses müüs Georgi E.T-le

23.04.2006.a. Aleksei E.T ja F.L-i poolt M.S. ilt väljapressimise teel omandatud mobiiltelefoni №kia 3220 väärtusega 2300 krooni. Sellega pani Andrei Kuropatkin toime KarS § 202 lg. 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise.

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused.

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad G.L, U.E ja Andrei Mihelson ennast täielikult süüdi neile esitatud süüdistuses. Süüdistatav A.K unnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides ja valeandmete esitamises. Asja omavolilise kasutamise katses ei tunnistanud süüd.

Süüdistatav R.S tunnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides ja valeandmete esitamises. Asja omavolilise kasutamise katses ei tunnistanud süüd.

Süüdistatav F.O ei tunnistanud enda süüd vargustes. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises tunnistas süüd osaliselt.

Süüdistatav E.T tunnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides. Asja omavolilise kasutamise katses tunnistas süüd osaliselt. Süüdistatav Aleksei E.T tunnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides. Asja arutamise käigus muutis oma seisukohta ja tunnistas süüd vargustes osaliselt. Asja omavolilises kasutamises tunnistas süüd osaliselt, väljapressimises tunnistas süüd osaliselt, samuti kannatanu suhtes vägivalla kasutamises tunnistas süüd osaliselt.

Süüdistatavad F.L ja Andrei Kuropatkin ei tunnistanud ennast süüdi neile esitatud süüdistustes. Süüdistatav Alevtina Kapajeva tunnistas osaliselt enda süüd talle esitatud süüdistuses.

I. Süüdistused, milles kuriteokoosseis langes ära seoses seadusemuudatusega.

15.03.2007.a. jõustunud Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus muutis KarS § 218 lg. 1 süüteokoosseisu. KarS § 218 lg. 1 järgi ei kvaliﬁtseerita enam kuriteoks vargust väheväärtusliku asja vastu süüteokoosseisus sätestatud raskendavate asjaolude olemasolul. KarS § 218 lg. 2 järgi loetakse väheväärtuslikuks asja, mille väärtus ei ületa 1000 krooni.

Seoses seadusemuudatusega kuriteokoosseisu äralangemise tõttu ei ole kuriteona käsitletavad järgmised kuriteoepisoodid, milles vara väärtus alla 1000 krooni: 1) A.K-le esitatud süüdistuses varguse 6 episoodi:

- 07.04.2005.a kella 20.00 ja 21.00 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe “Fa” deodorandi väärtusega 29 krooni 90 senti;

- 14.04.2005.a kella 17.00 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas

Viljandi mnt. 13 asuvast Tartu Tarbĳate Kooperatiivi TÜH kauplusest Veeriku Konsum ühte 1,5 liitrilist pudelit A Le Cog Long Drink Gin´i väärtusega 34 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni;

- 31.05.2005.a kella 16.20 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas

Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit 0,5-liitrist viina

“Onistar”väärtusega 43 krooni 90 senti ning ühe deodoranti “Mennen Speed Stick” väärtusega 29 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; 2) E.T-le esitatud süüdistus varguse 2 episoodi:

- 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist ühte hambapastat “Blend a med” väärtusega 19.90 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata E.T tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist;

- 30.05.2005.a. kella 23.30 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Jaama

159 maja aiast kolm aiavalgustit väärtusega 110 krooni lamp, koguväärtusega 330 krooni. 3) R.S-ile esitatud süüdistus varguse 1 episood:

- 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist kahte Kalevi metsapähkli-piimašokolaadi koguväärtusega

25.80 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata R.S-i tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist. Süüdistuse eelpoolkirjeldatud teod ei ole karistatavad ka karistusseadustiku teiste paragrahvide järgi.

Kohus kaalus, kas nimetatud tegudest 30.05.2005.a. kella 23.30 paiku E.T poolt aiavalgustite vargus on karistatav KarS § 266 järgi omavolilise sissetungimisena. Hinnanud kannatanu ütlusi leidis, et sissetungimise kuriteokoosseis ei ole tõendatud. Kannatanu R.N. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 1,5 aastat tagasi Tartus, Jaama 159 tema aiast peenra pealt läks kaduma 3 päikesepatareidel töötavat aialampi. Ta ise ei teinud avaldust, poisid ise lobisesid politseis välja. Maja ümber on tavaline aed, mis garaaži eest on lahti, väravad ei olnud kinni (9. kd., tl. 373 pöördel ja 374).

Süüdistatav E.T andis ütlusi selle kohta, et 30.05.2005.a. oli palju rahvast, kellega ta koos oli, oli R.S, U.E, I.Z. oli. Tema üksi pani varguse toime Kivilinnas, võis olla Jaama 159 maja juures. Seal oli madal aed. Ta lihtsalt võttis tuled, 3 valgustit, need ei olnud kinnitatud. Soovis need maha müüa (10. kd., tl. 181 pöördel).

Tunnistaja I.Z. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Kivilinnast Hiinalinna suunas liikudes eramajast möödudes E.T nägi aiatulesid. Ta ronis üle aia, võttis need kaasa ja ronis tagasi ning nad läksid ära (9. kd., tl.291). Kuigi R.N. eramu territoorium oli piiratud aiaga, ei hinda kannatanu oma ütlustes tema territooriumile tulekut sissetungimiseks. Ta ei olnud küll valgustite võtjale andnud luba ka territooriumile tulekuks, kuid kannatanu ütlustest tulenevalt ei olnud tema valdusel käimine tema tahte vastane. R.N. elamut ümbritsev territoorium oli piiratud aiaga. Piiratud ei tähenda lukustatud ja suletud ala. Nõutav on ainult, et sinna ei oleks mitte igaühel vaba ja takistamatu sissepääs ja puuduks ilmselgelt õigustatud isiku luba sisenemiseks. Aiaga piiramine oli selge märk võõrast tabualast, kuid kohus leiab, et keelu rikkumine on sõltuv ka kannatanu tahtest. Kuigi tunnistaja ütluste järgi läks E.T võõraid valgusteid võtma üle aia, ei ole nimetatud aeda mineku viis kvaliﬁtseeritav sissetungimisena kannatanul selleks keelava tahte puudumisel. Seega on tõendamata sissetungimise objektiivne koosseis selles episoodis. Kõik kolm eelnimetatud süüdistatavat tuleb eeltoodud süüdistustes KarS § 199 lg. 2 punktide 4, 7, 8 järgi õigeks mõista KrMS § 309 lg. 2 alusel.

II. Süüdistused võõra asja omavolilises kasutamises.

Aleksei E.T-le, R.S-ile , E.T-le ja Alevtina Kapajevale esitatud süüdistuses K.R. kasutuses oleva sõiduauto VAZ 21063 omavolilises kasutamises on kohtule esitatud järgmised tõendid: kannatanu K.R. ütlused ja allkiri auto kättesaamise kohta (5. kd., tl 39), sõiduki vaatlusprotokoll ja fotod selle juurde (5. kd., tl 33-38), tunnistajate A.A., J.K., N.R. ja A.R. ütlused, süüdistatavate Aleksei E.T, E.T , R.S-i ja Alevtina Kapajeva ütlused.

Kannatanu K.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2005.a. septembris jättis ta enda kasutuse oleva auto VAZ 21063 Tartus Nõlvaku 17 maja ette. Uksed olid lukustatud, autol ei olnud signalisatsiooni. Laupäeval kella 16.30 ajal lahkus ta kodunt ja tuli koju pühapäeval ning seda autot ei olnud enam. Kuupäevi ei oska öelda, see oli enne 12. septembrit. Teab seda, kuna siis on õe sünnipäev.

Auto kuulub emale, E.T.. Ainult kannatanu kasutab autot volituse alusel ja ta ei ole andnud auto võtmed kellelegi. Politsei helistas talle ja siis nägi kannatanu seda autot politsei hoovis. Auto oli leitud kusagilt Peipsi äärsest külas. Autot oli „disainitud“. Ühe esitule kaunistusliist oli ära võetud. See oli pagasnikus. Raadio asukohas, kus raadiot ei olnud, oli iluliist ära võetud. Süüteluku süsteemid olid lõhutud. Pagasniku luku kallal oldi vägivalda kasutatud. Autos oli raadio, aga mitte originaalkohal. Raadio oli kadunud. Raadio orginaalasukoha kate oli lõhutud. Numbrimärgid olid võetud ja peidetud pagasnikusse katte alla. Summutit ei olnud enam. Taga, paremal pool ei olnud tuhatoosi. Turvavöö ilukaunistus oli lõhutud. Autoga oi korralikult rallitud, pidurid ei olnud korras. Auto ülevaatus oli kannatanul läbitud. Kahju tekitati umbes 3000 krooni (9. kd., tl. 275 pöördel - 276 pöördel).

Tunnistaja A.A. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema elukoht on Varnja külas, Alatskivi vallas. 2005.a. ta nägi Varnja külas Aleksei E.T sõitmas VAZ-iga. Tunnistaja oli maal ja kohtas

E.T, R.S-i, Aljatperekonnanime ei tea, oli A.R. ja K.R. Nad jalutasid ja järgmisel päeval tuli Aleksei E.T punase Žiguliga J.K. juurde, kes on tunnistaja naaber. Aleksei

E.T ei rääkinud selle auto kohta midagi. Tunnistaja ise käis ka ühel korral auto juures. Ta ei vaadanud seda kas autol olid süütejuhtmed välja tõmmatud, ta ei olnud üldse salongis. Ta ei ole peale

Aleksei E.T kedagi näinud selle autoga sõitmas, kõik seisid kõrval. Umbes 40 minutit seisis tunnistaja seal, siis läks koju. Auto ümber olid A.R., K.R., K, R.S, E.T, Alja - täisnime ei tea (osutab Alevtina Kapajevale). Ta nägi seda autot sõitmas ühel korral, nägi ainult ühe silmaga, ei tea, kes sõitsid. Ta ei mäleta, et sellest autost oleks üldse juttu olnud, kust auto on pärit. Seda tunnistaja kohtus ei mäleta, et Aleksei E.T rääkis varastatud autost. E.T oli ka auto juures. Ta ei näidanud kuidagi oma käitumisega või sõnadega, et tal on huvi selle auto vastu. Tunnistaja ise ei näinud ega kuulnud kusagilt, et E.T kasutas seda autot. Auto juures oli palju noori inimesi. Kui Aleksei tuli Tartust autoga oli ta üksi. Tunnistaja J.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb R.S-i pikemat aega ning E.T eelmisest aastast. Tal olid külas E.T, R.S, Romka, kelle perek ei tea ja Alevtina Kapajeva. Aleksei E.T tuli autoga. See seisis tunnistaja maja ees. Tunnistaja ei näinud, et tema tuli autoga. Sel hetkel keegi ei näinud, et tema sellega tuli, kui ta parkis auto.

Aleksei tuli vanaema majja, kus nad puhkasid. Sel ööl, kui Aleksei tuli, oli tunnistaja tädi juures.

Aleksei tuli tunnistaja tädi juurde jalgsi. Tunnistaja nägi autot siis, kui läks sellest mööda koos teistega. Nad jäid auto juurde seisma: E.T, R.S ja Alevtina Kapajeva. Ei olnud juttu, kust on pärit auto. Tunnistaja ei tundnud huvi. Tunnistaja ei tea kust oli auto pärit ja kas keegi käis sõitmas ka autoga. Autol olid numbrimärgid, täpselt ei mäleta kas nii ees kui taga (9. kd., tl.

300 pöördel, 301). Tunnistaja A.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et teab eelmise aasta sügisel, täpsemalt ei mäleta tuli Aleksei E.T Žiguliga Varnjasse. Ta tunneb Aleksei E.T eelmise aasta suvest. Sel hetkel, kui Aleksei tuli autoga, oli tunnistaja vanematega kodus. Õhtul, enne seda, tulid Maksim, E.T , Vova. Tunnistaja oli nendega koos K juures ja siis läksid jalutama. Tunnistaja meelest oli ka Alevtina Kapajeva. Järgmisel öösel või hommikul sõitsid nad autoga ja neid peatas teine auto. N.R. rääkis ühe mehega. Pärast tuli Kolja ja ütles, et peame lahkuma. Nad ehmatasid ja põgenesid. Auto seisis külas ja nad läksid auto juurde: Aleksei E.T, K.R. ja tunnistaja. E.T ei olnud. Auto päritolu kohta öeldi, et linnast, detaile tunnistaja ei küsinud. Esimest korda käisid nad päeval auto

juures ilma Alekseita, seisid lihtsalt auto kõrval. Ei mäleta täpselt, vist õhtul läksid jälle auto juurde. Ta

ei näinud, kas auto uksed olid lahti, ei seisnud autol nii lähedal. Keegi ei püüdnu käivitada. Ei mäleta Aleksei püüdis käivitada ja sai auto käima, kuidas, ei näinud. Tunnistaja vaatas autosse sisse, kuid ei mäleta, kas juhtmed rippusid sees. Ta ise oli ühel korral autos ja sõitis kaasa ainult Kolkjani, sealt sõideti tagasi Varnjasse. Roolis oli kas Aleksei E.T või N.R. Tunnistaja ei näinud, kas R.S ja E.T olid autos. Pühapäeva õhtul väga hilja läksid nad auto juurde tagasi:

Aleksei E.T, tunnistaja, N.R.. Nad olid kolmekesi autos ja sõitsid lihtsalt ringi kuni Kolkjani ja tagasi. Tol ööl keegi tundis huvi auto vastu. Kolja oli roolis, tagant tuli auto, sõitis neile ette. Aleksei väljus ei tea miks. Ka Kolja väljus, tunnistaja jäi autosse. Nad olid seal väljas mingi mehega. Siis Kolja tuli ja nad põgenesid. Kuhu Aleksei jäi, ei tea. Mida see mees küsis, tunnistaja ei mäleta täpselt, midagi Kolja rääkis. Kolja ütles midagi auto kohta, aga ei mäleta, puudusid mingid numbrid. Tunnistaja kartis, sest sõiduluba ei olnud. Praegu tunnistaja teab selle auto kohta, et see oli varastatud.

Ta sai sellest teada, kui teda politseisse kutsuti ütlusi andma. Ühel päeval nägi tunnistaja autos automakki, ei mäleta täpselt, kas oli omal kohal või kõrvalistmel, aga siis see kadus. Tunnistaja ei tea, kas Aleksei E.T oli raha üleüldse. Tunnistaja ei mäleta seda kas E.T sõitis mingil ajal selle autoga (9. kd., tl. 301 pöördel – 302 pöördel). Tunnistaja N.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta elab Varnjas, Peipsiääre vallas.Eelmisel aastal, vist mais, täpselt ei tea nägi ta Aleksei E.T Žiguliga sõitmas. Autol olid numbrid. Aleksei jättis auto Varnjasse, mitte kaugele piirivalvuritest. Seal elas Julia Konndratjeva. Aleksei jättis auto tema maja juurde. Majade vahel on suur plats, seal see auto oli.

Aleksei E.T istus roolis, kui nad läksid autot vaatama. Aleksei ütles, et see on tema auto. Tunnistaja ei küsinud, kust ta selle sai. Ta uskus Alekseid. Tunnistaja oli koos isaga, kui autot nägi. Õhtul tuli ta tagasi ja auto oli samas kohas. Samal päeval ja järgmise sõitis tunnistaja koos Alekseiga autoga. Ei mäleta kes oli peale Aleksei ja tema veel autos. Tunnistaja võttis autole bensiini ja juhtis autot. Ta ei näinud, kuidas Aleksei autot käivitas. Peale seda istus tunnistaja rooli. Kui tunnistaja roolis oli, siis ta autot seisema ei jätnud. Tunnistaja ei tea, kas Alevtina Kapajeva on ka autoga sõitnud. A.R. sõitis koos tunnistajaga. Mingi mees pidas neid kinni, vaatas autosse ja sai teada, et ei ole luba ja ütles, et kutsub politsei. Siis nad põgenesid. Kui politsei auto ära võttis, sai tunnistaja teada, et on varastatud auto. Mõne nädala pärast võttis politsei ühendust. Aleksei ütles, et on varastatud auto (9. kd., tl. 303, 304).

Süüdistatav E.T andis ütlusi selle kohta, et ei ärandanud sõiduauto VAZ, millega ta 2005.a. septembris sõitis. Ta nägi seda autot Varnjas, ei mäleta millal te esimest korda. Ta oli Varnjas

A.A. juures. Seal olid veel R.S ja Alevtina Kapajeva. Aleksei E.T alguses ei olnud. Ta tuli järgmisel või ülejärgmisel päeval Varnjasse punast värvi sõiduautoga VAZ 21063. Kust Aleksei selle auto sai, täpselt ei tea. Ta ütles selle auto kohta, et varastas, et maha müüa. Autol olid registreerimisnumbrid. Järgmisel päeval, kui Aleksei tuli sõitis ka Aleksandr selle autoga. Ta istus autos roolis, juhi kõrval ja taga ka. Võib-olla, käisid ka R.S ja Alevtina Kapajeva koos temaga sõitmas, ei mäleta. Ei tea, kas R.S ja Alevtina Kapjeva teadsid, et auto on varastatud, ta ei rääkinud nendega. Auto juhtisid Aleksei ja Aleksandr. Nad sõitsid autoga maakonnas, nad pidid juurde võtma bensiini, mida ostis Aleksander. Nad sõitsid autoga rohkem kui ühel korral.

üks kord ööbisite ka autos. Siis oli autos ka Aleksei. Nad said auto käima lükates. Autol võti oli normaalne, süütelukk oli normaalne. Nad panid autot käima ka juhtmetest rooli all. Juhtmed olid rooli alt välja tõmmatud, need juhtmed olid ühendatud, ei mäleta kes ühendas. Auto on sõitmiseks. Ta küsis, kas tohib sõita ja tal lubati. Aleksei ütles, et ta tahab seda maha müüa, miks siis mitte enne sõita. Politsei võttis auto ära ja Aleksei ei müünud autot maha. Aleksandr väidab, et see oli Aleksei auto ja tal ei tulnud mõtet tagastada omanikule autot. Omaniku esitatud tsiviilhagi 3653 krooni on nõus hüvitama (10. kd., tl. 188-190).

Süüdistatav R.S-i andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. septembris oli ta Varnjas koos

E.T ja Alevtina Kapajevaga. Aleksei E.T tuli päev pärast nende kohalesaabumist Varnjasse, kas hommikul või päeval. Nemad läksid Varnjasse reedel ja tema tuli laupäeval hommikul jala Aleksandri juurde, aadressi ei tea. Ta oli Varnjasse sõitnud punase VAZ tüüpi autoga, autol olid registreerimisnumbrid. Ta nägi, et olid olemas alguses aga lõpus enam ei olnud. Ei tea kust kohast Aleksei auto sai, ei küsinud seda temalt. Mõtles, et võib-olla ostis, võib-olla laenas või veel midagi. Ka tema sõitis selle autoga, koos temaga E.T oli kindlasti aga teisi ei mäleta, võis olla Alevtina Kapajeva. Autole tuli bensiini juurde võtta. Auto saadi käima lükkamisega. Ta ei näinud kas auto läks võtmega käima, auto seest vist midagi ei lõhutud. Tema sõitis autoga tund aega või natuke rohkem, see oli vist pühapäeval. Tema Aleksandriga sõitsid juhusliku autoga Tartusse ja auto jäi

Aleksei E.T-le. Neid viidi Koosale ja teised sõitsid tagasi pärast, võib-olla Aleksei sõitis. Ei tekkinud kahtlust, et auto on varastatud, kuna tuli käima lükata. Ta ei mäleta kas Aleksei E.T rääkis plaanidest auto suhtes, tema meelest mitte. Hiljem ta seda autot ei näinud. Aleksei E.T rääkis sellest punasest Žigulist kui enda autost (10 kd., tl. 196 pöördel alt – 198). Süüdistatav Aleksei E.T andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. septembris ärandas ta üksi Nõlvaku 17 eest auto ja tahtis ära müüa, oli punane VAZ tüüpi auto. Enne auto ärandamist oli ta tüdruku juures pühi tähistamas. Autol oli lahti küljeaken, väike kolmnurkaken juhipoolsel uksel. Ta sirutas käe sisse ja tegin lahti. Auto sai käima juhtmetega. Plastmassi ei olnud rooli all, juhtmed tolknesid niisama, tuli need lihtsalt ühendada, auto läks käima. Roolilukku autol ei olnud.. Ta sõitis Varnjasse. Autol olid registreerimisnumbrid, Varnjas võttis need maha ja pani pagasnikusse. Varnjas olid vend Aleksandr ja R.S. Vennale ta ütles, et varastas auto ja tahab ära müüa, teistele ei öelnud midagi. Kui ta hommikul Varnjasse jõudis, läks Aleksandri juurde, kus vend ööbis. E.T, Maksim

R.S, keegi veel, võis olla Alevtina Kapajeva, tulid autot vaatama. Tema sõitis autoga, veel olid autos E.T, R.S, võib-olla veel keegi Kolja nimeline isik, Anja või Anjuta vist, perekonnanime ei tea. Ta ükskord ütles oma nime aga ei jäänud meelde. Anja ei ole Alevtina Kapajeva hüüdnimi, see on teine isik. Nad sõitsid autoga Varnjas ja käisid Koosal, võtsite bensiini juurde. Politsei viis pärast auto ära. Varnja alguses või Kasepääl üks auto peatus selle auto kinni, tema ei olnud siis autos, olid Kolja ja Anja. Nad jooksid ära, kui auto neid peatas ja järgmisel päeval võeti teda kinni. Autol oli raadio, Jupiter vist või Neptun, raadio ei töötanud. Ta viskas selle ära Varnjas järve ääres rohu sisse. Ainult vend Aleksandr teadis mida ta tahtis selle autoga teha. Peale venna ei rääkinud ta kellelegi midagi selle auto kohta, kust auto on pärit. Keegi küsis, ei mäleta kes ja ta ütles, et ostis. Varjasse sõitis ta üksi, vend oli koos sõpradega Varnjas. Seal olid peale venna R.S, Alevtina Kapajeva ja veel need, kes seal külas elavad, Aleksandr. Siis tuli Anja E.T-le ütlema auto kohta. Auto said nad käima lükkamisega. Kõik lükkasid natukene autot: E.T

, tema, Maksim. 2-3 päeva sõitsid nad autoga ringi. Alevtina Kapajeva sõitis ka autoga ühel korral, R.S sõitis 2 korda vist. Sel päeval kui ta kohale sõitis, siis nad enam ei sõitnud. Autokummi torkas läbi, sõitsin vist naela otsa kui juba Varnjas oli, rattast vahetas ära. Vana ratta pani pagasnikusse. Auto jättis ööseks Julia maja juurde (10 kd., tl. 201 keskelt , 202). Süüdistatav Alevtina Kapajeva andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb Aleksei E.T 2,5 aastat ning

E.T ja R.S-i 3 aastat. Ta 09.09.2005.a. sõitis viimastega koos bussiga

Varnjasse A.A. juurde, Alekseid ei olnud. Kapajeva ööbis ka J.K. juures. Aleksie E.T tuli nende juurde pühapäeval, 11.09. hommikul kell 5.30. Aleksie tuli autoga, punase Ziguliga. Ta nägi ise autot, see asus mitte kaugel Julia majast. A.A. läks ka autot vaatama. R.S tuli ka auto juurde. Aleksi oli koos nendega seal Aleksei rääkis auto kohta, et ostis selle, ei küsinud kust. Kapajeva arvas, et ta ostis auto, võib-olla vanemad andsid raha. Ta sõitis autoga tund aega koos E.T, Aleksei E.T ja R.S-iga , juhtisid kas Aleksei või E.T. Kapajeva istus juhi kõrvalistmel, R.S ja E.T istusid taga. Pärast ringi sõitmist pandi auto J maja juurdesamasse kohta, kust ta võeti. Ei tea kuidas auto käima saadi, ei näinud. Ta käis riietumas A juures ja kui tagasi tuli, siis auto käis juba. Kui ta Tartusse tuli ja politseisse kustuti, siis sai teada, et auto oli varastatud, ei tea kust. Aleksei E.T oli see esimene auto. Aleksei õppis Slaavi gümnaasiumis. Kapajeva suhtles temaga 2-3 korda kuus, kui tuli Jõhvist, kus ta õpib Kutsehariduskeskuses. Nädalavahetusel käis ta kodus, Tartus vanaema juures. Seekord Jõhvist tuleva bussi peale tulid nad vastu ja tegid ettepaneku Varnjasse sõita. Tavaliselt võis E.T tema juurde koju tulla Tartusse või helistada. E.T Jõhvis ei käinud.

A võis juures olla kui E.T rääkis kust auto pärit on, ei mäleta täpselt. Ta ei pööranud sellele tähelepanu, kas raadio oli autos. Ei näinud, et autos oli midagi lõhutud. Kapajeva väidab, et ei oleks autosse istunud, kui oleks teadnud, et see auto on varastatud või teisiti kuritegelikul moel saadud. Ta tahtis sõita autoga ja seepärast läks autoga sõitma. Ta väidab, et ei olnud roolis ja seepärast seda autot kuidagi ei kasutanud. Ta sõitis Aleksei E.T autoga, ei teadnud, et tal on probleeme politseiga. E.T perekonnast ei teadnud ta midagi. Ta ei teadnud milline on E.T majanduslik olukord. Kapajeva väidab, et tema jaoks on 10 tuhat krooni suur raha. Ta ei tea kas 10 tuhat krooni on E.T-le nende võimalusi arvestades suur või väike raha (10. kd., tl. 202 pöördel alt -204).

Uuritud tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, aega ja tekitatud kahju ulatust. Kannatanu ja süüdistatava Aleksei E.T ütlused on samasisulised kannatanu poolt auto parkimise koha osas, kust

Aleksei E.T auto tema poolt kirjeldatud viisil võttis ja sellega ära sõitis. Aleksei E.T kirjeldatud auto käivitamise viisi tõendavad tunnistajate A.A., J.K., N.R. ja A.R. ütlused, kelle juuresolekul autot käivitati korduvalt. Korduv samasugune käivitamine annab alust järeldada sama käivitamisviisi ka auto võtmisel. Omaniku luba tema sõiduautot kasutada puudus ja seetõttu on tegu omavolilise kasutamisega. Samad tunnistajad tõendavad ka kuriteo toimepanemise aega ja kohta.

Sõiduautot kasutati vastavalt selle omadustele, sõitmiseks auto võtmise kohast Varnjasse ja seal ümbruses ringisõitmiseks. Aleksei E.T tuli Varnjasse tema võetud autoga üksi. Tunnistajad kinnitavad teiste süüdistatavate ütlusi selles, et nad tulid Varnjasse enne Aleksei E.T. Seega oli võõra sõiduauto enda valdusse võtja Aleksei E.T ja ta tegi seda üksi. Dokumentaalsed tõendid: sõiduki vaatlusprotokoll ja fotod selle juurde (5. kd., tl 33-38), ning allkiri auto kättesaamise kohta (5. kd., tl 39) tõendavad millised seisundis kannatanu auto tagasi sai ja tekitatud kahju ulatust.

Sõiduki vaatlusprotokoll kinnitab sõiduki käivitamise viisi juhtmete ühendamisega. Kuigi autol olid ära võetud registreerimisnumbrid, ei ole see küllaldane asjaolu, millest järeldada omastamise eesmärki. Muid sõiduki osade lahtimonteerimise tunnuseid ei ole ja seetõttu ei ole alust järeldada auto ettevalmistamist müümiseks. Tekitatud kahju ulatusest järeldub, et auto väärtus vähenes väheoluliselt. Kaitsmekarbi katte puudumine ja juhtmete rippasend roolisamba kõrval kinnitavad käivitamisviisi kasutamist. Nimetatud asjaolud kinnitavad sõiduauto kui võõra vallasasja ajutist kasutamist.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Aleksei E.T Varnjasse toodud sõiduautoga sõitsid rohkem kui neli inimest, kellele on esitatud kriminaalasjas süüdistus. Aleksei E.T ja E.T samasisulised ütlused tõendavad, et Aleksei E.T avaldas E.T-le auto tegeliku päritolu. E.T kui Aleksei E.T vanem vend teadis pere ja –liikmete majanduslikku olukorda ja seetõttu tegelikke asjaolusid, mille tõttu tema sai tajuda venna öeldut objektiivselt. Aleksei E.T võttis võõra asja oma valdusse omavoliliselt ja tõi selle omanikust kaugele. Tõendid ei kinnita, et auto ärandaja vennale antud teave auto päritolust sai ka teistele auto kasutajatele teatavaks.

R.S , Alevtina Kapajeval, N.T. ja A.R. ei olnud põhjust kahelda Aleksei E.T ütlustes, et sõiduauto kuulub temale. Kuidas autot käivitada ja mis põhjusel autot lükkama pidi ei olnud tüdrukutele teada. R.S ise autot ei juhtinud ja seetõttu ei olnud ka temal puutumust auto käivitamise üksikasjadega. Pärast R.S-i ja Alevtina Kapajeva autoga sõitmist jäi auto Varnjasse samasse kohta kuhu Aleksei E.T selle tõi ning R.S ja Kapajeva lahkusid Varnjast. Viimasena kasutasid autot N.R. ja A.R. kellel tekkis kahtlus auto ebaseaduslikus kasutamises alles nende peatamisel kolmanda isiku poolt.

Seega ei ole tõendatud Alevtina Kapajeva süü talle esitatud süüdistuses ja R.S-i süü temale esitatud süüdistuse selles episoodis subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Aleksei E.T ja E.T süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid selles teos kohus ei tuvastanud.

Aleksei E.T ja R.S-i süüdistuses T.L. kasutuses oleva mootorratta IŽ Planeta omavolilises kasutamises on kohtule esitatud järgmised tõendid: kannatanu T.L. ütlused, tunnistajate J.K. ja A.S. ütlused ning kahtlustatavate Aleksei E.T ja R.S-i ütlused.

Kannatanu T.L. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temalt varastati eelmise aasta augustis mootorrattaga IZ Planeta 5, mille omanik on kannatanu vend, kannatanu oli kasutaja. Viimati sõitis kannatanu selle mootorrattaga paar päeva enne kadumist ja jättis selle Z 45 maja ees olevasse parklasse. Mootorratas oli ukse juures. Iga päev käis ta sellest mööda vähemalt 5 korda päevas. Kui avastas kadumise, helistas politseisse ja tegi avalduse. Mootorratta väärtus on 5000 krooni. mootorratta eritunnuseks oli lisaspidomeeter, mis oli pandud, kuna originaal ei töötanud. Mootorratas oli kukkunud paar korda, vasak pool oli veidi lömmis. Kannatanule teadaolevalt ei ole mootorratast leitud. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta mootorratta 19.08.2005.a. õhtul kuskil kella 20 paiku (5. kd., tl. 49). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja suhtes (9.kd., tl 278). Tunnistaja J.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et eelmise aasta augustis olid Aleksei E.T ja R.S Varjna külas Peipsiääre vallas, oli õhtu. Nad ütlesid, et on rattaga ja sõitsid pärast ära, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja ei tundnud huvi, kust on mootorratas pärit. Nad ei rääkinud sellest.

Tunnistaja A.S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli piirkonnakonstaabel - liiklusjärelvalve, korrakaitse, kõik mis seal piirkonnas oli. Kui ta nägi mootorrattaga sõitjaid, siis oli töökohustuste täitmisel politsei värvides Suzuki Vitaraga, kui ei olnud juhuslikult oma autoga. 2005 a. augustis Varnjas kontrollis ta IZ Planeta andmeid ja kui õieti mäletab siis võisid olla 2 noormeest - E.T selle rattaga ja hiljem tuli kolleegidelt info, et see mootorratas on varastatud. On palju aega möödas. Ta nägi mootorratast Koosa- Varnja teel, arvab, et mootorratas oli punane, aga ei saa selles täiesti kindel olla. Tähelepanu köitis, et ei olnud kiivreid ja istmel oli suur aku, mis tundus imelik. Ei oska seda öelda, kas kontrollis registreerimisnumbrit läbi andmebaaside. Ka ei oska öelda, kas registreerimisnumber oli olemas. Mootorratas tundus olevat uuemat tüüpi mudel, aga halvas seisukorras. oli uus või kasutatud, millises seisukorras oli. Ei olnud kokku puutunud isikutega, kes sõitsid mootorrattaga. Kui kontrollis isikuandmeid siis tuli välja, et on Tartu poisid, mitte kohalikud. Kohalikke ta enamvähem tunneb. Poiste isikud tegi kindlaks täpsustades kas telefoni teel korrapidaja kaudu või raadiojaama kaudu, ei suuda meenutada, kuidas sel korral. Ta pani nimed kirja noormeeste ütluste kohaselt. Üks poistest ütles oma isa telefoni numbri, et täpsustada mootorratta kasutamisõigust.

Tunnistaja täpsustas telefoni teel, aga ei mäleta kui palju infot sai telefoni teel. Kindlasti küsis mootorratta päritolu kohta, vist vastati, et ostetud kellegi käest. Tunnistaja arvab, et need poisid ei olnud piisavalt vanad, et sõita mootorrattaga aga ei saa täpselt öelda. Ta keelas neil sõitmise ja tuli lükata mootorratast käe kõrval sugulaste juurde. Ta kontrollis seda hiljem, sõitis selle tee uuesti läbi pärast. Mingi aeg hiljem sai ta teada, et on varastatud mootorratas. Autojälitusgrupist anti info.

Tunnistajast jäid noormehed mootorrattaga maha, sest tuli teine väljakutse. Tavaliselt vormistab

materjalid ära aga tuli tõsisem väljakutse ja tähtsuse järgi otsustas, et see on tähtsam ja jättis nad sinna.

Hiljem käis tunnistaja autojälitusgrupi ametnikuga kontrollimas mingit kraavi aga me ei leidnud seda mootorratast. Tunnistaja väidab, et tal on nägude peale hea mälu, tunneb ära tumeda peaga noormehe (osutab Aleksei E.T-le), kelle nägu on tuttav, nimesid ei mäleta. Teised näod on võõrad kohtusaalis. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi oli üks mootorratta juures olnud isikutest Aleksei

E.T ja teine R.S (5. kd., tl. 53). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi isikute kohta ja selgitab, et nad käisid kellegi õunaaias, kust nad minema aeti (10. kd., tl 148).

Süüdistatav E.T andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. sügisel nägi ta Aleksei E.T

Varnjas mootorrattaga sõitmas, oli punane IZ. Ta nägi Alekseid üksi sõitmas. Mootorratast nägi ta alles hommikul, ei näinud, kuidas nad kohale jõudsid. Tagasi Tartusse sõitsid nad mootorrattaga- Aleksei ja Maksim, roolis oli Aleksei.

Kohtueelses menetluses on E.T andnud ütlusi selle kohta, et öösel tulid tema vend Ljohha (Aleksei) ja Maksim Varnjasse punast värvimootorrattaga IŽ (5 kd. tl. 88, 10. kd., tl. 185). Aleksei E.T andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. augustis võttis ta punase mootorratta IŽ Planeta 5 Tartus Z tänavast, 9-kordse maja trepikoja juures, võis olla Z 45 maja. Mootorrattal ei olnud lukustust, oli toe peal. Ta võttis sealt maha ja lükkas edasi, proovis käivitada, alguses ei õnnestunud, aku oli tühi.

Ta viis mootorratta Ihaste metsa ja jättis paariks päevaks sinna. Tõi aku auto pealt ja pani siis mootorratta käima. Aku leidis Hiinalinnast prügimäelt. Ta ühendas aku rattale külge ja sõitis Ihastest Hinnalinna garaažideni vist. Mootorrattal oli registreerimisnumber, see jäi mootorratta külge. Ta tahtis selle mootorratta ära müüa tagavaraosadeks, mootori ära võtta ja ülejäänud osad eraldi müüa. Ei teadnud siis, kuhu. Hiinalinnas või põllu peal kusagil, ei tea kus oleks ta need osad küljest võtnud. Hiinalinnas oli ta 10 minutit ja siis sõitis Varnjasse koos R.S-iga. See oli samal päeval, kui aku pani ja käima sai. Ta hoidis mootorratast Ihaste metsas ja siis Varnjas, Tartus mitte. Maksimile vist ei öelnud ta midagi mootorratta kohta või ütles, et tema oma. Varnjasse sõites juhtis mootorratast Aleksei E.T. Tema vend Aleksandr oli Varnjas Aleksandri juures. Neil oli Varnjas tuttavaid, mingi

Kolja, täisnime ei tea, J, kelle juures ööbisid. Tartusse tagasi tulid nad 1-2 päeva pärast, ei mäleta.

Mootorratas jäi Koosa külla. Koosast välja sõites paremat kätt on maja, seal läheduses jättis mootorratta kraavi. Politsei keelas sõita mootorrattaga. Küsiti kas on dokumente, ütles, et ei ole. Nad lükkasid ratast käe kõrval ja lõpuks jätsid ta sinna. Pärast otsustasid tagasi tulla, siis enam ei olnud ratast. Oli vaja Tartusse sõita, kas oli kool alanud või oli mingi asi ajada, seepärast nii kauaks jäi ratas sinna. Ei tea kuhu jäi mootorratas. On nõus mootorratta omanikule kahju hüvitama hagihinna ulatuses, 5000 krooni. Kui ta tagasi läks mootorratast otsima, siis tahtis ta seda müüa. Kohtueelses menetluses on Aleksei E.T andnud ütlusi selle kohta, et ta ütles Maksimile, et varastas mootorratta. Nad sõitsid Varnjasse, Aleksei juhtis. Ta tahtis mootorrattaga sõita (5 kd. tl. 88, 10. kd., tl. 185).

Süüdistatav R.S andis ütlusi selle kohta, et ta on 2005.a. suvel sõitnud punase mootorrattaga IZ kuid ei ole seda ärandanud. Ta sõitis koos Aleksei E.T-ga. Ei tea kust selle ratta sai, Alekseil juba oli see ratas. Nad said Hinnalinnas kokku. Aleksei ei öelnud midagi ratta kohta. Ta arvas, et Aleksei ostis või laenas selle. Ei tea kui kallis ratas oli. Ta ei küsinud Alekseilt ratta kohta ja Aleksei ise ei rääkinud. Nad sõitsid rattaga Varnjasse. Aku oli taga, pagasniku peal. Ta küsis miks nii on ja Aleksai vastas, et generaator ei tööta. Aleksei juhtis ratast. Politsei kontrollis alkoholĳoovet kui nad seisid poe juures. Politsei ütles, et sellega ei tohi sõita ja nad lükkasime ratta käekõrval Varnja suunas. Ratas jäi kusagile põõsastesse seepärast, et esiteks nad ei tohtinud sõita ja teiseks ei läinud ta käima. E.T tahtis pärast ratta ära võtta. E.T ei rääkinud ja ta ise ei mõelnud seda, et ratas on varastatud. Kohtueelses menetluses on R.S andnud samu ütlusi ja lisanud: võis vaid arvata, et see ratas on varastatud. Kohtuistungil R.S kinnitab sama arvamust. Mõelda võib kõike. Ta ei saanud aru, et ratas on varastatud (5 kd. tl. 152, 10. kd., tl. 196). Detailides ütluste erinevused ei muuda süüdistatava ütlusi mitteusaldusväärseteks teo toimepanemise aja ja koha kohta, samuti viisi kohta. Kohus avaldas Aleksei E.T kohtueelses menetluses antud ütlused, kus kahtlustatav on rääkinud, et ütles R.S-ile, et mootorratas on varastatud. Kohtuistungil ta selgitas, et ei ole seda rääkinud talle, võib-olla uurimise ajal kuuldi valesti. Ta andis eeluurimisel õigeid ütlusi. Põhjus, miks on erinevused võib-olla ebaõiges kuulmises. Protokollile ta kirjutas alla ja sellist asja talle ette ei loetud. Kohtus ta eitab rääkimist R.S-ile ratta päritolust, ei öelnud talle. Ta oli esimest korda politseis ja ehmus ning rääkis kõik valesti. Politsei avaldas survet. Nad ütlesid, et teavad kõik ja käskisid tal rääkida ja ta rääkis. Politseinikud ei öelnud ette, mida tuleb rääkida. Nad lihtsalt karjusid ja mõjutasid ta psüühikat. Protokollis olevad ütlused andis ta ise politseile. See kergendas tema olukorda eeluurimisel. Nad ei karjunud enam.

Selle kuriteoepisoodi uuritud tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, aega ja tekitatud kahju ulatust. Kannatanu ja süüdistatava Aleksei E.T ütlused on samasisulised kannatanu poolt mootorratta parkimise koha osas, kust Aleksei E.T selle tema poolt kirjeldatud viisil võttis ja sellega ära sõitis. Omaniku luba tema sõiduautot kasutada puudus ja seetõttu on tegu omavolilise kasutamisega. Ka tunnistajad J.K. ja A.S. tõendavad kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Mootorratast kasutati vastavalt selle omadustele, sõitmiseks Varnjasse ja seal ümbruses ringisõitmiseks. Aleksei E.T tuli Varnjasse tema võetud mootorrattaga koos R.S-iga. Tõendeid ei ole selle kohta, et mootorratast ärandasid mitu isikut ja sellest kohus järeldab, et võõra mootorratta enda valdusse võtja oli Aleksei E.T ja ta tegi seda üksi. Ei ole tõendatud asjaolusid, millest järeldada omastamise eesmärki vaatamata teabe puudumisele mootorratta asukohast. Nimetatud asjaolud kinnitavad mootorratta kui võõra vallasasja ajutist kasutamist kuni piirkonna politseikonstaabli A.S. sekkumiseni.

Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et Aleksei E.T ärandatud mootorrattaga sõitsid Aleksei E.T ja R.S. Mõlemad olid mootorrattaga sõitmise ajal nooremad kui

18 aastat. Politseiametnikul tema tööülesannete täitmisel ei tekkinud kahtlusi alaealiste, laste kuritegelikus käitumises, sõiduki omavolilises ebaseaduslikus kasutamises. Ta pööras tähelepanu vaid liikluseeskirjade täitmisest tulenevatele nõuetele ega sekkunud nende tegevusse kuriteo jätkamist tõkestavalt. Nendest asjaoludest ja süüdistatavate ütlustest järeldub, et R.S ei olnud põhjust kahelda Aleksei E.T poolt mootorratta kasutamise õiguspärasuses. R.S ise mootorratast ei juhtinud ja seetõttu ei olnud tema ka aktiivne kasutaja. Ka pärast sõitmist ja politseiametniku sekkumist jäi mootorratas temast maha ning ta ei pöördunud tagasi selle juurde. Seega ei ole tõendatud R.S-i süü temale esitatud süüdistuse selles episoodis subjektiivse külje tõendamatuse tõttu.

Aleksei E.T-le on süüdistus esitatud veel ühes asja omavolilises kasutamises. Kannatanu V.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temale kuulub VAZ 21063. 25.09.2005.a.

toimus auto ärandamiskatse. Trepikoja naaber teatas, et tema autot püüti ärandada. Naaber märkas seda, läks välja. Peale sünnipäeva nad koristasid naisega, pesid nõusid ja ta läks suitsu tegema ning nägi, et keegi püüab kannatanu autot käivitada. Tavaliselt käivitub auto hästi, aga seekord ei käivitunud. See äratas tema tähelepanu. Ta teatas alles siis, kui ta püüdis ärandajat jälitada. Auto oli

Pikk 78 õues, on kitsas hoov, on vaja manööverdada, et sealt välja sõita. Auto oli kohalt liikunud umbes 5 meetrit. Tagumise iluvõrega sõideti otsa teisele autole, oli sõidetud tagurpidi. Kannatanu autol olid paigast ära tagumine kaitseraud, iluvõre, ilukatted, kinnitused. Ukselukk ei olnud lõhutud.

Tõenäoliselt oli juhipoolne uks avatud muukimise teel. Mehhaaniline roolilukk oli ka lahti. Süütejuhtmed olid välja tõmmatud. 2 juhet olid ühendatud. Kolmas, starteri juhe, oli lahti ühendatud. Kannatanu isiklikult ei näinud teo toimepanĳaid, puhkas. Ärandamise momendil oli auto väärtus 8000 krooni umbes, hindan tekitatud kahju koos lukksepa ja maalritööga 3000 krooni (9.kd., tl 276 pöördel, 277). Tunnistaja A.F. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta nägi oma elukohast Pikk 78, Tartus auto ärandamise katset. Öösel läks ta välja suitsu tegema ja nägi, et auto liigub hoovis ebanormaalselt, et nagu amatöör oleks roolis, või purjus. Auto oli VAZ 2106 kuulus naabrimehele. Auto oli pargitud, tuli

, oma reast välja ja põrkas kokku tagaseisva bussiga. Ei näinud kes selle autoga sõitis, oli pime. Buss oli autost 4 m kaugusel umbes ja sellele sõideti tagant sisse. Ta läks välja auto juurde vaatama. Tavaliselt põleb valgus öösel, sel ööl ei põlenud. Ta sai aru, et võõras, sest teab omanikku hästi, omanik on suurem. Mõtles alguses, et keegi tema tuttav on. Isikut ära ei tunneks, nägu ei näinud. Tunnistaja üritas takistada selle inimese tegevust, tahtis teda autost välja saada. Uks oli kinni ja ta läks teise ukse juurde. Ta kasutas juhust ja jooksis ära. Naaber, autoomanik tuli siis välja. Tunnistaja kutsus politsei ja oli seal kuni politsei tuli. Autol oli vigastatud tagapõrkeraud, autoga sõideti tagurpidi vastu bussi.

Tunnistaja kohtueelses menetlusesantud ütluste järgi 25.09.2005.a kella 4 paiku märkas ta auto liikumist (5. kd., tl. 67). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (10. kd., tl 149). Aleksei E.T tunnistas ennast selles kuriteoepisoodis süüdi osaliselt.

Kuriteoepisoodi uuritud tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, aega ja tekitatud kahju ulatust. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava Aleksei E.T ütlused on samasisulised kannatanu poolt auto parkimise koha osas, kust Aleksei E.T auto juures toimetas.

Tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et Aleksei E.T sõitis autoga tagurpidi kuni põrkus vastu teist sõidukit. Kannatanu ütlused ja dokumentaalne tõend sündmuskoha vaatlusprotokoll

25.09.2005.a. ja fotod selle juurde (5. kd., tl. 62-65) tõendavad auto käivitamise viisi juhtmete ühendamisega. Nimetatud dokumentaalne tõend tõendab ka vigastuste iseloomu ja tekitatud kahju.

Sõiduki parkimine kitsasse kohta ja tunnistaja sekkumine ei võimaldanud tegu lõpuni viia. Auto jäi seisma teise auto vastu põrkumise järel ja ei jõudnud veel parkimiskohast teele välja sõita. Seega jäi tegu ärandamiskatseks. Tõendid ei kinnita neid asjaolusid, millest järeldada omandamise eesmärki.

Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused teo asjaoludes on samasisulised. Seetõttu ei ole kahtlusi teo toimepanĳas. Tõendatud on kuriteo toimepanemine Aleksei E.T poolt. Aleksei E.T süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kahes eelpool analüüsitud teos kohus ei tuvastanud. Eelpoolkirjeldatud tõendatud varasemad kaks lõpuleviidud tegu, asja omavolilised kasutamised hõlmavad ärandamiskatse. Esimese ja teise ärandamise vahel on Aleksei E.T toime pannud ka varguse, mis on tõendatud ja analüüsimisel tagapool. Varasemad ärandamised ja vargus on koosseisuliseks vastutust raskendavaks asjaoluks. Ühel korral on tegu toime pandud E.T-ga grupis. Seega esineb kaks koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu.

Seega Aleksei E.T on süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja omavolilises kasutamises omastamise eesmärgita isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise.

Ka A.K-le , R.S-ile ja Aleksei E.T-le esitatud süüdistus asja omavolilise kasutamise katses grupi poolt on tõendatud. Kannatanu O.P. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temale kuulub VAZ 2107. Ei mäleta millal politsei kutsus teda välja kell 3-4 hommikul ja isikud olid kinni peetud. Autol ei olnud signalisatsiooni aga ärandamisvastane seadis on olemas. See seade oli ka sel öösel autol peal, kui see intsident juhtus. Vahend on spetsiaalne karburaatori reguleerĳa. Et seda käivitada on vaja eritoiminguid sooritada. Kui helistati läks ta autot vaatama. Juhipoolne uks oli lahti. Auto oli 2-3 m nihutatud sellest kohast, kuhu oli pargitud. Süütejuhtmed olid välja rebitud. Lõhutud oli plastmassist roolikate. Juhtmed olid välja rebitud. Tuli süütelukk vahetada. Ukselukk oli lõhutud nii lõhutud, et nüüd saab iga võtmega lahti.

Südamik oli katki. Varaline nõue on 1500 krooni Auto juhtmed olid ühendatud läbipaistva kleeplindiga. 1983 a. auto turuhinda ei oska kannatanu täpselt öelda, mitte üle 5000 krooni. Interneti kaudu vaatas hinda, turul maksis siis 10 tuhat krooni, lõplikuks auto maksumuseks hindab 7500 krooni. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta auto 30.05.2005.a. peale tööd kella 17 paiku ja 31.05.2005 öösel kella 02 paiku helistati talle (1. kd., tl. 177). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 274).

Tunnistaja Mikk Popman andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2005.a. mais töötas ta Lõuna

Politseiprefektuuris koos nooremkonstaabel Vallo Tõnuverega. Pime oli, kui nad said juhtimiskeskuselt

väljakutse, edastati info, et üritatakse valget Žigulid käivitada L 5 maja ees, oli 1-3 isikut, täpselt ei tea.

Nad sõitsid kohe L 5 maja lähedale, et kohalesaabumist ei märgataks, jätsid oma auto eemale ja läksid L 5 maja juurde. Nad nägid seda autot. Keegi jooksis sealt mingil hetkel ära. Tunnistaja jooks järgi.

Paarimees läks autosse. Sel momendil ei olnud auto juures kedagi aga keegi karjus, et nad jooksid putka poole Jaama- Puiestee ristil. Nad läksid autosse ja sõitsid Põhja puiesteega paralleelsele tänavale, tänavat ei mäleta. Üks noormees märkas nende autot ja pistis jooksu. Tunnistaja hüppas autost välja ja jooksis järgi, sai ta kätte. №ormees tunnistas, et ta oli üritanud seda Žigulid käima panna. Neid oli mitu, aga üks reageeris politsei autole ja pani jooksu. Mitmel korral varjas ennast põõsas, kükitas ja tunnistaja jooksis temast mööda mõned korrad. Teine isik kõndis sama teed mööda garaažide poole, aga ta ei teinud politseiautost välja, kõndis rahulikult edasi. Võib arvata, et nad olid koos, sest teine poiss tunnistas üles, et oli kellegagi koos. Nad läksid koos selle teise poisi korteri ukse taha, kes oli kõndinud seal tee ääres. Poiss saadi kodunt kätte. Mõlemad võeti peale ja viidi arstimajja. Kinnipeetud isikute tuvastamiseks küsis tunnistaja andmeid: ema ja isa andmeid, elukohad, õed, vennad.

Rahvastikuregistrist korrapidaja kontrollis. See oli esialgne informatsioon. Kinnipeetavatelt võeti ära päikeseprillid ja korterivõtmed, punane klaasihaamer. Need asjad tulid välja selle isiku taskust, keda tunnistaja taga ajas. Hiljem autot vaadeldes nägi, et kõnnitee äärest oli auto lükatud natuke eemale. Juhipoolne uks oli lukust lahti, rooli all oli näha rippuvaid juhtmeid, nad kutsusid uurĳa. Mingi möödakäĳa ütles, et nendega olevat veel üks tütarlaps olnud. Poisid ei öelnud seda ja meie ei näinud. Keegi majaelanikest, kes politsei kutsus, ei tulnud juurde (9.kd., tl 287 pöördel, 288). Tunnistaja Vallo Tõnuvere andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab konstaablina, patrullis, mais 2005.a. töötas samal ametikohal. Nägupidi on süüdistatavatest tuttavad Aleksei ja E.T-le.

E.T ja R.S-i nimed on tuttavad. Ta on saanud väljakutse L 5 maja juurde, kus oli auto, Žiguli ärandamine. Auto juures oli vist tunnistaja, kes andis infot auto ärandamise kohta ta andis infot, ta näitas kuhu jooksid need ärandajad. Nad läksid otsima, paarimees vist jooksis järgi, tunnistaja jäi auto juurde. Paarimees sai kätte isiku, kellele jooksis järgi. Tunnistaja arvab, et kui ta mõne teise sündmusega sassi ei aja, kinnipeetu viitas kellelegi teisele ka, ütles ka nime ja kus elab. Kodus käisin nad järel kellelgi, nime ei tea. See isik kõndis seal sündmuskoha lähedal, otsimise käigus kontrollisime teda ja lasime minema. Nimi ja isik sai kontrollitud. Tunnistaja märkas autol mingeid vigastusi, juhtmed vist olid lahti süütelukus. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi patrullis ta koos Mikk Pompaniga 31.05.2005.a. ja kella 01.57 ajal said väljakutse. Kinni peeti R.S ja E.T (1. kd., tl. 184). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta ja kinnipeetud isikute kohta (9.kd., tl 288 pöördel, 289). Kannatanu M.H. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temale kuulub VAZ 2101. Kevadel, öösel kell 2 helistati politseist, et tema autot on püütud ärandada. Hommikul, kui tööle läks, läks autot vaatama. Ta jättis auto Jaama 72 aia taha. Kui hommikul vaatama läks, oli auto vaba käiguga läinud natuke alla poole mäest, Jaamamõisa tänavale, esialgsest kohast 50m umbes. Uksed olid lahti tehtud.

Lukku ei olnud lõhutud. Tema lukustas uksed parkimisel. Autol ei olnud vigastusi. Paistab, et autouksed olid avatavad suvalise võtmega küll, sest 3 korda on juba ärandatud seda autot ja on oma töö tehtud selle lukuga. Autos sees ei olnud lõhutud, aga isoleerpael oli autosse pandud, andis selle politseile. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta auto 30.05.2005.a. õhtul (1. kd., tl. 190). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl

274 pöördel, 275). E.T andis ütlusi selle kohta, et 31.05.2005.a. tulid nad Kivilinnast ja läksid Hiinalinna suunas, jäid tema, R.S ja Z. Teised läksid ära. Võis olla nii kella 2 ajal öösel. Nad kolmekesi avasid auto VAZ 2107 L 5 trepikoja juures. Autosse sissemurdmise eesmärk oli auto käivitada ja sõita sellega kuskile. Tema tahtis sõita autoga, ei tea, kas teised tahtsid või mitte. Ta ei küsinud neilt, kas teised olid nõus auto võtmisega. Tema tegi auto juhipoolse ukse lahti ja läks autosse sisse. Autos ta püüdis käivitada juhtmete abi, ei oska seda seletada, lõhkus selleks ära plastmassist kaane, tõmbas juhtmed välja.

Ta ei mäleta, kas keegi oli veel autos peale tema. Uks avanes ja ta tegeles juhtmetega, sai auto käima. Sai autoga natukene sõita, seal oli roolilukk peal, peaaegu järgmise autoni, 5 m umbes. Kuna rooli ei saanud keerata, siis jättis auto sinna ja läks ära, autol oli käik sees. Ta tuli autost välja, sest ei saanud rooli keerata kuna oli roolilukk. Nad läksite auto juurest koos ära: tema, Maksim ja Z, läksid edasi Jaama tänavale lasteaia juurde. Seal nägid nad veel ühte autot, see oli Lada, ei mäleta täpselt. Nad tahtsid selle auto võtta ja siis ära müüa.

Selleks, et võtta on vaja sõita. Tema tahtis autot müüa, ei olnud inimest, kes tahtis autot osta. Ta ei tahtnud autot tervikuna müüa. Ta tegi auto lahti, juhipoolse ukse, aga ei mäleta, võib-olla oli juba lahti. Ta läks üksi autosse sisse. Sel ajal R.S jalutas tee peal, Z ta ei näinud enam üldse. Ta ei püüdnud autot käima panna, ei jõudnud. Tuli politsei ja ta lahkus sealt. Alguses peeti kinni teda ja siis R.S. Ei mäleta kes tuli mõttele minna autosid võtma. Ta oskab autot juhtida, mais 2005.a. ei osanud. Kuidas oleks selle auto siis võtnud vastab, et auto läks ju käima.

Tal sõitmine lihtsalt õnnestus, ta oleks sõitnud autoga. Ei mäleta, kas Z nimeline isik läks ka teise auto juurde, mis seisis Jaama tänaval, kui ta autost välja tuli, siis teda enam ei näinud. Teine auto võis olla Jaama 72. Mõlemad autod olid halli värvi. Ei mäleta kas Jevgeni tuli üldse viimase auto juurde. Nende viimase 2 auto juures oli tal klaasihaamer kaasas, küsis selle Zakĳevi käest. Klaasihaamrit ei kasutanud. Ta kasutas teibirulli, ei mäleta kust sai selle (10 kd., tl. 183-184) Samal ööl kella 2 ajal olid nad koos teise auto juures, mis oli pargitud Jaama 72.

Mõlemad autod olid halli värvi. Nad kasutasid autode juures teibirulli. Autode juures lõhkumisega tekitatud kahju on ta nõus hüvitama.

E.T on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et tahan parandada tema poolt eelnevalt antud ütlusi L 5 maja juurde pargitud auto ärandamise osas. Tema ja R.S-iga oli kaasas A.K, kelle nime ei soovinud varem öelda, kuna teadis tema pahandusi politseiga. Koos läksid nad punase maja juurde. Maksim ja Z läksid ees, tema läks neile järele. Lastekodu juurest garaažide juurde viiva tee ääres seisis üks Žiguli, millel Maksim tegi noaga ukse lahti. Z autode juures midagi ei teinud, seisi kõrval, kuid mõte minna autosid puutuma oli tema oma (3. kd., tl. 49).

Kohtuistungil Aleksei E.T ei jää nende ütluste juurde. Ta seletab, et teda võeti vahi alla. Umbes 2 kuu pärast viidi arestimajja ja öeldi, et nad teavad, kes oli see Z, kellega koos ta oli. Öeldi, et kui ta muudab ütlusi, siis lasevad tal minna. Ta muutis ütlusi ja teda lasti vabaks mõne päeva pärast. Ei mäleta seda kas Z tegi selle ettepaneku minna autode kallale. Eeluurimisel kuulati teda üle järgmisel päeval peale vahi alla võtmist. Praegu ei mäleta, kas R.S tegi noaga ukse lahti, tema meelest ta ise tegi ukse lahti. Esimesest autost võtsid nad teibirulli ja selle unustasid teise autosse.

Ei mäleta, miks on kirjas sellised ütlused, ta ei ole andnud valeütlusi. Maksim ja Z olid lähedal kui ta esimesest autost välja tuli. Teda kuulati üle järgmisel päeval peale vahi alla võtmist. Ta oli esimest korda politseis ja oli šokis. Seepärast on eeluurimisel väitnud, et ei tahtnudki sõitma minna, kuna ei oska juhtida. Küsimusele kas ta siis tegelikult tahtis autodega sõita vastab kohtus, et kui ta ei oleks tahtnud, siis ta ei oleks teinud autosid lahti. Z tundis ta lühikest aega, on paar korda näinud. Ta teadis, et A.K on varem olnud probleeme politseiga (10 kd., tl. 184-185).

R.S andis ütlusi selle kohta, et 31.05.2005.a. oli ta VAZ-i ärandamisel L 5 maja juures ja samal kuupäeval Jaama 72 maja juures. Enne vargust sai ta kokku E.T , U.E ja veel kellegagi, keda ei mäleta. A.K ta tunneb, võis olla tema, ei mäleta. Ei mäleta kes tegi ettepaneku ärandada auto. Tal oli nuga kaasas ja ta tegi autoukse lahti. Auto asus Hiinalinnas L tänaval trepikoja juures, oli tavaline VAZ tüüpi auto. Nad tahtsid autot müüa, Aleksandr tahtis, ei tea seda kuhu. R.S ei osanud sel ajal autoga sõita, nüüd oskab. Auto juurde läks kõigepealt tema, siis Aleksandr.

R.S avas ukse noaga. Kolmas inimene oli auto kõrval 5 m kaugusel. Kui ta ukse lahti sai, siis Aleksandr läks autosse. Ei tea mida ta tegi autos. Auto tõmbles, tegi midagi liikumise sarnast. Autos istus Aleksandr, rohkem vist mitte keegi. Aleksandr ütles pärast, et autol oli roolilukk. Nad läksid ära Jaama tänava suunas. Nad nägid seal veel ühte autot, VAZ, mis seisis Lasteaia juures. Mõlemad autod olid heledad. Ta avas ukse ja läks ära. Nad tahtsid müüa autot, ei mäleta kellel oli see mõte. Neil ei olnud sellist kohta, kuhu auto maha müüa, varem ei olnud autosid müünud.

Ta ei tea, mis autost edasi sai. Politsei tuli kohale. Tema läks koju. Mitte kaugel autost peeti kõigepealt teda kinni ja pärast E.T. R.S on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et A.K tegi ettepaneku minna autoga sõitma. R.S läks autost umbes 5-10 m eemale, et oleks kergem ära joosta, kui vaja. A.K seisis auto kõrval (3. kd tl. 106 keskmine lõik). Kohtus R.S selgitab, et ei oska seda selgitada, kuidas need ütlused on saanud protokolli. Tema nimetas ainult Z nime, ei tea kes Z oli. A.K tunneb kohtu ajast. Protokollis kirjas olev vastab tõele.

Küsimusele kas kinnitate, et tahtsite sõita autoga vastab, et selleks, et autot sõidutada sinna, kus müüa, tuleb temaga ju enne sõita. Ka 31.05.2005.a kahtlustatavana ülekuulamisel on R.S öelnud, et nad jäid enne kuriteole minekut kolmekesi: tema, S ja Z. Neil oli kavas autoga sõita ja see hiljem tagasi tuua (3 kd., tl. 96). Kohtus ei oska seda selgitada, miks protokollis nii kirjas on (10 kd., tl. 194-196). A.K andis ütlusi selle kohta, et 30.05.2005.a. õhtul oli ta koos U.E-ga .

Keda tundis selleks ajaks mõned kuud. R.S-i tunneb ta alates 22.09.2006.a., hiljem selgitab, et võib-olla nägi ta R.S-i esimest korda 30.05.2005.a. õhtul. Kui nad Hiinalinnas tulid, oli neid rohkem kui kolm. Tema U.E-ga läksid ees, teised olid U.E tuttavad ja tulid järel. L 3 maja juures ta ootas õde, kellega läks koju kella 22-23 vahel.

A.K on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et kunagi Aleksandr rääkis sellest, et võiks autosid ärandada (2 kd., tl. 162). Kohtus ta kinnitsa, et andis eeluurimisel õigeid ütlusi (10. kd., tl. 260, 261).

Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatavate E.T ja R.S-i ütlustega on tõendatud kuritegude toimepanemise aeg ja koht. Tunnistajate ja eelnimetatud süüdistatavate ütlustega on tõendatud teo toimepanemise viis ja toimepannud isikud. Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatavate E.T ja R.S-i ütlused on samasisulised kannatanute poolt auto parkimise koha osas. Teo toimepanemise aega kinnitavad tunnistajate ütlused, kes vahetult pärast teo toimepanemist sündmuskoha läheduses kaks isikut: E.T ja R.S-i kinni pidasid. Asitõendi vaatlusprotokoll (1. kd., tl. 192), milles on kirjeldatud M.H. autost võetud teibirulli, kinnitab süüdistatavate ütlusi teibirulli kasutamisest ja seostab samu isikuid lühikese ajavahemiku järel kahes autos toimepandud kuritegudega. Uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatavate E.T ja R.S-i ütlusi selles, et nendega oli kaasas kuriteopaigal ka A.K . Isikut eesnimega Jevgeni hüütakse Ženjaks ja selle nimega isikust on süüdistatavad kriminaalmenetluses nimetanud isikut, kes oli kolmandana nendega kuriteol kaasas. A.K ütlusi, et ta enne kuritegu ära läks, ei ole teised tõendid kinnitanud. Kaudne tõend teo toimepanĳate kohta on ka U.E ütlused selle kohta, et E.T küsis temalt teipi. Poisid tahtsid autodega sõita: Aleksandr, Maksim ja A.K. Ülejäänu sai ta teada alles siis, kui Maksim tuli tema juurde koju. R.S rääkis, et nad püüdsid sisse tungida autosse- Žiguli või Moskvitš ja politsei pidas E.T kinni. Ka A.K tuli ka tema juurde rääkis, et nad püüdsid autosse sisse tungida ja politsei nägi ning

E.T võeti kinni. Autosse sissemurdmine toimus Jaama tänava kõrval(10 kd., tl. 175 pöördel). Seega on tõendatud, et kahe auto ärandamise katse panid toime A.K , E.T ja R.S.

Mõlemad kannatanud kinnitavad süüdistatavate E.T ja R.S-i ütlusi sõidukitesse sissepääsemise ja käivitamise viisis. Ühe kannatanu auto ukselukud olid lõhutud ja teisel kannatanul sai suvalise võtmega avada lukkude vigastuste tõttu. Sõidukite käivitamisele samal viisil juhtmete ühendamisega viitavad lahtitõmmatud juhtmed rooliarda kõrval. O.P. autot ei olnud võimalik käivitada omaniku poolt ärandamisvastase meetodi kasutamise tõttu. M.H. auto käivitamisel hakkas auto liikuma käigukangi asendi tõttu ja see asjaolu ehmatas tegĳaid. Politsei saabumine takistas tegevuse jätkamist. Seega jäi tegu mõlema auto osas ärandamiskatseks. Tõendid ei kinnita neid asjaolusid, millest järeldada omandamise eesmärki.

Süüdistatavate süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kahes eelpool analüüsitud teos kohus ei tuvastanud. Varem on E.T toime pannud eelpoolkirjeldatud samasuguse lõpuleviidud teo. Kõik kolm süüdistatavat on toime pannud ka varguse, mis on tõendatud ja analüüsimisel tagapool.

Koosseisuliseks vastutust raskendavaks asjaoluks on E.T varasemad ärandamised ja vargus, A.K ja R.S varasem vargus. Tegu toime pandud grupis ja seega esineb kaks koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu.

Seega on E.T süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja omavolilises kasutamises omastamise eesmärgita isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Seega on R.S süüdi KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja omavolilise kasutamise katses omastamise eesmärgita isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Seega on A.K süüdi KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja omavolilise kasutamise katses omastamise eesmärgita isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

III. Süüdistused väljapressimises ja sellega kaasnevad süüdistused.

Kannatanu M.S. andis ütlusi selle kohta, et ta ei tunne süüdistatavaid. Ta kohtus koos sõpradega tüdrukutega, kellega ei tahtnud enam suhelda ja ütlesid neile ebaviisakalt, et minge minema. Tüdrukud ütlesid Aleksei E.T-le ja F.L-ile , et ainult S on kõiges süüdi. Teised poisid ei olevat midagi öelnud. E.T ja F.L hakkasid küsima, et miks ta nii tegi ja peksid teda, ütlesid, et peab tooma 500 krooni, ütlesid et on valida kas saada kõvasti peksa või tuua 500 krooni või anda oma mobiil muidu nad helitavad oma sõbrale ja teda viiakse metsa. Tüdrukute eesnimed on N, K, A, V, kes on tunnitsjateks. A on ta 40 krooni võlgu võtnud, ütles, et toob talle ära. Võlga ei võtnud ta mitme peale. Oli siis seal kui M.K. võttis N 100 krooni võlgu. Kannatanu ütles, et tema ei osale selles. Seda raha ei kasutanud nad ühiselt. N ei ole temalt küsinud seda raha, ta ütles, et M ei maksa talle tagasi, et maksku tema eest, et olevat koos võlgu võtnud. Võla 40 krooni on ta tagasi maksnud, maksis sel päeval kui Aleksi ja Jevgeni tulid. Varem ei maksnud, sest olid tülis, mis seisnes kannatanu sõprade ja tüdrukute vahel. Tüli tekkis sellest, et tüdrukud helistasid kannatanu sõpradele tundide ajal, olid tüütud. Nad ütlesid, et jätku neid rahula, kadugu ära. Ka kannatanu paar korda ütles, sest nad tüütasid ka teda. Ta üritas viisakalt selgitada, et jätku rahule, väidab, et ei ole solvanud tüdrukuid. F.L-i ja E.T-ga sai ta kokku 20. aprillil 2006.a. nende initsiatiivil. Kannatanu tuli õue ja nemad tulid karjaga tema juurde. See oli Tartu noorte tehnika maja ees, Uus 56. Kannatanu oli maja ees koos sõbra K.I.. Nad tulid ratastega, tema juurde tulid Aleksei E.T, F.L, P.T. , teisi ei tea nimepidi. 3 tüdrukut oli ka: A, V T, T. E.T esitas talle nõudmise: tagastada võlg 40 krooni. Oli jah võlgu ja andis selle ära. Nad kutsusid teda rämbi juurdetrekirataste sõitmise kohta, mis on noorte tehnika maja kõrval. Nad rääkisid alguses kaua - 2 tundi, siis peksid teda jalgadega. Alguses ei nõutud midagi, siis kutsuti eemale ja öelda, et F.L ütles, et tal ei ole väljapääsu, et peab viima neile 500 krooni või andma telefoni. Peksmise põhjust ei tea, öeldi et ta narris tüdrukuid, solvas neid. Aleksei

Amelĳ lõi jalaga õla rinnapiirkonda. Jevgeni oli kõrval, lõi jalaga kõhtu. Löömise ajal keegi ei nõudnud talt midagi, aga Aleksei oli kogu aeg kõrval, ka tema lõi samal päeval aga hiljem, Aleksei E.T nõudis 500 krooni. Kui teda peksti ja nõuti vabandamist, siis ta vabandas tüdrukute ees. Ta ei olnud süüdi, ei olnud solvanud neid. Teda löödi ja öeldi, et mingu ta nende juurde ja vabandagu. Kannatanu läks nende ette, nad seisid rivis, ütles, et andke andeks, et narris. Teda sunniti põlvili, sai lööke selle eest, et keeldus põlvili minemast. Ta pidi põlvitama mitu korda, sel päeval ühe korra ja nädala pärast veel. T ﬁlmis seda mobiiltelefoniga. Peale seda kui ta oli andeks palunud, hakkasid 500 krooni nõudma. E.T tuli ja ütles, et peab tooma 500 krooni selle eest, et narris ja et see peab olema tema jaoks õppetund tulevikus. See oli vahetult peale põlvitamist. Kannatanu üritas ära minna aga nad ütlesid, et oodaku, nad ei ole veel lõpetanud. Ta pidi E.T-le helistama ja 05.maiks viima selle raha. E.T ütles selle kuupäeva. Ta rääkis käskival viisil, et peab viima. E.T ähvardas, et kui ei vii, siis saab jõhkralt peksa ja et see mis siin oli on alles kõditamine võrreldes sellega mis veel juhtuda võib. F.L oli kogu aeg kõrval, aga ta ei rääkinud eriti midagi. Kui ta ära läks siis ta rääkis, et kannatanul on nüüd asjad halvati. 500 krooni kohta F.L ütles, et kannatanul vedas, et nii vähe sai.

Ka F.L nõudis 500 kr tasumist, aga ütles, et E.T kätte peab andma selle raha, ähvardas E.T-ga, kes ähvardas pidi peksa andma, öeldi veel, et võib istud garaažis ilma toiduta. Seda rääkis E.T, F.L kordas seda, et usu nii juhtub. Alguses tundus see kannatanule naljana aga pärast kui hakati peksma ja nõudma raha siis tal oli hirm. 20.04. E.T või F.L arutasid tema ratta üle, et on hea ratas, mille võiks ära võtta. Kannatanul oli sel päeval mobiiltelefon kaasas, öeldi, et võib 500 krooni asemel selle anda. E.T helistas mitu korda kellelegi, et kas tal telefoni ei ole vaja. Kannatanu lubas E.T-le tuua 500 krooni 05.05. Ta kartis E.T, ei tahtnud peksa saada. Kui nõuti 500 krooni, käis jutt ka 40 kroonisest võlast. Nad tahtsid talle öelda, et see 100 krooni peab ka tema tooma. Nad ütlesid, K, et tema ei pea enam tooma seda raha, et kannatanu peab selle 100 krooni viima. See ei tundunud nii tõsine asi kui 500 krooni, mille pidi nagunii tooma. Ei tea kas sellest 500 kroonist selle

100 krooni pidi ka keegi tüdrukutele maksma. 2-3 tundi, või isegi rohkem aega kestis, kui teda sunniti vabandama ja nõuti raha, tüdrukud naersid tema üle. Sel päeval toimunust rääkis kannatanu P.T. ga, kes oli kõrval kogu aeg ja nägi kogu sündmust pealt, temaga arutas juhtunut. Paar päeva hiljem puutus ta jälle kokku süüdistatavatega. See võis olla 23.04.06.a., kannatanu tuli sõbraga õue ja rämbi juures oli näha tema maja. Nad nägid kui ta tuli ja jooksid kõik tema juurde. Ta jooksis minema. Pavel oli sealsamas, tuli hiljem tema juurde, ütles, et nad olevat öelnud, et peab nüüd tooma 1000 krooni selle eest, et ära jooksis, et iga ärajooksmise eest peab viima 1000 krooni.

Ta kohtus süüdistatavatega kui F.L helistas, see oligi vist 23.04. ja ütlesid, et nad tahavad rääkida. Ta kustus noorte tehnika maja ette. Kannatanu arvas, et peaks sõbra kaasa ka kutsuma ja kutsus Oliver Piiroja. Seal olid K, F.L, Aleksi ja 3 tüdrukut, veel üks poiss, kelle nime ei tea. E.T ütles, et peab tooma 1000 krooni selle eest et minema jooksis. Pavel ütles, et nad tahtsid talle juba siis peksa anda. Kannatanu ütles, et ei saa 1000 kr kokku selle ajaga. Nad ütlesid, et olgu, et siis annad telefoni, nõudis Aleksei E.T. Ta oli koos F.L-iga kogu aeg.

Rääkisid vaheldumisi. 1000 krooni nõuti nagu ennegi, et toogu see raha või saab peksa, et tervelt enam koju ei jõua, et ema ei tunne teda äragi. Nad võtsid ringi ja lõid teda igaüks niipalju kui tahtis. Oliver nägi kõike pealt. E.T seletas Oliverile kõik asjad ära. Aleksei ja Jevgeni peksid selga, rinda, õlga rusikaga ja jalaga, eelnevalt oli 1000 kr nõudmine. Kannatanu ütles, et ei saa seda tuua ja nad võtsid telefoni. Peksmine oli enne telefoni võtmist. E.T ja Trasškov peksid korraga. Ta ei saanud vastu hakata, sest kui üks lõi ja ta pöördus, tuli kohe ka teine löök tagant.

Peksmise käigus ropendati, nimetati teda kuradi värdjaks jne. Siis keegi helistas kannatanule, ta võttis telefoni välja ja siis võeti ära lihtsalt. Nad kõndisid Annelinna keskusesse, Aleksei käes oli telefon. F.L ütles, et võtsid telefoni ära, et see jääb õppetunniks. Ta oli nõus telefoni ära andma, et pääseda peksmisest, tahtis isale ära rääkida ja siis edasi tegutseda. Telefon võeti talt ära noorte tehnikamaja ees. Sündmuskohalt liikusid nad ära, siis kui Aleksei E.T ja F.L kutsusid tüdrukud ja ta pidi jälle nende ees põlvitama ja vabandust paluma.

Kui selle ära tegi siis sai ära minna. Enne vabandamist sai ta jälle lööke selga. Enne vabandamist oli telefon ära võetud. Pärast tüdrukute ees vabandamist ütles Aleksei, et lähme Annelinna keskusesse ja müüme telefoni ära, siis on võlg tasa. Kui nad läksid müüma oli telefon Aleksei E.T käes, nad nõudsid tema kaasatulemist. Telefoni ei õnnestunud müüa, sest ei olnud dokumente. F.L pakkus, et viime pandimajja. Telefonis oli kaart sees, see võeti välja ja anti talle tagasi. Kaardi võttis välja M.K, kes ütles, et ta oskab seda telefoni lahti teha kuna tal oli samasugune.

Kui nad kaarti kannatanule andsid, läksid nad minema. Nad käisid ka turul, seal võeti kaart välja. Mingi mees tuli ja ütles, et mida nad piinavad poisi. Mobiiltelefon oli punane №kia 3220. Vanemad ostsid talle selle, võis maksta 2300 krooni. Telefon jäi Aleksei E.T kätte. Mobiiltelefoniga filmimine toimus esimesel päeval. Teisel päeval ei olnud juttu võla tasumisest, sest kannatanu võlg oli tasutud. Nõuti 1000 krooni, kui ütles, et ei saa siis võeti telefon. Kannatnu meelest löödi teda, E.T lõi rinda ja õlga, võis lüüa ka F.L, ei mäleta täpselt.

Alguses nõuti 500 krooni narrimise eest aga ärajooksmise eest 1000 krooni. Iga kord kui ära jookseb peab maksma 500 kr juurde. Mobiiltelefoni eest ei pidanud kannatanule midagi tagastama ega kannatanu ei pidanud midagi juurde maksma, kui puudu tuleb. Kohtueelses menetluses on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et nad kohtusid noortekeskuse juures ja läksid bussiga Annelinna keskuse juurde. E.T nõudis Anne keskuse ja Anne turu vahelisel ajal telefoni. Seejuures Ženja lõi jalaga vastu selga (7. kd., tl. 25). Kohtuistungil kannatanu kinnitas nende ütluste õigsust ja selgitas, et Ženja on F.L.

Peale 23.04. sündmust pöördus kannatanu isa poole. Kannatanul olid vigastused, sinikad selja peal ja õla peal. Vigastused ﬁkseeriti traumapunktis, kuhu ta läks kohe kella 18 paiku. Isa kirjutas avalduse politseisse. Kannatanu käis samal päeva õhtul arestimajas ülekuulamisel. 1-2 päeva peale 23.04.06.a., võis olla 25.04.06, tuli kannatanu sõpradega õue ja E.T tuli oma sõpradega. Ei tea kust tea teada sai,

küsis, et miks ta politseisse pöördus. Ta helistas ja küsis vaba garaaži, sai teda, et ei ole. Siis ta ütles, et

tuleb teatada F.L-ile, et tema sellega tegeleks, tuleb oma sõpradega. E.T kutsus enda juurde ja lõi teda vastu rinda, ütles, et ta idioot ei ole veel aru saanud. Ta peksis kannatanut rusikaga

õlga ja selga ja hiljem lõi jalaga, ütles, et see olgu talle väike õppetund, ta helistas kellelegi ja küsis kas

garaaž ei ole vaba. Juures olid T, H ja R, kelle perekonnanime ei tea. See toimus õues Uus 58 maja juures. F.L-i ei olnud, ta tuli 0,5-1 tund hiljem.

Kui E.T lõi, ütles, et kannatanu on idioot, et miks politseisse läks. №orte tehnika maja ees kannatanu ütles, et käib korra WC ja nägi ema akna peal. Ta andis emale märku ja ema kutsus politsei. Tuli politsei ja kinni võeti E.T, F.L, K ja üks poiss, keda kannatanu ei tunne. Kannatanu ei mäleta mis E.T täpselt ütles, aga ütles, et võtku ta avaldus tagasi. Ta rääkis sellest siis kui nad kahekesi istusid maja hoovil ja E.T lõi teda rinda. Kannatanu väidab, et ütles E.T-le, et käis politseis. Peale 25.04. oli kannatanu sõpradega №orte tehnika maja ees kui E.T tuli autoga tema juurde. Ta ütles, et see idioot on siin ja kannatanu pani jooksu, peitis ennast noorte tehnika maja sees ära ja nägi, et nad tegid ringe ja otsisid teda. Hiljem peale seda, mais, kuupäevi ei mäleta, oli ähvardusi F.L-i poolt. Kannatanu kõndis K.I. koju ükskord kui Jevgeni koos sõpradega nägi teda ja F.L peksis teda Decartese Lütseumik ees, võis olla 30.05.2006.a. päeval peale kooli.

Kannatanu üritas teist teed minna, et vältida kokkupudet F.L-iga. Nad märkasid teda ja siis kannatanu jooksis minema. F.L oli tal kannul ja karjus, et jää seisma. Sõbrad jooksid tema taga. Jevgeni sai teda kätte, lõi talle rusikaga pähe ja jalaga vastu jalga ja ta kukkus pikali. Midagi ütles aga ei mäleta, arvab, et sellepärast, et tegi avalduse politseisse, kuid ta ei väljendanud seda kuidagi.

Decartese turvamees tuli ja ütles neile, et mingu ära. Nii pääses ta minema ja läks koju. Kannatanu rääkis sellest isale (9. kd., tl. 344 pöördel -350 pöördel). Tunnistaja M.S. andis ütlusi selle kohta, et M.S. on tema poeg.

Aprillis 2006 pöördus poeg tema poole kaebusega, et 2 noormeest nõuavad temalt raha. See summa oli

500 krooni. Kui poeg nõudmisi ei täida lubati temaga füüsliselt arveid klaarida. 23-ndal oli rünne ja poega rünnati grupiviisiliselt. Ta peksti läbi ja võeti ära mobiiltelefon. Peale seda viis tunnistaja poja

Maarjamõisa haigalsse, et ﬁkseeritaks trauma. Peale seda nad pöördusid politsei poole ja esitasid avalduse. 26. ja 27. aprillil Tratškov ähvardas M selle eest, et pöördus politseisse. Hiljem sai uurĳalt teada, et M peksti ka 20. ja 25 aprillil. 02.05.2006 Aleksei E.T läks №orte Tehnika maja juurde. Poeg püüdis ära joosta, kuid Aleksei E.T segas teda, sõitis autoga teele ette. Kui M ära jooksis, keeras Aleksei E.T auto ringi ja jälitas teda autoga. Hiljem Aleksei E.T võeti vahi alla. On üks tähtis asjaolu, mis aitab mõista, miks neid ründeid tehti. Ta ei saa ennast kaitsta. M oli lapsepõlve käetrauma, mis on põhjuseks, miks ta ei saa neid ründeid praegu tõrjuda, sest ta ei saa oma vasakut kätt rusikasse suruda. Teiseks asjoluks on see, et temal on hammastel juba teist aastat breketid, seepärast iga löök näkku põhjustab mitmekordset valu. Kui on löök tugevam, siis breketid lõhuvad suu seest.

Seepärast M üritab füüsilistest kokkupõrgetest hoiduda. Ründajad valisid tema näol inimesi, kes kardavad füüsilist kontakti. 30.05.2006 toimus uus rünnak F.L-i osavõtul. M proovis ründajate eest ära joosta, kuid ta püüti kinni, joosti pikali ja tehti mitu hoopi. Nad lõpetasid löömise kui turvamees

Descardi Lütseumist välja jooksis. Kuid sellega asi ei lõppenud. F.L jätkas füüsiliselt tema mõjutamist. Septembris 2006 tuli F.L nimelt Kivilinna Gümnaasiumi juurde ja ootas, millal tund läbi saab, teatas talle, et ründe taktika muutub. Nüüd ei hakka F.L teda ründama, vaid ta otsib inimesed, kes hakkavad tema eest seda tegema. Tunnistaja nägi poja vasakul põsel verevalumit, sinikaid rindkerel ja käsivarrel ja selgroo piirkonnas. 23-nda peksmisest sai ta teada abikaasalt, kes helistas õpetajale. M rääkis tunnistajale, et mitmed posid olid ta ümber piiranud. Osad olid teda peksnud ja mobiiltelefon võeti ära. Tal oli punane №kia 3220, maksis 2340 krooni. Ründajad võtsid telefoni ära ja seda telefoni hiljem näinud ei ole. M rääkis, et teda peksid Aleksei E.T ja F.L. Poja võlgadest tunnistaja ei tea. Uurĳa käest kuulis, kuid M ütles, et tema ei ole võlgu võtnud. See tehing on oma olemuselt tühine, sest see oli alaealiste poolt tehtud ja ta ei ole selleks luba andnud (10. kd., tl. 11 pöördel -13). Tunnistaja T.S. andis ütlusi selle kohta, et tunneb Aleksei E.T ja F.L-i. Aleksei oli A.K. i, V.T., M.V., J.J. i ja N, kelle perekonnanime ei tea, klassivend. F.L-iga sai tuttavaks noortekeskuse juures eelmisel aastal kui sõitsid rämbil. On olnud konﬂikt M.S. iga, kes sõimas tunnistajat, ähvardas. S oli ühest tüdrukust sisse võetud, kes ei armastanud teda. Ta hakkas seda tüdrukut sõimama, see oli sügisesel vaheajal. M.S. võttis A 40 krooni ja N 100 krooni, A ütles, ise võlgu võtmist ei näinud. M.S. sõimas tunnistaja kuuldes A, V.T.. M.S. ei ole tunnistaja sõbrannade suhtes vägivalda tarvitanud. Tunnistaja meelest V nõudis M.S. ilt vabanduse palumist. Tunnistaja nägi ühel korral kuidas M.S. it jalaga löödi Annelinnas noortekeskuse juures. Aleksei E.T tarvitas vägivalda, vist ütles midagi. Tunnistaja nägin lihtsalt kui E.T lõi jalaga M.S. it. Teiste poolt löömist ei näinud. Ei tea kas M.S. ilt nõuti midagi. Nad tahtsid, et M.S. tagastaks võla, kokku 140 krooni. M tõi 40 krooni, nõuti veel 100 krooni, see mis ta võlgu oli. M lubas 100 krooni tuua, ei tea mis ajaks.

Aleksei Ameli lõi M.S. it jalaga rinnapiirkonda. Kui Aleksei E.T lõi M.S. it, olid seal juures tüdrukud, keda eelpool nimetas, poistest oli S, M- perekonnanimesid ei tea, rohkem ei mäleta. F.L oli seal sündmuste juures, sõitis jalgrattaga. Järgmisel päeval puutus tunnistaja jälle kannatanuga kokku, olid jälle mingid asjade klaarimised. Aleksei E.T käis temaga kusagil eemal, tunnistaja ei näinud. M.S. üle naerdi, tema lükkamist ei näinud, peksmist ei näinud. Mingil päeval said nad koos tüdrukuutega M.S. iga kokku silla peal, tüdrukud olid siis kolmekesi. S oli sõpradega. Tüdrukud läksid trenni ja M hakkas solvama. Kui õhtuti jalutasid, siis kohtusid kannatanuga. Tunnistaja nägi M.S. ilt raha nõudmist ühel korral. Ühel korral ﬁlmis tunnistaja mobiiltelefoniga sündmust kui M.S. põlvitas ja palus vabandust, ta andis selle salvestise politseile. Kohtueelses menetluses on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et Jevgeni ja Aleksei lõid M jalaga.

Mingil ajahetkel ta kuulis, et M küstakse juba 500 krooni. 23.04 oli uuesti tüdrukutega väljas ja M küsiti jälle 500 kr. Aleksei lõi 2 korda M ja Jevgeni lõi 1 korral (7. kd. tl. 35). Kohtus tunnistaja kinnitab neid ütlusi.Tunnistja selgitas, et ülekuulamisel esitati talle küsimusi, ta luges protokolli läbi, kõik oli õige (9 kd., 351-354).

Tunnistaja M.V. andis ütlusi selle kohta, et Aleksei E.T on klassivend, F.L õpib paralleelklassis. M.S. it tunneb, ebameeldivad tunded on tema suhtes. M.S. on olnud konﬂikte, sest ta valetas palju. Alguses oli kõik normaalne, siis ta hakkas valetama ja sõimama. Talle hakkas meeldima K.J., kuid tüdrukule ta ei meeldinud, ja ta ütles ära talle. Sellest hetkest hakkas tüdrukuid sõimama. M.S. laenas raha A.K. 40 krooni džinni jaoks ja N.D. 100 krooni vesipiibu jaoks. 100 krooni laenas koos M K aga võttis selle oma vastutusele. Tunnistaja on koos türdukutega M.S. ilt raha tagasi nõudnud nädal pärast laenamist. Ta ütles, et ta ei maksa üldse tagasi. Uuesti nõudsid raha

aprillis 2006.a. Siis ta sõimas. Aprillis oli seltskonnas tunnistaja, T, A, V. M tuli koos P ja nad hakkasid rääkima. Aleksei E.T, F.L-i , M.K. olid ka, sõitsid seal. Nad ajasid juttu noortekeskuse juures ja M hakkas karjuma. Poisid tulid ja küsisid milles asi on. Tüdrukud rääkisid loo ära ja nad küsisid, et miks ta nõnda tüdrukutega suhtub, et tagastagu raha neile. M.S. ilt nõuti vabandamist. Mõnede käest ta lihtsalt palus vabandust, ühe tüdruku ees vanandas põlvitades. Esimesel korral küsiti, et tagsataks raha ja ta läks raha järgi ja tõi. Samal päeval talle öeldi, et ta tagastaks ka N raha. Kui N tuli siis ta ütles, et võib tagastada raha sünnipäeval, nõuti 100 krooni. M.S. it vist lükati, keegi mustas lükkas. M.S. oli natuke ehmatanud, kui temalt raha nõuti ja rääkis vaikselt. Hiljem M küsis V vabandust, see oli 2-3 päeva pärast peale raha nõudmist. Aleksei E.T ja F.L olid kohal. Tunnistaja nägi M.S. il pisarad silmas. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et ta nägi kui keegi poistest lõi M (7. kd., tl.37). Kohtus tunnistaja selgitab, et ta pöördus ja nägi, et selle poisi jalg tõusis ((9 kd., 354-356). Tunnistaja A.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Aleksei E.T, F.L-i ja M.S. it. Viimase vastu on ebameeldiv tunne. M.S. iga tutvus eelmisel aastal sügisel. M.S. võttis võlgu temalt

40 krooni ja N 100 krooni, tahtis endale dzinni osta ja 100 krooni oli vesipiibu jaoks. Ta ei näinud kui M võttis N 100 krooni võlgu. M maksis tunnistajale raha tagasi, N ei. M.S. iga on olnud konﬂikte, sest ta solvas ja ähvardas, tüdrukud vist ei meeldinud talle. Ta ähvardas mingi bermuudaga, aga ma ei tea mis või kes see on. Nad on oma võlga tagasi küsinud. Alguses ta ei andnud, võib-olla ei olnud raha, siis andis. Küsimise peale ta raha tagasi ei andnud aga siis kui F.L palus, siis andis. Kui nad jalutasid, kohtasid M, rääkisid temaga, Jevgeni kuulis, siis tuli Ženja nende juurde ja palus, et M annaks raha tagasi. Raha küsimise juures oli M.V., P.T. , Aleksei E.T, K ja tüdrukud T, N.D. ja M.V. ja tunnistaja. M.S. suhtes tugevat vägivalda ei tarvitatud, mingid kätega vehkimised olid. Aleksei

E.T ei ta näinud üldse, ta vastupidi kaitses teda, et M ei puututaks. K tahtis teda lüüa, seda tunnistaja mäletab. F.L lõi ühe korra M.S. käega rindkeresse.Ei näinud, et keegi veel oleks löönud. M.S. vabandas tüdrukute ees, ütles, et ta ei tahtnud nii rääkida ja et ta enam ei tee. Ta lihtsalt vabandas, põlvitas, tegi seda vabatahtlikult. Teda peksti, sest ta solvas neid, ähvardas. M.S. nõuti et ta annaks tunnistajale 40 krooni ära ja N 100 krooni. Teisel korral peksmist ei olnud aga tunnistaja nägi, et M nuttis, põhjust ei tea sest tuli hiljem.

Kohal olid S, K, K, E.T. Tunnistaja läks kohale, sest F.L helistas ja ütles, et M tahab V ees vabandada ja tunnistaja ees ka, sest teisel päeval V ei olnud. Kui ta kohale jõudis siis M.S. seisis ja vaikis eemal. Ta palus V vabandust, oli põlvili ja palus vabandust. Teisel korral M nõuti, et ta annaks N raha tagasi (9 kd., tl. 356-357 pöördel). Tunnistaja V.T. andis ütlusi selle kohta, et Aleksei E.T on tema klassikaaslane, F.L on paralleelklassist. M.S. iga tutvus vähem kui aasta tagasi. Tunnistajal on sõbrannade seltskond ja sellel seltskonnal tekkis konﬂikt M sellest, et M solvas neid kui tüdrukuid.

Tunnistaja väidab, et sõimas teda kõige rohkem, sest tema on kõige väiksem. Nimetas koledaks. Ta on väike ja teda on kõige lihtsam solvata. Alguses M valetas, et sõimavad teised, pärast nad said teada, et mitte teised ei sõima, vaid tema ise. M võttis võlgu A.K. 40 krooni ja N.D. 100 krooni. tunnistajat ei olnud juures, kui N 100 krooni võttis, N ütles kõigepealt ja pärast ütles M ka. Ei tea kas M.K. on võtnud N võlgu, aga et M.S. võttis, seda teab. M.S. maksis A raha tagasi, aga N ei andnud, A ütles. Kui nad sai kokku koolivendadega, siis rääkisid suhetest M Aleksei Amelilnile ja F.L-ile.

Siis süüdistatavad helistasid M.S. ile, et tuleks välja, ütlesid, et ta tuleks kohale, et saaksid küsida, miks ta neid sõimab. M tuligi sinna noorte tehnika maja juurde ja nad kohtusid rambi juures. Seal olid poisid Aleksei E.T ja F.L kui nad kohale tulid. Aleksander K oli ka, täpselt ei mäleta. peale seda, kui M kohale tuli ja nad hakkasid rääkima, tulid E.T ja F.L juurde ja küsisid, et mis tehakse. Aleksei E.T ja F.L said kohtumise käigus teada, et tüdrukutel on mingid probleemind M. Keegi ütles M.S. ile, et tuleb vabandada, tunnistaja ei mäleta kes, et vabandada tuleb ainult tema ees.

M vabandas vabatahtlikult, ta ütles: „vabanda” ja põlvitas. Kohtueelses menetluuses andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et esimene kord kohtusid M siis, kui nad rääkisid ja teine oli see kus ta vabandas. Poisid nõudsid M tagasi tüdrukutelt laenuks võetud raha (7. kt., tl 45). Kohtus tunnistaja selgitab, et politseis rääkis ta nii nagu oli (10. kd., tl. 13 pöördel -15).

Tunnistaja J.J. andis ütlusi selle kohta, et Aleksei E.T on temaga samast klassist, F.L on paralleelklassist. M.S. it tunneb 2005.a. suvest umbes. Alguses olid sõbralikud suhted. Tunnistajal on tunne, et ta meeldis kannatanule, aga kannatanu talle mitte. Umbes poole aasta möödudes ta ütles, et ei taha enam suhelda. M solvas teda, arvab, et sellepärast, et ta ei meeldinud tunnistajale. Solvati väitega, et tunnistaja on kole, mitte ilus, rääkisid vandesõnadega. Tunnistaja väidab, et tema ei andnud põhjust solvamiseks. Viktoriat solvas M sellega, et ta on väike ja et tal on plaat hammaste peal. Need väljendid vastavad tõele. Peale seda, kui suhted halvenesid, kohtusid nad vahel tänaval, M hakkas neid sõimama, veel oli A. M on võtnud võlgu A 40 krooni ja N 100 krooni. N võla võtmist nägi tunnistaja pealt. Siis oli M koos ka M.K. , nad võtsid koos raha. Raha pidi tagasi maksma M.S. , ta ütles, et ta maksab. Nad vist olid K kokku leppinud, et raha läheb pooleks, täpselt ei tea. M ütles, kui N raha võttis, et vesipiibu jaoks. Kui A käest võttis, siis tunnistajale öeldi, et Gini ostmise jaoks. F.L hakkas tüdrukutega suhtlema ja siis nad hakkasid rääkima. Nad on rääkinud sellest, et kuidas politseis ütlusi anda ja mis moodi tuleks kohtus rääkida. F.L ütles, et tuleb nii rääkida nagu oli (10. kd. tl. 24 pöördel - 25). Tunnistaja N.D. andis ütlusi selle kohta, et tunneb F.L-i ja E.T. Ka M.S. it tunneb eelmisest aastast. Ta on tunnistajale ebameeldiv. Nad tutvusid kanali ääres. M laenas temalt raha, 100 krooni. M oli koos M.K., nad tahtsid koos M osta vesipiipu. Raha pidi tagastama M.S. , sest ta võttis selle raha omal vastutusel. Ta kirjutas, et tunnistaja võib oma rahale head aega öelda. Alguses pidid tagasi maksma kahekesi koos M.K.. S ütles, et annab järgmisel päeval raha ära, lükkas edasi ja pole siiani andnud. M väitis, et ei anna seda raha, sest nad tülitsesid alati. Tunnistajale helistas Aleksei E.T ja käskis tulla raha osas selgust saama, siis sai kokku S. i ja F.L-iga. E.T hakkas rääkima, et mäletad andsid raha, siis tunnistaja sai teada, mis rahast on jutt. Kohapeal olid K, F.L, Andrei Postupalenko, M.K., Aleksei E.T, tüdrukutest oli T, A ja M. Tunnistaja väidab, et ei tea mida öeldi

M. Tema seal nendega ei rääkinud, seisis koos M ja vaatasid rampi. S vabandas, ütles, et anna andeks. Oli juttu rahast, mis oli tunnistajale võlgu, aga mingit tulemust ei olnud ja tunnistaja läks ära. Keegi poistest nõudis, et M.S. tunnistajale raha annaks. Tunnistaja ei teadnud, et S ei tohi laenata raha. Nüüd on tunnistaja emale rääkinud raha laenamisest. Ema ei ole küsinud raha tagasi S vanematelt. Tunnistaja kuulis, et M solvas V, ütles, et ta on nii väike ja suus on breketid (10 kd., tl. 25 pöördel – 27). Tunnistaja M.K. andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb F.L-i 2 aastat, Aleksei E.T 1 aasta ja

M.S. it 6 aastat, viimane elab kõrval majas. S on tema sõber kuni ta hakkas valetama ja sõpru petma. Nad ei käi läbi enam 2 aastat. Tunnistaja väidab, et tema käis läbi rohkem tüdrukutega, S oli kaasas.

Tunnistaja kinnitab, et on tüdrukutelt võlgu võtnud, võttis A 100 krooni, tahtsid vesipiipu osta. Ta võttis võla koos M.S. iga. Hiljem parandab, et N oli vist see võla võtmine, ei mäleta, kelle raha see oli.

Tunnistaja pidi selle 100 krooni tagasi maksma. S lubas algul et kahepeale, aga hiljem ütles, et ei maksa. Ta ei maksnud seda raha tagasi, klaarisid selle tüdrukutega teisiti ära. Leppisid kokku, et kui kunagi raha on siis maksavad ära. Võlg võeti 2005.a. talvel ja kohtuistungini 2006.a. 28.11.2006.a. ei ole seda veel tagasi maksnud. Tunnistaja ei ole N ammu näinud ega asja arutanud. Tunnistaja teab, et

M.S. oli eraldi endale raha võtnud 40 krooni ei tea kellelt. Tüdrukud tahtsid seda raha tagasi. 100 krooni pole keegi tagasi nõudnud. tunnistaja nägi kui tüdrukud nõudsid M.S. ilt raha. Ta viibis ka noortekeskuse juures, sõidab seal rampil ja on ka koos S. iga seal olnud. Neid on seal alati palju, ka tüdrukud on seal. On olnud juhtum, kus S. on olnud ringi keskel ja teised tema ümber, kui räägiti omavahel, siis seisti ringis. Tunnistaja tunneb A.K. ja on seal rampi juures näinud Aleksei

E.T. Kõik koos rääkisid seal millestki, millest seda ei tea. Tunnistaja teab, et S. il oli mobiiltelefon. Küsimusele, kas keegi on temaga rääkimas käinud vastab tunnistaja küsimusega: kas E.T ja F.L. Väidab, et keegi ei ole. F.L on tema sõber, said siis sõpradeks kui hakkas K läbi käima, umbes 2 aastat tagasi. Tunnistaja käis Annelinna keskuse toidupoes Küsimusele kas E.T, M.S. ja F.L käisid mobiilipoes vastab: F.L-i ei mäleta, tunnistaja käis. Ei tea vastata miks F.L-i eraldi välja tõi. Nad kõndisid sinnapoole, sellepärast arvas, et nad sead käisid.

Kohus avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused (7. kd tl 48-49) seoses vastuoludega ütlustes. Tunnistaja selgitab, et eeluurimisel antud ütlused ei ole õiged. Ta selgitab ka, et arvas, et M on õigus, aga enam nii ei arva. S. läks sõpradega tülli ja seepärast ta ei ole enam tunnistaja sõber. S. rääkis, et tunnistaja on halb poiss, see juhtus suvel, mitte see suvi. Peale seda nad enam ei käinud läbi. Kui nad käisid rampi juures, siis M rääkis, et kui politsei tuleb siis peab selliseid ütlusi andma. Ta ütles seda ka Ukule, kes on ka tunnistaja, ütles ka, et peab selliseid ütlusi andma. M on kedagi tütarlastest solvanud roppude sõnadega ja öelnud, et raha tagasi ei saa. Vesipiipu oli vaja neile M mõlemale ja nad ostsid vesipiibu ära. 100 krooni pidid kahepeale tagasi maksma. Küsimusele miks otsustas kohtus avaldada tõe ja ütles, et eeluurimisel valetas vastab: sest see lihtsalt on nii. Ema ei tea tema võlgadest, võtab võlgu ema teadmata. Rääkis emale ülekuulamise sisust kuid ei rääkinud sellest, et ta on võlgu võtnud ja nüüd tuli ülekuulamisel sellest rääkida, ei tahtnud emale muret teha (10. kd., tl. 33 pöördel – 37). Tunnistaja Oliver Piiroja andis ütlusi selle kohta, et Aleksei E.T ja F.L-i ei tunne.

M.S. iga käis ühes koolis. M.S. kutsus teda kaasa, ütles, et tal on probleeme mingite tüüpidega, et talle tahetakse tappa anda. Tunnistaja läks temaga kaasa Slaavi Gümnaasiumi juurde. Veel tulid sinna ühed poisid, keda tunnistaja ei tundnud. Tunnistajale öeldi, et M on vaja toimetada midagi. Ta oli eemal, Margile tehti ring ümber ja tunnistaja läks sealt minema. Ringis olid poisid ja mõned tüdrukud. Hiljem sai ta M kokku Anne keskuses, Selveri juures. Nad natuke rääkisid. M ütles, et temalt võeti mobiil ära ja rohkem tunnistaja ei mäleta. See võis olla 2005.a. või 2006.a. kevadel, aprillis. Tunnistaja ei näinud M.S. il vigastusi, ei ole temaga arutanud, mis toimus (10 kd., tl. 82 – 83). K.I. andis ütlusi selle kohta, et teab sündmustest ainult M.S. jutu järgi. 2006.a. aprillis või mais oli ta M õues, tulid tunnistaja jaoks võõrad inimesed ja hakkasid M rääkima. Tunneb ära F.L-i. Ta ei sanud vene keelest aru, räägiti läbisegi küllaltki vaenulikult. M rääkis, mis juhtus. Esimene kord oli isikuid kümne ringis, alguses rääkisid. Siis tulid kaks ja viisid M noorte tehnika maja hoovi ja tunnistaja nägi, kuidas M löödi rusikaga kõhtu, üks lõi. Lööja oli suuremat kasvu, tüse. M sõnul teda kohtus ei ole. Alguses saadi kokku M maja juures. M rääkis, et teda löödi ja nõuti raha või telefoni, rääkis mingist tuhandest kroonist. Ta pidas seda ebaõiglaseks. Teine kord tulid koolist koju ja järsku hakkas M jooksma ja üks poiss jooksis järgi ja pärast M rääkis, et teda löödi. See oli Kommertskooli juures. Järgi jooksis F.L. M jooksis lihtsalt ära. F.L-iga oli kaks tüdrukut ja üks poiss veel. M jutust teab, et teda löödi ja kukkus. Seda teab M jutust, et võeti telefon ära, rääkis sellest aprillis koolis, sest ta ei maksnud 1000 krooni. Järgmine päev pärast löömist nägi tunnistaja M koolis. Tal oli sinikas pea piirkonnas silma kõrval, vasakul pool, meele kohal. M läks politseisse. M peksti, sest ta ei maksnud raha ja oli tüdrukuid mõnitanud. Teab seda M jutust.

Kohtueelses menetluses on tunnistaja andnud ütlusi sellekohta, et kui 30. mail M koolist tulid, nägi eemalt, et see poiss, kes M taga ajas jooksu pealt lõi teda rusikaga kuklasse (7. kd., tl 70). Kohtus tunnistaja selgitab, et andis uurĳale õigeid ütlusi. Löömise kohta väidab, et võib-olla M rääkis sellest, ei ole kindel. M pärast rääkis, et löödi kuklasse. M.S. on noormees, kes enamasti ikka räägib tõtt, koolis on vahel liialdanud (10. kd., tl. 15 pöördel).

Tunnistaja M.T. andis ütlusi selle kohta, et tunneb M S. it

8 aastat, varem käisid nad läbi.

Süüdistatavad on võõrad. Ta ei ole näinud M kelleltki võlgu võtmas. M on klassikaaslastelt võtnud võlgu ja on tagasi maksnud. Tüdrukutelt võlgu võtmist teab M jutu järgi. Ta suhtes vene tüdrukutega, tülisid ei ole näinud pealt. M rääkis sõimamisest. Nad mõnitasid plikasid. Siis tekkis mingi jama. M rääkis, et võttis tüdrukult võlgu 40 krooni ja siis maksis ära ja siis taheti veel alguses 500 krooni ja pärast 1000 krooni. Nõuti võla eest, neil on konﬂikt. Mobiili võtmisest ei tea tunnistaja midagi, teab

Oliver Piiroja, kes oli sel päeval M koos. Tunnistaja on olnud sündmuste juures ühe korra, aga siis midagi ei nõutud. Juures olid kaks tüdrukut ja kaks poissi. Sel korral ainult räägiti, teda aeti eemale ja siis räägiti omavahel. Üks poistest oli jalgrattaga. Tunnistajalt küsiti, et kust ta M teab, kas oleme sõbrad. Keegi eesti keelt ei rääkinud, tüdrukud tõlkisid. Talle öeldi, et ärge olge M sõbrad, sest ta on loll ja midagi sellist. Küsiti, et kas M on midagi rääkinud raha kohta, et kas me teame seda võlga ja kas oleme edasi rääkinud seda. M koolis rääkis, et talt pressitakse raha välja. Kõik teadsid seda. M klassi ees rääkis sellest. Tunnistaja ei tea, kas M oli politseis käinud selle aja peale. Sel päeval, kui tunnistaja oli juures, siis viidi politseisse. Keegi lõi M jalaga tagumikku, aga lööja nägu tunnistaja ei mäleta. Lööja oli jalgrattaga ja mustade juustega, rääkis vene keeles. Tunnistaja läks ära, M jäi sündmuskohale. Tunnistaja arvab, et M löödi tüdrukute mõnitamise pärast. Kohtueelses menetluses on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et ta sai aru, et poistel oli M probleem sellepärast, et ta oli politseisse pöördunud (7. kd., tl 62). Kohtus tunnistaja selgitab, et see oli ammu.

Eeluurimisel mäletas paremini. Tunnistaja ei tunne nendest kedagi saalis, kes tookord M kallal tegutsesid ja temaga rääkisid.. M ja K teab, teisi ei tunne. Lööja oli jalgrattaga ja musta peaga, umbes M pikkune. Neil oli ju mingi konﬂikt ja hakkasid omavahel rääkima ja teda aeti minema. Neilt küsiti, et kas tunnevad M ja kas on midagi edasi rääkinud. Tunni ajal M helistati politseist. Siis ta rääkis, et ta peab minema politseisse, teised kuulsid, küsis, et kas teame. №vembri alguses kohtus pöördus F.L tunnistaja poole, ütles midagi, kuid tunnistaja ei saa aru kui nad räägivad. Ta rääkis kõigiga (10 kd., 17 pöördel-20). Tunnistaja P.T. andis ütlusis selle kohta, et süüdistatavatest teab Alekseid ja Jevgenit, tunneb M.S. it kuus aastat. Tunnistaja väidab, et ei ole enam M sõber, sest ta valetab kogu aeg. M.S. ilt raha nõudmisest ei tea midagi. Raha nõudmist pealt ei ole näinud, M rääkis, et 500 krooni taheti selle eest, et oli tüdrukutele võlgu ja ei tahtnud seda raha anda ära. Ta rääkis, et ükspäev andis ta ise telefoni ära, andis telefoni raha eest. Tunnistaja on olnud rambi juures küll, kui Aleksei E.T ja M.S. on seal olnud, aga nad olid eraldi. Lihtsalt rääkisid. Tunnistaja sõitis rambi peal. Ükskord Aleksei E.T küsitles M sõpru, et kas ta neile kah valetas. Ükskord nad sõitsid rambi juures rattaga ja tulid eestlased ka sinna. Ja siis tuli politsei, küsiti nimesid ja pandi autosse. Mihkel ja Kristjan läksid minema enne seda. Rambi juures oli ka Aleksei E.T, kes siis rääkis M. M löömist ei ole tunnistaja näinud, aga M ise rääkis sellest. M oli sinikas.Tunnistaja väidab, et raha pärast ei ole teda keegi löönud. Ükskord õhtupoolsel ajal oli M on teiste ringis, nad olid ümber ja rääkisid. Siis lõi keegi M, tunnistaja läks kohe pärast seda ära. Tüli põhjust oli mingitele tüdrukutele raha võlgu olemise pärast. M oli võlgu, kas ühele inimesele, maksis ära ja siis võttis teiselt, seda ei maksnud. F.L on niisugune noormees, kes astub välja solvunute kaitseks. Ta ei hakka peksma, ta hakkab sõnadega rääkima, ei oska kirjeldada ühtegi sündmust. M.S. on selline, kes kipub teistele liiga tegema. Ta ärritub, aga mitte kogu aeg. F.L-i tunneb tunnistaja vähem kui M. Vahepeal nad ei näinud, siis kohtusid, kuu või paar (10 kd., tl. 20 pöördel -22).

Tunnistaja Andrei Postupalenko andis ütlusi selle kohta, et suvest teab M niisama, rohkem ei tea, jalutasid seal kus nemadki. Tunneb teda seoses F.L-iga. Teab tüdrukute jutu järgi nende ja M tülist, M sõimas neid. See oli VI kooli juures, seal, kus ramp on. Tunnistaja oli sündmuste juures, kus M kästi vabandada. Tüli oli tüdrukute pärast, F.L ja Aleksei E.T sundisid M vabandama, lihtsalt öeldi, et vabanda, anti kuklale müks, nagu riivamine. Tunnistaja kuulis kui F.L ütles, et M vabandaks tüdrukute ees. M eitas seda ja ei tahtnud vabandada. Siis keegi andis võmmu kuklasse, ei mäleta kas see oli F.L. M vabandas tunnistaja meelest sõnadega. Tunnistaja ei ole kuulnud, et M on seda kellelegi rääkinud, et läheb politseisse kaebama Tunnistaja ei näinud konkreetselt tegevusi, jalutas, aga nemad midagi rääkisid. Midagi ei nõutud, nügiti selleks, et vabandaks. Rahast ja M telefonist tunnistaja ei tea. F.L ja A.A. tahtsid midagi öelda M, aga täpselt ei mäleta. M ei tahtnud rääkida, jooksis ära. See toimus tunnistaja maja juures Anne 83. Jevgeni ja Aleksandr jäid tunnistajaga seisma, siis vaatasid ja läksid ka ära. Kohtueelses menetluses on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et Jevgeni ja Aleksandr jooksid M järgi (7. kd., tl 74). Kohtus tunnistaja selgitas, et võib-olla ta ajas segamini, nemad ei jooksnud. Protokollis kirjeldatu oli sarnane juhus, aga hoopis teine. Kohtus rääkis ta sellest mis oli, kui kohtus M ja tema oli koos mingi sõbraga. F.L tahtis M rääkida, aga too jooksis ära, Oligi kõik (10 kd., tl. 22- 24).

Tunnistaja A.A. kuulis M ja tüdrukute võlasuhetest tüdrukutelt. Nägi raha tagasiküsimist, kuid ei näinud löömist. Ta nägi, et M pidi E.T ja F.L-i juuresolekul põlvitama tüdrukute ees, et annakls võla ära ja vabandaks. Ükskoprd M kooli juures oli tunnistaja koos F.L-i ja Postupalenkoga. Neile tuli vastu M koos ühe poisiga. Kui M neid nägi, jooksis kooli suunas. M.S. oli tunnistajast 10 meetri kaugusel, kui ta jooksma hakkas, koolini oli 250-300 meetrit (10 kd., tl. 27 – 28).

Süüdistatav Aleksei E.T andis ütlusi selle kohta, et tunneb M.S. 2006.a. aprillist 20-ndatest kuupäevadest. E.T kohtus klassikaaslasetega mitte kaugel koolist. Seal olid M.V., A.K. , V.T. , N.D. , J.J. . Nad seisid ja rääkisid, ta läks nende juurde ja teretas. Nad arutasid, et millal S. annab ära oma võla. Võlg oli D 100 krooni, K 50 või 100 krooni. Tüdrukud justkui palusid aidata neil võlga tagasi saada. Nad rääkisid veel, et M.S. sõimas neid, kui üks tüdruk oli ta tagasi lükanud. E.T palus M.S. il võlg ära anda. Temaga olid siis klassikaaslased – tüdrukud, poistest oli F.L ja vist tema klassikaaslased. F.L-i on E.T onupoeg. M.S. ilt raha küsimine toimus sõnadega. Alguses M.S. vastas, et tal raha ei ole. Pärast ta läks ära ja poole kuni tunni pärast tuli ja andis A raha ära. Võimalik, et ta andis M.S. ile tähtaja, millal ta peab ära maksma võla, ei mäleta kui pika tähtaja andis. Järgmine kord nägi M.S. it päeva või kahe möödudes. Ta läks mööda ja nad rääkisid, ei mäleta, kes juures oli. M.S. ei olnud ära maksnud oma võlga. Ta oli kahele võlgu aga raha andis ainult K ja E.T ei tea, kas kogu raha. Ta ütles M siis, et ta teise võla ka ära annaks, ta vihastus M peale. M.S. iga sai ta teisel korral kokku noortekeskuse juures, ka esimesel korral kohtusid seal. Teisel korral noortekeskuse juures andis ta M.S. ile jalaga tagumikku, võimalik, et lõi veel. Väidab, et ta ei peksnud, vaid lükkas, raputas, ei tea kuidas seda nimetada, võimalik, et lükkas teda rusikaga õlast. Küsimusele miks rusikaga pidite lükkama vastab küsimusega: millega siis, kas jalaga. M.S. rääkis igasuguseid rumalusi, ta palus M põlvitada, et ta paluks andeks, et vabandaks tüdrukute ees. M.S. põlvitas tüdrukute ees ja palus andeks tüdrukutelt. E.T sai hiljem ülekuulamise ajal teada, et keegi oli seda ﬁlminud mobiiltelefoniga. Järgmisel korral nägi M.S. it 1-2 päeva pärast, küsis M seda mida eelmisel korral, et ta raha, võla ära annaks. M.S. il oli mobiiltelefon. Ta ütles pidevalt, et tal raha ei ole, siis

E.T ütles, et ta peaks minema ja telefoni ära müüma või pantima. Ta palus, võib-olla tiris kampsunist ja M.S. oli nõus telefoni äraandmisega. M.S. iga oli telefoni võtmise ajal üks sõber, Oliver, perekonnanime ei tea. S. il oli punane Nokia 3220. Ta küsis M.S. ilt, kas ta saab selle telefoni maha müüa. Ta ütles, et ei ja siis E.T ütles, et ta proovib siis ise. Maja juures, mitte kaugel keskusestsai ta M.S. ilt telefoni enda kätte. E.T helistas Kuropatkinile ja ütles, et inimene tahab telefoni müüa. Ta küsis Kuropatkinilt, et kus ta on ja ta ütles, et Kivilinna juures, ta läks sinna. Kivilinna poe juures Kuropatkin vaatas seda telefoni ja vist helistas veel kellelegi ja sai telefoni enda kätte. Ta küsis telefoni kohta, kas inimene võib oodata, et ta võtab telefoni kaasa ja õhtuks proovib maha müüa. E.T ütles, et see on võimalik. Ta ütles Kuropatkinile mobiiltelefoni päritolu kohta, et inimene tahab maha müüa. Rääkis vist et oma telefon, et mäleta täpselt, ütles, et seda ei ole varastatud, et on normaalne telefon. Kuropatkin sai telefoni maha müüa. Kuropatkin andis järgmisel päeval kui nad kohtusid, E.T-le ka raha, kas 300 krooni või vähem. E.T andis kellelegi raha, ei mäleta, vist andis võla ära. E.T väidab, et ei hirmutanud S. it ega ähvardanud, tegi nalja, Ütles, et hakkab pagasnikus sõitma. Ei lubanud M.S. it metsa viia, ütles talle seda, tegi nalja. Ta on M.S. it autoga taga ajanud, mai alguses sõitis tema järel. Ta nii naljakalt jooksis ära, E.T otsustas nalja teha. Ka M jalgratta äravõtmise jutuga tegi nalja. Ta nägi M.S. it vist 4-5 korral. Kui telefoni ära müüs, siis enam ei nõudmnud raha.

Kohus avaldas Aleksei E.T kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kahtlustatavana ja süüdistatavana on E.T andnud erinevaid ütlusis võlasummade kohta. Kohus hindab tema ütlusi võlasummade kohta mitteusaldusväärseteks ning teeb sellest järelduse, et kannatanu ja kolmandate isikute vahelised võlasuhted olid talle ainult ettekäändeks kannatanult vara väljapressimiseks. Esimese võlanõude esitamise järel selle suhteliselt kiire tagastamine võlgnikule andis E.T-le hoogu uute nõudmiste esitamiseks. E.T ei huvitanud võla suurus ja kas see tagastati täies ulatuses.

Süüdistus 25.04.06.a. löömises selle eest, et M.S. politseisse pöördunud E.T ennast süüdi ei tunnista. Ta ei eita M.S. iga kohtumist noortekeskuse juures ega Pikal tänaval 25.04.06.a. kuid eitab tema löömist selle eest, et ta avalduse kirjutas. Võibolla tiris kampsunist aga ei löönud, võib-olla lükkas, aga ei löönud. Ta tegi nalja. Ta sai teada sellest, et M.S. on ise politseis käinud, siis kui politsei talle järele tuli. See oli aprilli lõpus. Ta võeti kinni noortekeskuse juures, politseis räägiti, et M.S. pärast. Enne seda raputas teda, kui sai teada, et ta on avalduse teinud politseisse. Võib-olla ta tegigi nalja, aga temalt ei nõudnud midagi. Võib-olla ta ütles talle, et ta kellelegi ei räägiks seda jama, et temalt raha nõutakse. Nad ei nõudnud raha. Tahtsid, et ta võla ära maksaks. Aleksei E.T kahtlustatavana antud ütluste järel (8 kd. tl. 66) ta ei mäleta kas ta oli 25.04.06.a. koos S. iga Uus 66 maja hoovis ja kas ta lõi seal hoovis S. it. Võib-olla raputas, ei mäleta seda momenti (10. kd., tl. 303 pöördel – 310).

Süüdistatav F.L andis ütlusi selle kohta, et tunneb M.S. it 2006.a. aprillist, kui kõik algas.

Tüdrukud: A.K., K.J, teisi ei mäleta, palusid abi, et ta raha tagasi annaks. Kui nad sinna läksid, ütlesid tüdrukud, et M solvab neid ja ei anna raha tagasi, et nad läheksid ja räägiksid temaga. Samal päeval kui nad läksid E.T, K ja ühe M sinna ja teise olid juba seal, sai E.T võlgadest teada. .Kohtumine toimus noortekeskuse rämbi juures, kus M.S. oli ka koos sõbraga. F.L kohtus ühe tüdrukuga ja tema paluski, et ta räägiks M. Nad palusid lihtsalt rääkida ja küsida millal M võla tagastab. Võlg oli A

40 krooni ja N 100 krooni. Ta võttis selle raha vesipiibu ja dzinni jaoks. Ta läks Margi juurde ja ütles, et ta annaks raha tagasi. Alguses käisid nad koos seal ja F.L üksi läks M rääkima. Ta ei mäleta, kes olid seal veel. Siis kui tema läks rääkima, siis Aleksei E.T ei olnud. Ta ütles M.S. ile, et ta tagastaks tüdrukutele võla, ei andnud tähtaega, ütles, et ta tagastaks raha. Siis ta läks ära ja tõi 40 krooni A ära, aga 100 krooni ei ole ta siiani ära andnud. F.L väidab, et kedagi ei olnud jutuajamise juures, rääkis temaga üksühele. Ta ei löönud M esimesel korral, ta võttis tal kuklast kinni ja ütles, et ta kuulaks teda ja annaks võla tagasi. M alguses ei olnud nõus raha maksma, aga kui F.L temaga ära rääkis, siis oli ta nõus jah. Ei tea, võib-olla ta hakkas kartma. Alguses ei tahtnud ta teda kuulata, siis võttis tal kuklast kinni. Kui on normaalne vestlus, siis ei ole jopest kinni võtmine normaalne, aga kui teine üritab solvata ja mitte rääkida, siis see on normaalne. Ta läks rääkima inimese juurde ja tahtis, et kannatanu teda kuulaks, seepärast võttis tal kukla tagant kinni. E.T rääkis ka S. iga eraldi. F.L seisis eemal, nad normaalselt rääkisid omavahel. Kui F.L sai teada, et M tüdrukuid solvas, peksis pudeli asfaldile puruks ja käsik tüdrukutel koristada, siis ta rääkis temaga teist kord. Sel päeval ka keegi ei löönud teda. Aga ta sundis teda vabandama tüdrukute ees. Ütles, et kui see asi juhtus, siis vabanda tüdrukute ees. Ta ei olnud vastu, läks ja vabandas. Füüsilist jõudu ei tarvitanud peale selle, et võttis tal kuklast kinni. Kui F.L ei oleks öelnud, et tuleb seda teha, ta ei oleks vabandanud. Ta läks tüdrukute juurde ja ütles, et vabandab ja et seda enam ei juhtu. Ta teab, räägiti, et ta oli olnud põlvili tüdrukute ees, aga mitte sellel päeval ja tema seda ei näinud. Hiljaaegu sai ta teada, et ta teist korda vabandas ka tüdrukute ees. Mobiiltelefoniga salvestatud sündmuse kohtus vaatamise järel F.L seletas, et peale M.S. ei tundnud ta kedagi ära. S. oli isik, kes oli põlvili (11 kd., tl. 25 pöördel, 26).

Järgmisel päeval said nad M.S. iga kokku, neid oli palju, ei oska öelda kes. Aleksei E.T oli seal kogu aeg. Kui F.L seal oli, siis ka E.T oli seal, edasi ei tea, kas ta oli seal. Ta on näinud M noortekeskuse juures 2-3 korda, on temaga rääkinud 2 korral. Sellel esimesel korral rääkis kaks korda, esiteks, et ta vabandust paluks ja siis et, raha ära maksaks, see toimus ühel päeval. M.S. il oli telefon, kas punane või sinine №kia. F.L nägi seda telefoni kui M seisis nende ees ja vaatas kella. See oli esimesel päeval, kui temaga rääkis, siis võttis ta telefoni ja vaatas kella. Ta ei ole küsinud M telefoni, on endal telefon olemas, mul ei ole telefoni vaja. Ei ole nõudnud või küsinud M

500 krooni maksmist ega 1000 krooni maksmist. Palusin tagastada 100 krooni ja 40 krooni, 40 krooni

A ja 100 krooni, ei mäleta täpselt kellele, vist N. Nad on paralleelklassidest. 100 krooni on siiani maksmata. Kannatanu mobiiltelefoni müümise kohta ei tea midagi. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise järel (8. kd., tl. 102) selgitab süüdistatav, et kui ma asjaoludest rääkima hakkas, siis ütles, et ta ei mäleta täpselt, see oli ammu. Võimalik, et nii oligi, et ta erinevatel päevadel rääkis S. iga.Ta ei mäleta kas võttis M jopest kinni selleks, et ta vabandaks tüdrukute ees. Mäletab, et raha pärast võttis, aga kas ka vabandamise pärast, seda ei mäleta.

30.05.2006.a. avaliku korra rikkumise süüdistuses - M.S. löömises ja tema sõimamises F.L ennast süüdi ei tunnista. Teisel korral kui koolist tulid koos A kohtus ta M.S. Nad tulid teineteise suunas. Ta hõikas M ja kannatanu jooksis kohe minema, kui teda nägi. Ei tea miks, aga võib eeldada, et võib-olla sellepärast, mis suvel oli. See, kui ta palus tal tüdrukutele võlg tagasi maksta. Kannatanu jooksis kooli suunas, kuhugi sinna kanti. Täpselt ei tea kuhu jooksis. Ta ei vaadanud kuhu kannatanu läheb.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Aleksei E.T-le ja F.L-ile esitatud süüdistus väljapressimises on tõendatud.

Kannatanu M.S. i, tunnistajate ning süüdistatavate Aleksei E.T ja F.L-i ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise koht, aeg ja viis. Tunnistajate ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, traumakaardi koopia (7. kd., tl. 29-31) on tõendatud M.S. kehavigastused ja nende iseloom. Kehavigastused on tuvastatud arsti poolt vahetult peale kannatanu ja süüdistatavate poolt kirjeldatud sündmusi. Sellest asjaolust järeldub, et kannatanu vigastused on otseses põhjuslikus seoses süüdistatavate vägivallategudega.

Kohus kuulas rohkearvuliselt tunnistajate ütlusi, kes kohtuistungil enam asjaolusid täpselt ei mäletanud. Kohus kuulas üle mitmeid tunnistajaid, kes kuulsid tõendamiseseme asjaoludes tähtsust omavaid asjaolusid süüdistatavate ja kannatanu kaudu ning ise sündmusi vahetult ei tajunud.

Tunnistajad suhtlesid kannatanuga ja süüdistatavatega tegude toimepanemise ajal ja kohtus ning see asjaolu mõjutas alaealiste tunnistajate ütlusi, kahandas nende usaldusväärsust. Tunnistajate M K, T.S.,

V.T., M.V. ütlused olid kantud isiklikest huvidest lahendada konﬂikt kannatanuga, seda toetas ka tunnistaja A.K. . Tunnistaja M.K. kriminaalmenetluses antud ütlustes on suured vastuolud, mille tõttu tema ütlused on tõendamiseseme olulistes asjaoludes mitteusaldusväärsed. Sama asjaolu täheldas kohus ka tunnistaja Andrei Postupalenko ütlustes.

Kannatanu ning tunnistajate M.K., T.S., V.T., M.V., A.K. i ja N.D. ütlustega on tõendatud, et kannatanu suhtles eelnimetatud tunnistajatega. Suhtlemise käigus tekkisid kannatanul A.K. i ja N.D.

võlasuhted. Kannatanu ja tunnistaja A.K. i ütlustega on tõendatud M.S. võlg tunnistajale 40 krooni ulatuses, mis on arutatavate sündmuste käigus tasutud. Tunnistajate N.D. ja M.K. ütlustega on tõendatud M.S. ja M.K. 100-kroonise võla olemasolu N.D.. Kannatanu eitab temal teise võlasuhte olemasolu ja väidab, et ta ei võtnud endale vastutust selle eest, vaid see vastutus on M.K.. Pärast seda, kui M.S. tasus süüdistatavate poolt toetatud ja A.K. i nõutud võla asusid mõlemad süüdistatavad nõudma kannatanult teist võlga. Tunnistaja N.D. ei olnud soovi sel ajal võla tagasinõudmiseks ja ta ei ühinenud teiste tüdrukute tüliga kannatanu võimalike solvangute pärast. Kui Aleksei E.T talle helistas ja teda välja kutsus, pidi ta tunnistajale meelde tuletama võla olemasolu ja meelitas teda välja lubadusega see võlaküsimus kohe lahendada. A.K. i kutsus välja F.L helistamisega. 100- kroonine võlg, mille suhtes võlgnik oli selgelt määratlemata sai ajendiks M.S. ilt raha nõudmiseks.

M.S. ile esitati algul nõue 100 krooni tasumiseks vägivalla kasutamisega. Teda lõid mõlemad süüdistatavad keha erinevatesse piirkondadesse rusika ja jalaga. Kahe isiku poolt kannatanu peksmisega olukorras, kus tal ei olnud võimalik ennast kaitsta erinevatest suundadest tulenevate löökide tõttu ja temaga kaasa kutsutud isikud ei sekkunud peksmisesse oli ähvardus tekitada raskeid kehavigastusi objektiivselt tõsine ja kannatanu pidas seda tõsiseks ka enda jaoks. Ähvarduse tegi kannatanu jaoks tõsiseks asjaolu, et vaatamata tema poolt erinevate isikute kaasakutsumisele tõrjuti need isikud kõrvale ja kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda. Kannatanule füüsilise vägivallaga nõudmist esitades põhjustasid süüdistatavad temale ka psüühilist vägivalda. Kannatanut ähvardati uute peksmistega, mille tagajärjed pidi tekitama tervisekahjustusi, mille tagajärjel ei ole ta enam äratuntav ka lähedastele isikutele ja see pidi kestma kuni raha andmiseni. Seda võimendati ähvardusega piirata tema vabadust garaaži sulgemisega. Kui kannatanu süüdistatavat kohates minema jooksis väljus raha nõudmine oletatava võlasumma piiridest. Kui kannatanu raha ei toonud, realiseeriti nõudmine temalt mobiiltelefoni võtmisega ja selle realiseerimisega. Süüdistatavad ei andnud M.S. ile tagasi mobiiltelefonist saadud raha, mis jäi üle väidetavast 100-kroonisest võlast. Nad pöörasid saadud võõra vara enda kasuks täies ulatuses. Seda asjaolu kinnitavad tunnistaja M.K. ütlused selle kohta, et võlg on seni tasumata. Sellest järeldub, et võlga ei ole tasunud ka kolmandad isikud ning kogu mobiiltelefoni müügist saadud raha jäi süüdistatavate valdusse ja süüdistatavad said sellest varalist kasu.

Süüdistatav Andrei Kuropatkini ütlustega on tõendatud, et Aleksei E.T müügiks pakutud №kia telefoni müüs ta Georgi E.T-le. Kuropatkin kinnitab E.T ütlusi telefoni üleandmise vastuvõtmise koha kohta (10. kd., tl. 314 pöördel - 316). Tunnistaja Georgi E.T ütlused kinnitavad tema poolt Kuropatkinilt telefoni ostmist. Dokumentaalne tõend - jälitusprotokoll (7. kd tl 52) tõendab, et Georgi E.T käes oli M.S. ile kuulunud mobiiltelefon. M.S. ile kahju hüvitamist haginõude 2300 krooni ulatuses F.L-i seaduslik esindaja Igor F.L ei vaidlusta (11 kd., tl. 25 pöördel).

Väljapressimisega tihedas seoses on Aleksei E.T-le esitatud süüdistus kannatanu suhtes vägivalla toimepanemises seoses politseisse pöördumisega ja F.L-ile esitatud süüdistus avaliku korra rikkumises.

Uuritud tõenditest kohus järeldab, et eelpoolnimetatud Aleksei E.T-le esitatud süüdistus ei ole tõendatud. F.L-ile esitatud süüdistus on tõendatud.

Kannatanu ütluste järgi rääkis ta Aleksei E.T-le politseis käimisest ajal, kui nad olid kahekesi teistest eemaldunud juttu ajama. E.T eitab temal teabe olemasolu politseisse pöördumisest. Teised tõendid ei kinnita kannatanu ütlusi selles, et ta tahtis teostada oma õigus kriminaalmenetluses. Ta oli küll isaga seda teinud, kuid jätkas käimist noorte kogunemise kohtades, kus sageli kohtas ka süüdistatavaid. Aleksei E.T, kes oli tunnetanud oma mõju kannatanu suhtes sellega, et saavutas ühele tüdrukule võla tasumise ja võla ettekäändel saanud endale kannatanu vara jätkas kannatanu suhtes vägivaldset käitumist kannatanu kehalist puutumatust rikkudes ja teda sõidukiga taga ajades.

Ta ise nimetab seda naljaks ega seo kuidagi kannatanu õiguste teostamise takistamisega kriminaalmenetluses. Kohus järeldab, et E.T puudus vastav tahe. Lühikese aja möödudes politseile avalduse andmisest kohtus kannatanu süüdistatavatega noortekeskuse juures ja otsis võimaluse neist eemalduda, emale märku anda ja seejärel ilmus politsei. Seega hoidis kannatanu oma aktiivse tegevusega ära E.T võimaliku tegevuse takistada krimionaalmenetlust. E.T eelkirjeldatud teod toimusid noorte kogunemise kohas, avalikus kohas. E.T-le ei ole esitatud süüdistust kannatanu rahu rikkumise eest avalikus kohas ja seetõttu tuleb Aleksei E.T KarS § 323 järgi õigeks mõista.

Avaliku korra raskes rikkumises on süüdistus esitatud F.L-ile ning see on tõendatud.

F.L ja S. ei olnud sõbrad. Nende tutvus sai alguse F.L-i ja E.T poolt S. i suhtes toimepandud kuriteo asjaoludes. See kuritegu oli seotud mitmekordse füüsilise vägivallaga kannatanu suhtes ja ähvardusega piirata tema vabadust. Ähvardamise ajal helistamisega ja kontrollimisega, kas kannatanu jaoks on vaba garaaži, kinnitati ähvarduse tõsidust. Peksmise järel lubati järgmistel kordadel peksta raskete kehavigastuste saabumiseni. Kirjeldatud ja tegudega kinnitatud ähvardused oli veenvad ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist ajast ja kohast olenemata. Kannatanu suhtes toimepandud vägivald ja tema ähvardamised toimusid avalikus kohas teiste nähes ja juuresolekul vaatamata sellele, et ta kutsus endaga kaasa ja endale toeks sõpru. Kuigi F.L ja S. tulid teineteisele vastu erinevates gruppides teiste isikutega, asus F.L, kes varem oli S. i suhtes vägivalda tarvitanud, teda kõnetama ning eemaldus grupist S. i suunas. Need asjaolud andsid küllaldaselt alust S.

il karta tema suhtes uut vägivalda, mis võis ulatuda kuni varasemates ähvardustes väljendatud ulatuseni. Ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega on KarS § 120 järgi kvaliﬁtseeritav kuritegu ning täidab avaliku korra rikkumisega kaasneva vägivalla koosseisu. Süüdistatava tahe oli suunatud kannatanu rahu rikkumisele ja oma käitumisega ta selle ka saavutas. Varasematest vägivallategudest ja ähvardustest kannatanu suhtes avalikus kohas pidi süüdistatav möönma kannatanu taju vägivalla suhtes. Subjektiivsest küljest on avaliku korra raske rikkumise süüteokoosseis täidetud, kui süüdlane pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ainuüksi varasema vägivalla olemasolu tõttu kannatanu suhtes ja vägivallatseja eemaldumine grupist kannatanu kõnetamisega täidab kuriteokoosseisu objektiivse külje. Kaudsed tõendid, tunnistajate ütlused viitavad sel korral ka kannatanu kuklasse löömisele F.L-i poolt. Kannatanu ütlusi selles tema suhtes toimepandud kuriteos kinnitavad tunnistaja T.K. ütlused (10. kd., tl. 33). Tunnistaja nägi kannatanu põgenemist süüdistatava eest ja suhtles temaga vahetult pärast tegu. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Aleksei E.T väljapressimises ja

F.L-i analüüsitud tegudes. Väljapressimise koosseisuliseks raskendavaks asjaoluks on mõlemal süüdistataval tegutsemine grupis, Aleksei E.T veel varem toimepandud vargused.

Seega Aleksei E.T on süüdi KarS § 214 lg. 2 p. 1 ja 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises s.o. varalise kasu üleandmise nõudmises isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning isikute grupis.

Seega F.L on süüdi KarS § 214 lg. 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o. varalise kasu üleandmise nõudmises isikute grupis. Seega F.L on süüdi KarS § 263 p. 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises s.o. rahu ja avaliku korra rikkumises vägivallaga.

IV. Süüdistused vargustes.

Aleksei E.T andis varguste süüdistuses ütlusi selle kohta, et Uus 69 maja ees Audi 80 sisse murdmises ja CD mängĳa Sony varguses ei ole ta süüdi. 24.nov 2005.a. oli ta vabaduses, kodus või kusagil väljas. Ei tea kes selle varguse toime pani, milles temale süüdistus esitati. Eeluurimisel ei tunnistanud ta ennast süüdi selles varguses aga politsei käskis nii öelda. 24.11-st alates hakkasid toimuma ülekuulamised ja talle öeldi millised tunnistusi peab andma. Oli politseis esimest korda, ehmus ära. Praegu võib nimetada need teod, mida sooritas ja mida mitte. Teda kuulas üle 3-4 politseinikku. Ühes toas talle räägiti, mida peab rääkima ja teises toas kirjutati ülesse. Mitmel, 2-3 korral räägiti, mida peab rääkima. Kõigepealt öeldi, mida rääkida ja siis kuulati üle, võis ka olla päev vahet. Ei mäleta täpselt. Aleksandr Turovskit ta teab aga mitte hästi, me ei ole isiklikult tuttavad. Nad tutvusid Hiinalinnas, kioski juures seisid E.T ja Turovski tuttavad ja seal tutvustati neid.

Turovskiga ei ajanud ma mingeid asju. Ta ei teinud ettepanekut varastada autodest makke Süüdistusaktis on episoodid koos temaga, need öeldi talle politseis, mida tuleb rääkida. Süüdistatav ei ole neid koos temaga sooritanud. Talle politseis räägiti, mida peab rääkima seoses nende episoodidega, mis neil on koos. Süüdistatav kinnitab, et sooritas küll kuritegusid, aga mitte kõiki süüdistuses kirjeldatuid. Uurĳa ütles, et on palju episoode, ja nad ei suuda lahendada seepärast peab enda peale võtma.Teda hirmutati. 2005.a. talvel ütles politsei, et hakkavad peksma ja panevad vangi. 16. mail 2006.a. etapeeriti teda Viljandisse ja 2 politseinikku peksid teda arestimajas, et ta võtaks episoode enda peale. Ta ei tahtnud, et pekstaks ja võttis enda peale (10. kd., tl. 294 pöördel, 295). Aleksei E.T ei tunnista enda süüd vargustes ööl vastu 29.12.2005.a. Tartus Jalaka 44 maja juures (10. kd., tl. 295 pöördel), ööl vastu 29.12.2005.a. Tartus Nõva 2 maja juures kahest autost (10. kd., tl.

296 pöördel), ajavahemikul 07.01.2006.a. kell 18.00 kuni 08.01.2006.a. kell 09.35 Tartus Kuu 39 maja juures, ööl vastu 08.01.2006.a. Tartus Pepleri 3 maja ees (10. kd., tl. 297 pöördel), ööl vastu 10.01.2006.a. Tartus Uus 63a maja ees (10. kd., tl. 299), ööl vastu 10.01.2006.a. Tartus Anne 1 ja Anne

2 majade vahelisel alal (10. kd., tl. 299 pöördel), 18.01.2006.a. kell 17.45-20.00 Tartus K. 70 maja ees (10. kd., tl. 300), ajavahemikul 19.01.2006.a. kuni 21.01.2006.a. Tartus Z 34 maja juures (10. kd., tl.

300 pöördel), 20.01.2006.a. kella 01.50 paiku Jaama 175 Kivilinna Konsumi parklas (10. kd., tl. 301), ööl vastu 20.01.2006.a. Jaama 179 maja juures kahest autost (10. kd., tl. 301 pöördel, 302), ööl vastu 21.01.2006.a. Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Papli 9 maja ees (10. kd., tl. 302).

29.12.05.a. Nõva 2 maja juures VW Golf sissemurdmise ja varguse katses kohta väidab E.T, et politseinukud rääkisid talle, mida rääkida. Na rääkisid, et oli koos Turovskiga. Autos oli mingi makk ja

Turovski andis talle kruvikeeraja, et ta läheks ja võtaks maki välja. Siis politseinikud ütlesid, et ta ütleks, et seal oli Turovski, mitte üksi. Politsei ütles, et sisetungimine sinna autosse ebaõnnestus, kuna lukku ei saanud lahti. Umbes nii. Selle jutu, mida politsei temale rääkis, rääkis ta ka eeluurimisel uurĳale ja see on jutt, mida kohtus rääkis (10 kd., tl. 296). E.T väidab, et ta ei olnud Tartus Nõva 2 maja juures 29.12.05.a. öösel. Kui jalutas, siis võib-olla oli seal aga öösel ta kindlasti ei olnud seal. Öösel magavad inimesed kodus koos vanematega. Politseinikud ütlesid, et ta räägiks, et oli Turovskiga ja tundmatu isikuga. Aleksandr Turovski andis kruvikeeraja. Nõva 2 nurga peal seisis VW Passsat ja et ta läheks ja varastaks selle ära. Ta ütles, et ta oli poe juures parklas City Marketi juures, praegune Hüpermarket (10 kd., tl. 296 pöördel). Ööl vastu 29.12.2005.a. Nõva 2 maja juures Audo Coupee sissemurdmises tunnistab E.T ennast süüdi osaliselt, kuid väidab, et see oli paar päeva varem, võis olla 27.12.05.a. Ta tegi selle episoodi üksi, see oli öösel kell 1-3 vahel. Tal oli siis hädasti raha vaja. Küsisin emalt aga tal oli alles palgapäeva jaanuari alguses. Ei taha rääkida, miks oli vaja raha. Ta jalutas seal kandis, vaatas autosse ja nägi makki, esipaneeli ei olnud. Kruvikeerajaga tegin ukse lahti ja ronis sisse, leidis paneeli vist rooli alt ja varastas maki. Järgmisel päeval müüs maha. Kesklinnas avaturul Sadamateatri juures olid inimesed ja ta pakkus seal makki müüa, üks ostis ära vähem kui tuhandr krooniga. Maki esipaneel oli ekraaniga, oli vähe nuppe, 2 vist ainult. Oli tavaline, ei mänginud mp 3. Väljanägemiselt oli ta ilus. On nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju hagihinna ulatuses, 9 tuhat krooni (10 kd., tl. 298). Politsei ütles, et pean süüdi tunnistama süüdistus ajavahemikus 07-08.01.2006.a. Kuu 39 maja juures O.S. Audi 80 sissemurdmises ja sellest automaki ja šokolaadi varguses. Ööl vastu 08.01.2006.a. oli ta vist kodus, võib-olla õues, sõbra juures. Vahel jäi vanemate loal sõbra juurde ööbima, sõber elas L 13-

74. Ta ei ole kunagi öösel Turovskiga kohtunud. Selle episoodi kohta rääkis eeluurimisel uurĳale et oli koos Turovskiga. Autos oli makk ja auto seisis mingi maja juures mis ei olnud kaugel Nõva 2 majast. Turovski või siis veel keegi ootasid paari maja taga vist. Politsei käskis tunnistada, et varastas sealt maki Blaupunkt ja jättis. Ööl vastu 08.01.06.a. Tartu Pepleri 3 J.K. autosse sisemurdmisest ja CD mängĳa vargusest rääkis eeluurimisel, et Turovski oli koos temaga ja näitas, kus on auto ja seal oli makk (10 kd., tl. 298). Ööl vastu 10.01.2006.a. oli ta vist kodus. Kui ema ja isa mäletavad, siis nemad ja vend saavad seda kinnitada (10 kd., tl. 299 ja pöördel). 18.01.06.a. K. . 70 maja juures ta ei olnud.

Magasin kodus öösel aga see ei olnud öösel. Võimalik, et oli koos sõpradega, vist jalutasid Eedeni juures 2 sõbrannaga: L ja M. Talle meenus, et ta ütleks, et olin üksi ja varastas tavalise Sony kassettmaki, mitte CD maki, koha kohta räägiti midagi Kivilinna Gümnaasiumist. Et auto oli Gümnaasiumi juures ja pärast öeldi, et ta ütleks, et müüs selle mingile Sergeile või Andreile 100 või

200 krooni eest (10 kd., tl. 300). E.T peab võimalikuks, et ta käis mööda Z 34 juures (10 kd., tl.

300 pöördel). Ööl vastu 20.01.06.a. Kivilinna Konsumi parklas ta vist ei olnud, käis jaanuaris ühel diskol ja tuli hilja koju. Teekond oli Kivilinn, parkla, bensiinĳaam ja kodu. Politsei sundis teda ütlema, et oli Turovskiga. Selle episoodi kohta ei oska meenutada täpselt. Võib-olla politsei ütles, et oli üksi, ei suuda meenutada seda (10 kd., tl. 301 ja pöördel). Tõrvandis on ta olnud ühel korral külas endisel klassivennal, kes nüüd elab Tallinnas. See oli 2005.a. septembris, kell 15 läks ja kella 17 oli Tartus tagasi. Talle öeldi, et räägiks, et sõitis sinna koos Turovskiga ja veel ühe või kahe inimesega ja seal oli auto Audi, mida näidati talle. Siis andis ütlused, et Turovski sõitis eemale ja tema läks autot muukima. Tegin lahti autoukse ja seal oli automakk Pioneer. Maki jättis Turovski kätte (10 kd., tl. 302).

Kohus on uuritud tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et Aleksei E.T-le esitatud süüdistus ööl vastu 24.11.2005.a. Tartu linnas Uus 69 maja ees E.M. kuuluvast sõiduautosse Audi 80 CD- raadiomängĳa Sony vargus ei ole tõendatud.

Kannatanu E.M. ütluste järgi parkis ta helehalli Audi 80 aadressil U. . Muugitud oli algul vasakult poolt, siis paremat. Seepärast pöördus politseisse. Ise tunnistaja ei näinud kedagi liikumas auto juures, on 5 korrusel ja ei vaadanud. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi siseneti tema autosse Audi 80 ööl vastu 24.11.2005.a. Uus 69 maja ees (7. kd., tl. 78). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab, et sündmus toimus Uus 60 maja ees (9. kd., tl. 304). Kannatanu ütluste usaldusväärsuses auto parkimise aja ja koha kohta ei ole alust kahelda. Ta on kindel auto parkimise kohas maja ees, kuhu ta läks 20-ndasse korterisse. Kannatanu ütlused ja ütluste ja olustiku seostamise protokoll (8. kd., tl. 25) kinnitavad süüdistatava ütlusi temal selle kuriteoga seose puudumist. Ütluste ja olustiku seostamisel on kasutatud videokaamerat ja uurimistoimingut salvestatud. Salvestise vaatamisel kohtus oli näha Aleksei

E.T hajevil olek majade 69 ja 19 juures. Kohtus ei oska E.T selle episoodi ettenäitamise salvestise vaatamise järel midagi selgitada. Ta ei mäleta (11 kd., tl 26 ja pöördel). Dokumentaalne tõend, vaatlusprotokoll ja fotod selle juurde (7. kd., tl 79-82) tõendavad kannatanu auto vigastusi, kuid ei tõenda süüdistatava seos nende vigastustega. Prokuröri küsitlemine menetluse kestel ütluste muutmise asjaoludest ei kahanda süüdistatava põhjenduste usaldusväärsust tema politsei poolt hirmuga mõjutamisest kuriteoepisoodi omaks võtma.

Aleksei E.T ei ole enne kohtumenetlust enda peksmisest kellelegi teatanud. Ta ei ole pöördunud arsti poole ja ka muul viisil ei ole tuvastatud tema suhtes kohtueelses menetluses füüsilise vägivalla kasutamine. Seetõttu ei ole Aleksei E.T seletused usaldusväärsed selles osas, et ta andis kohtueelses menetluses uurĳale meelepäraseid ütlusi tema peksmise järel. Nii nagu kohtueelses menetluses ütluste andmise põhjused nii ei ole ka Aleksei E.T kohtus antud ütlused usaldusväärsed. Aleksei E.T ütlustest on tõendamiseseme asjaoludes vähe tõendeid.

Kohus peab võimalikuks hinnata tema ütlustest süüd tõendavateks tõenditeks vaid neid tõendamiseseme asjaoludes tähtsust omavaid fakte, mida E.T kohtuistungil kirjeldab.kuigi ta pöörab oma kirjeldust ja väidetavalt räägib asjaoludest politsei kaudu, ei ole tõenäoline, et ta varguse episoodide suure hulga ja nende toimepanemisest möödunud aja jooksul mäletab politsei kaudu saadud teabe asjaolusid ja suudab neid kirjeldada. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatav kirjeldab ja annab ütlusi tema enda kogetud asjaoludest ja tehtud tegudest.

Aleksei E.T väited selle kohta, et ta ei olnud kuriteosündmuse kohas selle toimumise ajal ei ole teiste tõenditega kinnitatud. Kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ta oli kodus on kinnitamata ja vastuolulised. Võimalik oli ööbimine kodunt väljas sõprade juures. Oli ka sündmusi, mille tõttu tema teekond viis mööda kuriteopaikadest. Need asjaolud ei välista tema viibimist sündmuskohal kuriteo toimepanemise ajal. Süüdistus autodest vargustest on esitatud E.T-le üksi ja grupis koos Andrei Kuropatkiniga. Tunnistaja Aleksandr Turovski ütlused (10. kd., tl.

42) ja teised tõendid ei kinnita Aleksei E.T ütlusi kuritegude seotusest Turovskiga. Ka see asjaolu muudab E.T ütlused mitteusaldusväärseteks. Aleksei E.T ütluste usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, et tema eeluurimisel antud ütlusi ei kinnita teised tõendid.

KrMS § 291 p. 5 alusel avaldatud (10 kd., tl. 294) tunnistaja S.K. ütlused (7 kd., tl. 267, 268) ei kinnita

E.T ütlusi tunnistajale maki üleandmisest. Asjakohased ei ole põhjendused, et politsei on teda mõjutanud ka neid ütlusi andma (10 kd., tl. 300 pöördel).

Kannatanute K.P. ütlustega (10. kd, tl. 31 pöördel, 33), J.T. ütlustega (10. kd, tl. 37 pöördel) ja M.O. ütlustega (9. kd., tl 305 pöördel, 306) on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ööl vastu 29.12.2005.a.

ja koht Tartus Nõva 2 maja juures. Aleksei Amelik tunnistab nendest ainult M.O. kasutuses olnud sõiduautosse Audi Coupe sissetungimist. Süüdistatava ütluste mitteusaldusväärsuse tõttu on tõendatud kuriteo koht ja aeg eelnimeattud kannatanute ütlustega. Ühes kohas samal ööl mitmesse autosse sissemurdmine ja sealt esemete vargus on toime pandud samal viisil. Tõendid tõendavad kuriteo toimepanemist ühe isiku, Aleksei E.T poolt. K.P. ja J.T. autost ei ole vara ära viidud. Kuriteoga tekitati kahju ustelukkude lõhkumisega. Kahju ulatus on tõendatud kannatanute ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, Aasta Auto AS arvega nr. 264000088 05.01.2006.a., mille andmetel on autole VW Golf, registreerimismärgiga XXX XXX paigaldatud luku kõrv, -silinder ja tehtud sellega kaasnevaid töid kokku koos käibemaksuga 1415 krooni ulatuses (10. kd, tl. 32).

Kannatanu M.O. autost varastatud asjade väärtus on tõendatud kannatanu ütlustega Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi varastatud maki maksumus 8500 krooni (7. kd., tl. 102). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kahju ulatust. Kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Samal ööl kuriteo toimepanemise aeg aja kohta tõendavad kannatanu O.A. ütlused. Temalt varastati makk autost Audi 80, mis oli pargitud Jalaka 44 juurde. Auto uksed olid lukustatud, signalisatsioon oli peal aga tol hetkel ei töötanud. Hommikul kella 9- 9.30 paiku ta avastas, et on kadunud midagi. , Juhipoolne uks oli pooleldi lahti, juhiukse lukk oli murtud.

Autos oli makk Kenwood väärtusega 2000 krooni, mis võeti kaasa koos esipaneeliga. Auto bensiinipaagil on lukk ja see oli murtud. Kindalaegas oli lahti ja põrandal olid auto dokumendid. Kahju kokku on umbes 3000 krooni, luku maksumust 300 krooni, bensiinipaagi kork sama palju (9. kd., tl. 304 pöördel, 305). Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod (7. kd. tl 85-88) kinnitavad kannatanu ütlusi ja tõendavad kahju ulatust. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Kuriteo toimepanemise viis seob tegu Nõva t. 2 maja juures samal ööl teod toime pannud isikuga.

Seda asjaolu tõendab dokumentaalne tõend, ütluste ja olustiku seostamise protokoll (8. kd., tl 24-26), milles on ütlusi olustaikuga seostatud Aleksei E.T juuresolekul. Toimingu teostamisel tehtud salvestuse vaatamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi süüdistatava toimingu tegemise ajal antud ütlustes. Dokumentaalsed tõendid, ütluste ja olustiku seostamise protokollid (8. kd., tl 24-26, 27-29) seob kuriteosündmused Aleksei E.T-ga 07. ja 08.01.2006.a. Kuu 39 maja juures, Pepleri 3 maja ees, 10.01.2006.a. Uus 63a maja ees ning Tartus

Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal, 19.01.2006.a. kuni 21.01.2006.a. Tartus Z 34 maja juures,

20.01.2006.a. Jaama 175 parklas ja Jaama 179 maja juures, 21.01.2006.a. Tõrvandis, 22.01.2006.a. Eedeni kaubanduskeskuse parklas. Kuritegude toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanute O.S. ütlustega, J.K. ütlustega (9. kd., tl. 306), K.V. ütlustega (10. kd., tl. 76), T.R. ütlustega (9. kd., tl. 307), A.S. ütlustega (9. kd., tl. 307 pöördel, 308) K.V. ütlustega (9. kd., tl. 308), S.K. ütlustega (10. kd., tl 75, 76), R.R. ütlustega (9. kd., tl. 308 pöördel, 309), A.A. ütlustega (9. kd., tl. 309 pöördel, 310) ja O.K. ütlustega (10. kd., tl 74 pöördel, 75).

Kuriteoga tekitatud kahju ulatus ja vara asukohta pääsemise viis on tõendatud eelnimetatud kannatanute ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega Dokumentaalsed tõendid, sündmuskoha vaatlusprotokollid ja fotod (7. kd tl 115-118) tõendab kuriteo toimepanemise kohta Uus 63 juures ja tekitatud kahju ulatust, (7. kd tl 141-143) Jaama 175 parklas, (7. kd tl 151-153) kuriteo toimepanemise kohta Jaama 179 maja juures, (7. kd tl 179-182) kuriteo toimepanemise kohta Tõrvandis Papli 9 maja juures ja tekitatud kahju ulatust, (7. kd tl 146-148) Jaama 179 maja ees, asitõendi vaatlusprotokolli ja fotoga on tõendatud nimetatud sündmuskohal vahendi kasutamine (7. kd tl 185-186). Vaadeldud on sündmuskohalt äravõetud kõveraks väänatud kruvikeerajat. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fotod (7. kd 123-125) tõendab A.S. tekitatud kahju ulatust. Kannatanutelt J.K. elt, K.V. ilt, K.V., S.K. ult, A.S. ja O.K. elt varastatud vara väärtus ületab 1000 krooni. O.K. kahju tõendab ka dokumentaalne tõend, Aasta Auto AS pakkumine nr. 400913 23.01.2006.a., mille andmetel lukusilindri ja lukksepatööde maksumus koos käibemaksuga 2165 krooni ulatuses (7 kd., tl. 178). Kannatanute O.S. i, T.R., R.R. ja A.A. kahju ulatus on alla 1000 krooni.

Tunnistaja I.K. elab Jaama 179 esimesel korrusel, tankla on 30 m kaugusel nägi poissi, kes avas autol esimese parempoolse ukse, oli autos alla minuti ja siis läks ära Jaama 179 maja poole. Ta oli 170 cm pikk, pigem turskema kehaehitusega. Seljas kapuutsiga beežikas jope, kapuuts oli peas, nägu ei näinud

(10 kd., tl. 81). Tunnistaja ütlused tõendavad kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Isiku kirjeldus vastab süüdistatava isikukirjeldusele.

Aleksei E.T tungis kuritegu 22.01.2006.a. kella 20.00 paiku Kalda tee 1c Eedeni kaubanduskeskuse parklas ja 02.04.2006.a. kell 23.00 kuni 03.04.2006.a. kell 17.30 vahel K. 11 maja juures. Tema süü omaksvõtt on tõendatud kannatanute J.L. (10 kd., tl. 247, 248) ja V.S. ütlustega (10 kd., tl. 245 pöördel, 246). Kuriteoga tekitatud kahju ulatus ja vara asukohta pääsemise viis on tõendatud eelnimetatud kannatanute ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega. Dokumentaalsed tõendid, sündmuskoha vaatlusprotokollid ja fotod (7 kd tl 183-184) tõendab kuriteo toimepanemise kohta

Eedeni parklas, asitõendi vaatlusprotokolli ja fotoga on tõendatud nimetatud sündmuskohal sissemurdmise viis (7. kd tl 185-186). Vaadeldud on sündmuskohalt äravõetud ukseluku südamiku katet, mis võeti kaasa Eedeni parkla sündmuskoha vaatluselt. Asitõendi vaatlusprotokolli (7. kd., tl 215- 216) andmetel on vaadeldud V.S. autost kadunud CD-mängĳa Sony CDX S 2000.

Tunnistaja Jaanus Jalajase ütluste järgi ta töötab Lõuna Politseiprefektuuris. Turvaﬁrma kutsus välja Eedeni II korruse parklasse põhjusel, et autosse, Audi 80, tahetakse sisse murda. See oli salvestatud turvalindile. Kinnipeetuks osutusid Aleksei E.T, Andrei Tabunov ja Anton Ellervee (10. kd., tl 40). Tunnistajad Andrei Tabunov (10. kd., tl 171, 172) ja Anton Ellervee (10. kd., tl. 172,173) kinnitavad, et olid Aleksei E.T-ga Eedeni Kaubanduskeskuses. Nad käisid ka parklas suitsetamas. Aleksei

E.T jäi välja, läks parkla suunas, seal oli autosid. Aleksei E.T tuli tagasi 10 minuti pärast umbes. Seejärel läksid nad istuma, turvatöötaja tuli neile järele, võttis kaasa. Tuli politsei ja neid viidi arestimajja. Eelpool nimetatud tunnistajate ütlusi kinnitab tunnistaja Viktoriya Kalinicheva (10. kd., tl

249 pöördel). Tunnistaja Tarmo Sääliku ütlustega (10 kd., tl. 199) on tõendatud, et CD-mängĳa Sony CDX S 2000 leiti ja võeti kaasa teise menetlustoimingu tegemise käigus korterist, kus oli F.O. Viimase ütlused kinnitavad tema juurest nimetatud CD-mängiga leidmist ja selle toomist Aleksei E.T poolt.

Aleksei E.T tunnistas ennast süüdi 01.05.2006.a. Aiandi tee 5 jalgratta varguses, kuid ei tunnista samale päevale eelnenud ööl sama maja eest autost vargustest (11 kd., tl. 6 pöördel, 7).

Jalgratta varguse toimepanemise koht ja aeg on tõendatud kannatanu R.G. ütlustega (10. kd, tl. 37 pöördel, 39). Ratas võeti korterpüstakust, oli enne vargust seal olnud vähem kui 2 tundi. Jalgratas oli lukus radiaatori küljes 0 korrusel rohelise trosslukuga. Kannatanu elas 5. korruse, oli korteris, midagi ei kuulnud. Ratta väärtus oli 4000-5000 krooni, kadumise ajal võis ratas maksta 3000.- krooni, ratta lukk maksis 100.- krooni. Ratast ega lukku ole kannatanu hiljem näinud Tunnistajad Auris Terav (10 kd., tl. 81) ja Aleksandr Suhhinja (10. kd., tl. 40 pöördel, 41) tõendavad, et aitasid Aleksei Ameölinil jalgratast müüa. Auris Terava E.T ühine tuttav Aleksander Suhhinja tutvustas neid. Tunnistajal oli müüa vana Volvo, mille vastu E.T huvi tundis. Kui Suhhinja tõi

E.T Terava juurde, oli kaasas uus jalgratas, E.T küsis kas ei taha seda osata. Terav hakkas meenutama, kes võis tahta ja sai kätte „Mõmmi“, kelle pärisnime ei tea. Ratas müüdi talle 500 krooni eest. Tunnistajad said vaevatasu. Kannatanu M.B. ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja varastatu väärtus. Ta parkis halli värvi Audi 80 Aiandi tee 5 maja ette, kannatanu lukustas autol uksed. Sel ööl ei pannud signalisatsiooni sisse. Järgmise päeva õhtul avastas, et autouks oli praokil. Mõlemad, nii juhi kui kõrvalistuja ukselukud olid katki. Autost oli kadunud makk, CVCmakk, Mp3, tavaline plaat, laadĳa, passid olid sisse jäetud ja muud paberid. Autos olid kannatanu ja tema tüdruku pass. Kannatanu ostis maki 2500 krooni eest kasutatult ja hindab seda sama väärtusega, 2500 krooni. Ta on hinnanud 1000 krooni luku maksumuseks, lõhuti 2 lukku. Kannatanu käis hiljem küsimas lukkude vahetamise maksumust, ta ei tea mis summa kokku läheb. Tsiviilhagi on 4500 krooni, jääb selle juurde (9. kd., tl.

145 pöördel, 147). Kannatanu K.V. ütluste järgi 18.01.2006.a. parkis ta musta värvi Audi 80 K. . 70 juurde ja lukustas uksed signalisatsiooni ei olnud. Ta käis ainult korra majas sees, kella 6.30-7.30 vahel õhtul, tunni aja ,

jooksul avastas varguse, juhipoolne ja kõrvalistujapoolne ukselukk olid lõhutud. Autosse oli sisse saadud, uksed olid lukust lahti. Autost oli kadunud makk Sony, väärtusega 700 krooni. Muud midagi autost kadunud ei olnud. Sahtlis oli mobiiltelefon, mida ei leitud. Kannatanu on lukud välja vahetanud, maksma läks 500 krooni lukk, ise vahetas, maksis ainult lukkude eest. 2 lukku oli, 1000 krooni lukkude vahetamisega seoses (10. kd., tl. 76). Kannatanu A.H. ütluste järgi 2005.a. augusti lõpus varastati Pikk 86 trepikojast neljandalt korruselt jalgratas Merida Kalahari 500, mis oli lukustatud veeäravoolutoru külge vedrulukuga, lukk oli katki saetud. Ratas oli värvilt sinine ja lilla, taga oli porilauad, esiamortisaatoritega, helkuritega, olid naeltega kummid, nagu mägiratastel. Jalgrattal on pass. Kannatanu on ratta tagasi saanud.

Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi ajavahemikus 09.09.2005.a. kella 18 ja

10.09.2005.a. kella 03 vahel on jalgratas ära varastatud (5. kd., tl. 55). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 278 pöördel, 281).

Kaks kuriteosündmust on toimunud sama maja ees ja trepikojas lühikeste ajavahemke järel. Autost vargus on toimepandud samal viisil, mis E.T puhul on varasemates kuritegudes tõendatud. Aleksei

E.T oli kuriteopaigal. Nendel asjaoludel teeb kohus järelduse, et mõlemad kuriteod on toime pandud ühe isiku, Aleksei E.T poolt.

Kuriteosündmused 03.05.2006.a. õhtul Tartus Sõpruse pst 8 maja ees ja Anne 45 maja taga on tõendatud kannatanute M.A. ütlustega (10. kd., tl. 39) ja U.O. (9. kd., 306 pöördel, 307) ütlustega. Nimetatud kannatanute ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja kahju ulatus. Esimese kannatanu autosse sissemurdmine jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud tal avada. Teise kannatanu autot muukimist takistas kolmanda isiku lähenemine. E.T huvi auto vastu tõendab tunnistaja R.T. (10., kd., tl. 293 pöördel).

Pikk 86 trepikojast jalgratta vargust Aleksei E.T tunnistab. Tema süü omaksvõtt on tõendatud kannatnu ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga selle juurde (5. kd., tl. 126-128).

Aleksei E.T-le ja Andrei Kuropatkinile on esitatud süüdistus grupis koos toimepandud 7 varguse episoodis. Kumbki süüdistatavatest ennast nendes kuritegudes süüdi ei tunnista (11. kd., tl. 4-6, 7-9,

13-15). Kuritegude toimepanemise aeg ja koht, toimepanemise viis ja tekitatud kahju ulatus on tõendatud kannatanute ütlustega. Kannatanu I.K. ütluste järgi 14.01.2006.a. öösel vastu 15.01. murti sisse tema autosse. Ta parkis auto

BMW 325 Turu 35 maja ette ja unustas uksed lahti, autol ei olnud signalisatsioon. Autost oli varastatud pagasnikust bassikõlarid Sony, ühendamisjuhe läbi lõigatud. Muid vigastusi ei olnud. Kõlar on tagasi saadud aprilli lõpus, mai alguses. Kasutatuna on kõlarite väärtus 800 krooni, uuena maksis 1500 krooni, varguse hetkel oli väärtus 1000 krooni. Kannatanu ostis Tallinnast, Sony esindaja, maaletooja käest 4 aastat tagasi. Ostudokumendid ei ole säilinud. Kõlar oli torukujuline. Külje pealt oli mõlkis, selle järgi tundis kannatanu kõlari ära. Autos ei olnud lõhutud midagi, aga kindalaegas oli lahti ja dokumentide hulgas oli sobratud, tagumine iste oli lahti võetud, oli näha, et midagi on otsitud. Autos oli makk, paneel oli kannatanuga kaasas (10 kd., tl 77 pöördel, 78).

Kannatanu D.S. ütluste järgi pühapäeval, 23.04.2006.a. hilja õhtul jättis ta auto, Audi 80 Kivilinna tankla juurde ja paari tunni pärast läks tagasi ning avastas, et uksed olid lahti murtud, lukud olid murtud. Automakk Clarion CD mängĳa oli kadunud. Ta läks paariks tunniks tuttavate juurde, ei võtnud esipaneeli ära. Ta ei saanud ise uksi lahti, proovis, aga tuli abi kutsuda, ainult üks ﬁrma oli avatud siis, väljakutse maksis 350 krooni. Kannatanu parandas lukud, ühe luku parandus maksis 300 krooni, kokku

950 krooni koos väljakutsega, lukud kokku 600 krooni. Ta ostis CD mängĳa, mis maksis autoturul 1000 krooni. Kadunud CD mängĳa maksis ka 1000 krooni. 1950 krooni on tsiviilhagi, mille juurde kannatanu jääb (9. kd., tl.310 pöördel, 311).

Kannatanu A.K. ütluste järgi jättis ta tumesinise auto Audi 80 Uus 61 maja ette, kus ta elab. Auto uksed lukustas, signalisatsiooni autol ei olnud. Järgmisel hommikul avastas, et autosse on sisse murtud. Juhi kõrvalistujapoolne uks oli lahti ja lukk katki. Üks oli katki juba enne seda juhtumit. Oli kadunud makk, Mp3 mängĳa Pioneer, mis maksis 2000 krooni. Muud midagi võetud ei olnud.

Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta auto 26.04.2006.a. kell 20 paiku, 27.04.2006.a. kell 08.45 läks auto juurde (7. kd., tl. 223, 224). Kohtuistungil kannatanu kinnitab ütlusi aja kohta (9. kd., tl. 309 pöördel, 311). Kannatanu R.J. ütluste järgi õhtul kella 18-19 ajal parkis ta musta värvi auto, Audi 80 Pikk 86 maja juurde ja lukustas autol uksed. Signalisatsiooni autol ei ole. Hommikul 7.50 avastas sissemurdmise:

uksed lahti ja makk varastatud, asjad kindalaekast välja tõmmatud. Võtmed keerasid ukselukke, aga uurĳa avastas, et juhipoolset ust oli muugitud, uks oli lukust lahti. Oli kadunud automakk Panasonicmp3 mängĳa, veebruaris ostetud makk, esipaneel võis olla makil ees. Maki väärtus on 2500 krooni. hiljem avastas, et mobiili laadĳa läks kaduma, selle väärtust ei nõua. hind on 90 krooni.

Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta auto 03.05.2006.a. kell 18 paiku, 04.05.2006.a. kell 07.45 läks auto juurde (7. kd., tl. 241). Kohtuistungil kannatanu kinnitab ütlusi aja kohta (9. kd., tl. 311 pöördel). Kannatanu M.A. ütluste järgi ööl vastu 04.05.2006.a. murti sisse tema ema musta värvi autosse VW

Golf, mida kannatanu kasutab. Ta parkis auto Sõpruse pst.8 maja ette. Järgmisel päeval kui tüdruk kooli läks, nägi et parempoolne klass on katki. Auto ukselukud olid mõlemad muugitud, lukud enam ei töötanud. Autost olid kadunud kõlarid ja makk Tenver, mõlemad sama ﬁrma omad. makil ei olnud esipaneeli ees, võib-olla oli autos. Tavaliselt võtab kannatanu esipaneeli koju, kui ta ees ei olnud, siis võis olla armatuuri all kindalaekas või võttis koju. Paneel kadus ka ära. Pagasikate võeti koos kõlaritega, kõlarid olid pagarasiruumi katte küljes. Koristaja leidis pagasikatte maja ümbert. Seal olid kõlarid sees enne. Ei ole kõlareid kätte saanud. Kannatanu lukke ei vahetanud, viisin auto ema juurde

Viljandisse, seal tehti autoga edasi, küljeklaasi vahetas ise, klass maksis 500.- krooni. Lukkude väärtus võis olla 400.- krooni, mõlema eest 200.- krooni. CD maki väärtus oli 2000.- krooni, kõlarid olid 1000.- krooni. Kannatanu oli materiaalselt vastutav auto eest. Kahju kokku 3900.- krooni Kannatanu R.V. ütluste järgi kasutas ta musta VW Passatit, universaal. Auto oli Tõrvandi, Papli tänaval maja ees, sõbra käes, signalisatsiooni ei olnud. Hommikul kui kannatanu läks autot võtma, nägi, et makki ei ole. Juhi kõrvalistuja ukselukku oli kangutatud, kruvikeeraja vahele ja kangutatud, pärast seda ukselukk ei töötanud. Autos oli CD- mp3 mängĳa, väärtus, paar tuhat krooni kõige rohkem. Ta kirjutas avalduse politseisse, et makk on kadunud (10 kd., tl. 291 pöördel, 292). Kannatanu U.O. ja tunnistaja R.T. ütlusi on kirjeldatud ja neist järeldusi tehtud eelpool.

Dokumentaalse tõendi, jälitusprotokoll (8. kd tl 67-69) andmetel teostati jälitustoiming Andrei Kuropatkini, Aleksandr Turovski ja Aleksei E.T suhtes. Analüüsides Andrei Kuropatkini kasutuses olnud abonemendi kõnede eristusi on tehtud järteldus, et Kuropatkinile on helistanud Aleksei E.T

15.01.2006.a. mobiiltelefonilt. Korduvalt on kõned 03.05.2006.a. viimastest tundidest kuni 04.05.2006.a. esimeste tundideni. Kõned on olnud linna erinevatest telefoniautomaatidest. oli E.T korduvalt ja erinevatest kohtadest. Kohtus Andrei Kuropatkin kinnitas tema poolt 2006.a. telefoninumbri kasutamist, mis on jälitustoimingu tulemusena tuvastatud tema telefonina (11 kd., tl. 13 pöördel). Ütluste ja olustiku seostamise protokolli (8. kd tl 57-61) andmetel on Aleksei E.T seostanud ütlusi olustikuga sündmuskohtadel Tartus Anne 45, Pikk 86, Sõpruse pst. 8, Uus 61, Pikk 86, Jaama 179, Turu 35, Tõrvandis Papli 7. Ta on ette näidanud ka telefoniautomaadid Põhja ja L pst. nurgal, Kalda tee ja Sõpruse pst. ristmiku läheduses. Ütluste ja olustiku seostamisel on tehtud videosalvestus.

Aleksei E.T on andnud ütlusi selle kohta, kuidas ja kust ta telefoni teel võttis ühendust Andrei

Kuropatkiniga ja kus nad seejärel kohtunud on, kuidas ta liikus Andrei Kuropatkiniga ühelt kuriteopaigalt teisele, kuidas autodesse sisse murdsin ja mida sealt võtsid.

Jälitustegevuse tulemusena saadud andmed on kooskõlas ürtluste olustikuga seostamisel toimunud ettenätamistega. Tehtud videosalvestuse vaatamise järel ei tekkinud kohtul kahtlusi toimingu objektiivsuses. Aleksei E.T helistamised Andrei Kuropatkinile on toimunud kuriteosündmustele vahetult eelnenud ajal

Dokumentaalsed tõendid tõendavad Andrei Kuropatkini valduses kannatanutele kuuluvate asjade olemasolu. Läbiotsimisprotokolli (8. kd 114-116) andmetel leiti ja võeti Andrei Kuropatkinilt ära bassikõlar SonyX-Plode. Äravõetud eset on vaadeldud ja kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis fototabeligad (8. kd tl 117-119). Vaatlusprotokolli (7. kd tl 242) andmetel on sõiduautos Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX tühi koht, kus varem asus omanikul MP3 mängĳa Panasonic CQ- C1321.

Asja kohtuliku arutamise ajal tekkinud kahtlused selles, kas Aleksei E.T teab Tartu linnas laiali olevate sündmuskohtade asukohti kõrvaldas süüdistatav kohtuistungil antud ütlustega, kus ta kirjeldas sündmuskohtade asukohti ja juhatas teed nendeni. Vaba kirjeldus kaardi kasutamata annab alust järeldada kirjeldaja head sündmuskohtade tundmist (11 kd., tl. 12). Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et Aleksei E.T kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütlusi tuleb arvestada tõendina, kuna need haakuvad teiste kogutud tõenditega, eelkõige ütluste ja olustiku seostamise protokollidega ja jälitusprotokolliga. Aleksei E.T ütlused on olnud vastuolulised ja sellest tulenevalt mõnel määral mitteusaldusväärsed. Eelpool on seda asjaolu analüüsitud ja põhjendatud. Süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi, mida süüdistatav kohtus ei kinnita, ei ole võimalik kasutada tõendina.

Andrei Kuropatkini ja Aleksei E.T poolt grupis varguste toimepanemist tõendavad juba eelpoolkirjeldatud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad mõlema süüdistatava seost sündmuskohtadega tegude toimepanemise ajal. Nende tegevus on põhjuslikus seoses kannatanult vara hõivamises. Kannatanute vara läks nende valdusest välja tahtevastaselt ja on ebaseaduslik. Süüdistatavad tegutsesid grupis ning kooskõlastatult varguste toimepanemisel, olles eelnevalt endi rolli varguses kindlaks määranud. Kuropatkin oli isikuks, kes pidi automakke turustama, E.T võttis makid autost, ning vastavalt eelnevale kokkuleppele andis Kuropatkini kätte. Kuropatkini rolli ulatust kinnitab Aleksei E.T väljapressimise tulemusena saadud mobiiltelefoni turustamine, mida analüüsitakse edaspidi. Tunnistaja A.M. ütlused süüdistatavate seoste kohta on kaudne tõend nende ühisest tegevusest (10. kd., tl. 173). Aleksei E.T ütlused kaassüüdlase kaitsmisel on olnud vastuolulised. Varguseepisoodi Jaama 179 juures E.T eitab ja kinnitab, et Kuropatkinit ka seal ei olnud. Vastuolu on selles, et kui teda ei olnud, kust ta teab et Kuropatkinit ei olnud. Süüdistatav seda vastuolu selgitada ei oska ning see asjaolu kinnitab veelgi tema tihedat seost Kuropatkiniga.

Aleksei E.T ja Andrei Kuropatkini süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid üheski varguseepisoodis kohus ei tuvastanud.

Aleksei E.T vargused nii üksi kui grupis Andrei Kuropatkiniga on olnud aktiivsed periooditi. Kuriteo perioodide vahel on olnud väikseid vaheaegu. Kõik see iseloomustab kuriteo toimepanemist samade isikute poolt.

Aleksei E.T on kokku tõendatu 28 varguse episoodi, neid 7 on ta toime pannud koos Andrei

Kuropatkiniga. Kuigi kõik vargused ei ole lõpule viidud on lõpuleviidud vargustega hõlmatud katse staadiumisse jäänud teod. 21 varguse episoodi pani E.T toime üksi. Mõlemal süüdistataval kolm koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu. Lisaks tegutsemisele grupis on varasemad vargused järgnevate varguste suhtes vastutust raskendavaks asjaoluks. Vara asukohaks olevatesse sõidukitesse sissetungimine lukustuse lahtimuuklimisega on samuti koosseisuline vatutust raskendav asjaolu.

Mõlema koos toimepandud vargused on kõigil juhtudel kuriteod ka pärast 15.03.2007.a. seadusemuudatust. Aleksei E.T üksi toimeandud vargustes on neljal juhul varastatu väärtus jäänud alla 1000 krooni, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajal enam kuritegu. Kuna tegu on sissetungimisena karistatav ka kohtuotsuse tegemise ajal KarS § 266 järgi, on kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi tegu õigesti kvaliﬁtseeritud.

Seega Aleksei E.T on süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

Seega Andrei Kuropatkin on süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

Kannatanu M.M. ütluste järgi veebruaris 2005.a. varastati temalt naiste jalgratas Classic Cruiser hõbedast värvi ja korv oli ees ning kummipaat. Jalgratta rehvid esimene oli vana, aga tagumine oli vahetatud. Tagumine rehv oli vist külje pealt hele. Asjad olid keldris, aadressil L 1 kolmanda trepikoja keldris. Jalgratta väärtus oli 1900 krooni. kummipaadi väärtus täpselt ei tea, oli surnud isa paat, mille ta oli aasta varem ostnud. Isa ütles, et oli maksnud 1500 krooni selle eest. kannatanu ei ole seda paati laialivõetuna näinud. Oli rohelises pakis, oli impregneermaterjalist roheline kott, arvab, et isa oli kasutanud seda. Paadil olid aerud, pakendis. Paat oli keldris 2003.a. juuni algusest. Keldril oli lukk, tavaline ripplukk, mis lõhuti. Asjad olid ühes keldriboksis, boksid on nummerdatud (10 kd., tl 78 pöördel, 79) Kannatanu V.K. ütluste järgi veebruari lõpus murti sisse tema keldrisse, see oli kevad, täpselt ei mäleta. varastati musta värvi meeste jalgratas, Continental. Keldri uks oli lukus, lukk oli lõhutud. Oli tavaline, tabalukkripplukk. Kohe ei teinud avaldust politseisse, lootsid, et leiavad ise üles. Talle helistati politseist ja küsiti, et kas ratas on varastatud. Jalgratta väärtus oli 3200 krooni. Jalgratast ei ole tagastatud. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi varastati jalgratas 2005.a. jaanuari kuu lõpus (1. kd., tl. 35). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 270 pöördel, 271). Kannatanu J.S. (B) ütluste järgi elab Tartus, L 3-8. Tema keldrisse murti sisse, ei mäleta enam millal, palju aega on möödas. Ta kirjutas avalduse. Keldri lukk oli terve, luku kõrvalt oli lõhutud. Kelder on puidust, läbi keldri seina oli sisse tuldud. Varastati punane jalgratas ja autotuled. Jalgratta marki ei mäleta, autotuled Hella, need tagastati. Mees hindas 2000 krooni tulede väärtuseks. Jalgratast ei ole tagasi saanud, väärtus oli 3500 krooni umbes. Mees hindas selle väärtuseks 3500 krooni. Vanaema kinkis tütrele, tellis kataloogist. Oli praktiliselt uus jalgratas. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi 12.02.2005.a. kella 18 paiku avastas kannatanu keldrisse sissemurdmise (1. kd., tl. 38). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 271).

Süüdistus nimetatud kannatanutelt vara varguses on esitatud A.K-le ja G.L-ile

. Mõlemad süüdistatavad tunnistavad ennast süüdi. Nad andsid kohtus varguse tõendamiseseme asjaoludes ütlusi. A.K ütluste järgi L 1 majal oli tänavalt keldrisse viiv uks lahti. Keldriboksi ukse lõhkus tema kangiga. Tema võttis paadi ja G.L jalgratta. L 3 välisukse koodi ta teadis. Keldriboksi ust ei saanud nad kohe lahti, lõhkusid kordamööda. Boksist võtsid meeste jalgratta. A.K viis jalgratta koju ja hommikul helistas F.O-le , kes ütles, et on koht, kuhu seda ratast müüa. Ta ütles, et ratas on varatstatud. Samal ööl läksid nad sisse teise keldriboksi. Sissepääsemiseks lõhkusid ära ühe keldriboksi seinalaua. Sealt võtsid naiste jalgratta ja tuled (10 kd., tl. 251-253). G.L-i ütluste järgi teab G.L A.K ammu nägupidi koolist, suhtlema hakkasid 2 aastat tagasi. A.K tutvus F.O-ga läbi tema, kui G.L läks F.O juurde, oli A.K temaga kaasas. L 1 maja taga olev välisuks oli lahti ja nad läksid keldrisse sisse. Keldriboksi ukse lõhkusid kangiga, kordamööda lõhkusid. Keldrist võtsid paadi ja jalgratta. Algul panid asjad Hiinalinna, siis viisid Tähtverre kuuri. A.K helistas

F.O-le ja küsis kas saab müüa. F.O lubas uurida. Mingi aja pärast Indrek helistas ja ütles kuhu minna, et autoga tuleb inimene järele. 3 päeva või nädala pärast läksid nad L 3 maja keldrisse A.K-ga teadis ukse koodi. Keldriboksil nad lõhkusid luku või tirisid keele välja. Käisid kahes boksis, võtsid jalgrattad ja tuled. Hiljem võtsid jalgrattad kuurist ja müüsid ühele mehele, raha jagas ta A.K-ga ära (10 kd., tl. 263-266). Süüdistatavate süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud kannatanute ütlustega ja tunnistajate A.V. (10. kd., tl 248, 249) ja T.P. (9. kd., tl 281 pöördel, 282) ütlustega. Mõlemad tunnistajad tunnevad F.O , kes vahendas A.V. kannatanutelt varastatud jalgrataste müümist. Auto lisatuled andis F.O

T.P. le võla tagatiseks. Ta ei teadnud, et need on varastatud. Tunnistaja andsin vabatahtlikult politseile läbiotsimise käigus tuled ära. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi küsis F.O laenuks 800 krooni ja andis tagatiseks lisatuled Hella Rally 3000 (1. kd., tl. 42). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (9.kd., tl 281 pöörel, 282). Tunnistaja A V kinnitab, et tunneb F.O, kes pakkus talle kahel korral jalgrattaid müügiks (10. kd., tl. 248, 249). Tõenditeks on ka dokumentaalsed tõendid: ütluste ja olustiku seostamise protokollid, mille andmetel on ütlusi seostatud olustikuga A.K osavõtul (2 kd., tl. 121, 144, 145, 147, 148, 150, 151) ja G.L-i osavõtul (2 kd., tl. 186-189); asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1. kd., tl. 43-46), milles on kirjeldatud ja vaadeldud tunnistajalt T.P. lt tagasisaadud Hella Rally 3000 tulesid. Kannatanute valdusi nende omandile rikuti nende tahte vastaselt. Võõra vara eest saadu vargad jagasid ja pöörasid enda kasuks.

A.K ja G.L-i koos toimepandud tegudes ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Varastatu väärtus igas episoodis ületab 1000 krooni piiri ja on karistatv kuriteona. Esimene vargus on teiste suhtes koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. Kõigil juhtudel varastati koos ja vara asukohta pääsemiseks murti lukku või seinapiiret. Seega esineb kolm koosseisulist vastutst raskendavat asjaolu. Seega G.L on süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. A.K-le esitatud süüdistuste analüüs jätkub.

Kannatanu A.G. ütluste järgi 2005.a. talve lõpus murti sisse tema keldriboksi aadressil L 9-24.

keldrisse sisse saadi läbi ukse, mis võis olla lahti. Tema keldriboks oli lukus, lukk oli lõhutud. Varastati uus jalgratas Merida Kalahari 510SX, mis oli ostetud 3600 krooni eest, poiss sõitis sellega. Teine vana jalgratas oli alles. Oli spidomeeter väärtusega 60 krooni, mis läks kaduma (9.kd., tl 271 pöördel, 272).

Kannatanu V.K. andis kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et ööl vastu 14.02.2005.a. tungiti ukseluku lõhkumise teel tema keldriboksi Tartus, K. . 54 teises trepikojas ja varastati kaks jalgratast:

punast värvi meesteratas Race Team väärtusega 2700 krooni ja lillakat tooni pärlmutter naisteratas, raamil kirje Sport, väärtusega 1200 krooni. Naisterattal oli kumm tühi. Kui kannatanu hommikul rattavarguse avastas, nägi, et keldri välisukse juures oli maas jalgratta pump. Ukselõhkumisega tekitatud kahju on 50 krooni. 18.05.2005.a. sai kannatanu politseist kätte jalgratta Race Team, ratta suhtes probleeme ei ole (1. kd., kd. tl. 67-70, 10. kd., tl. 145). Kannatanu ütlused on avaldatud KrMS §

291 p. 3 alusel seoses kannatanu haigestumisega.

Kannatanu I.L. ütluste järgi 2005.a. veebruaris murti sisse keldrisse L 9-36, Tartus. Avastas selle

23.02.2005.a., nädala ei olnud keldris käinud. Keldri välisuks oli tavaliselt lukus, aga seal olid sissemurdmise jäljed. Keldri uks oli lukus, lukustatud tabalukuga. Luku kinnitusaas oli murtud. Varastati punasemusta kirju, valgete kirjadega jalgratas Cross Star ja lahjat alkoholi: neli 1,5 -liitrist Fizzi. Jalgrattal oli porilaud, spidomeeter, pakiraam, kompuuter, ratta sarved ja joogipudeli hoidja. Kannatanu ostis ratta 3344 krooni eest, lisade maksumus oli umbes 700 krooni, tekitatud kahju 4285 krooni, see on ratta maksumus koos lisadega ja siidriga. Midagi tagasi saanud ei ole (9. kd., tl. 272).

A.K andis ütlusi selle kohta, et süüdistus 2005.a. veebr lõpus, märtsi alguses koos

Jeertiga Tartus L 9, ajavahemikul 15.-23.02.2005.a. ja 14.02.2005.a. koos F.O-ga K. . 54 nr 17 keldriboksi ja sealt esemete varguses tunnistab ta ennast süüdi ja kinnitab toimepanemise aega, samas väidab, et käis vargil üksi. L 9 maja keldriboksi ukse avas ta kruvikukeerajaga ja nihutas keelekest.

Keldriboksis olid tööriistad vist, alkohol, noad mingisugused, ei mäleta. Varastas sandaale, elektriregulaatori, puuride komplekti, padrunite komplekti, nugade komplekti, kokkupandava resti, need esemed viis ära kotis, spordikotiga. Ta läks kohe koju ja hommikul kelle 9 ajal helistas F.O-le, kes ütles, et ta on kodus ja kutsus tema juurde nende asjadega. Mõtles, et ta aitab mul neid müüa. Ta jättis asjad F.O juurde ja sealt need võeti politsei poolt ära. Ta on nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju haginõude ulatuses, 50 krooni. Kannatanu V.A. kinnitab süüdistatava ütlusi teo toimepanemise koha, aja, viisi ja ulatuse osas. Päev või kaks hiljem sai ta samas majas keldriboksi sisse nii nagu eelmisel korralgi. Ta võttis musta või sinist värvi, pigem musta värvi meeste jalgratta. Ta helistas F.O-le ja ütles, et on jalgratas. F.O ütles, et toogu sinna, ta helistab ja uurib. Helistas ja ütles, kuhu peab minema, läks ja andis jalgratta, sai raha ja läks kohe ära. Helistas kell 3 öösel kuskil, sest ei teadnud kuhu seda ratast viia, sest ema oli kodus Kaunse pst. 54 maja juurde läks ta jalgsi, teadis uksekoodi. Võttis 2 naiste jalgratast. Need olid ühes boksis. Ta viis jalgrattad ühe maja taha pimedasse ja siis läksin teisele järele. Ta helistas kohe Indrekule, ütles, et tal on jalgrattad. See oli kell 24 või kell 01 öösel. Ta ei teadnud kuhu neid kohe ära müüa, seepärast helistas kohe Indrekule. Tahtsin kohe müüa. Ta helistas Indrekule ja ütles, et kui ta saab, siis tulgu sinna maja juurde, et tal on 2 jalgratast. Indrek sõitis rohelise mikrobussiga sinna isikuga, kellele tema helistas, nad panid jalgrattad peale

Teine kord samas majas sai ta sisse keldriboksi kui tegi ukse lahti kruvikeerajaga. Ta võttis meeste jalgratta ja 6 liitrit Fizzi, oli 4 1,5- liitrist pudelit. Need viis ta enda juurde keldrisse. Paari päeva pärast helistasin jälle Indrekule, ütles, et ta helistaks sellele inimesele, kes käis. F.O helistas tagasi ja inimene tuli, andsin jalgratta talle ja sai raha. Jalgrattale järgi tulnud isik oli pikka kasvu, kõhn. Nägu ei näinud sest müts oli peas, rääkis vene keeles. Kohtueelses menetluses on A.K andnud ütlusi selle kohta, et nii L 9 kui ka K. . 54 majades pani ta kuriteod toime koos F.O-ga (2 kd., tl 133, 134). Kohtuistungil ta põhjendab antud ütlusi sooviga F.O-le kätte maksta selle eest, et ta jättis maksmata tasu remonditööde eest ja rääkisin, et F.O oli koos temaga. Ta ei arvanud, et kui räägib F.O peale, siis ta annab raha ära.

Põhjust nii rääkida ei tea, tahtis. Ta on nõus hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud haginõude ulatuses.

F.O andis ütlusi selle kohta, et Aleksei E.T tunneb ta 1 aasta G.L-i kaudu.

Aleksei andis 2006.a. mais hoida talle oma paki, milles oli automakk. Nad kohtusid K. Plusselektrooniku juures. Aleksei E.T elas Annemõisas kusagil, maja numbrit ei tea. F.O pidi tema vennaga kokku saama, kes oli äsja vabanenud, helistas Aleksei ja seal said kokku. Alekseilt saadud makkiga läks F.O M. juurde, kes elas seal lähedal. Ta tegi paki lahti ja nad avastasid, et seal oli makk, ülejäänud olid kooliasjad. Nad vaatasid Maitiga seda makki, oli raadio Cd mängĳa. Tulid politseinikud ja võtsid Mati kaasa. Mapp jäi sinna. Politsei vist konﬁskeeris maki

Ta sai G.L-i pool kokku ja ütles, et makk jäi sinna. Ta ei hakanud kaasa võtma, kuna tekkis kahtlus, et makk on varastatud, seepärast jäi mapp korterissse. Oli imelik, et makk on kooliasjade juures. Makk oli must, äravõetava paneeliga, marki ei mäleta, paneel oli olemas. Maki müümisest Alekseiga juttu ei olnud. E.T on G.L-iga sõbrad, tuttavad. Tema on harva suhelnud nendega. F.O elas koos G.L-i emaga 2-3 aastat tagasi umbes aadressil M 5, hiljem, X 23-1. G.L elas koos temaga, vahepeal oli vanaema juures. Kas 2002 lõpust vist või 2003 algus elab ta Anne tänaval. Elamistingimused ei olnud G.L head ja läks emaga tülli. F.O pakkus talle, et võiks tema juures elada, oli 2-toaline mugavustega korter. Siis ei käinud ta I.B. läbi. D.B. rahalised võimalused olid F.O pension ja tema elukaaslasel oli suur sissetulek. Ta pidas B üleval. Elukaaslasega tekkisid lahkhelid, et poiss ei viitsinud koolis käia. Poiss leppis ka vanaemaga ära, läks Anne tänavalt vanaema juurde ära. A.K tunneb ta 2004 lõpust või 2005 algusest B kaudu.

A.K-ga on olnud paaril korral B kaasas, käisid arvutis tema juures. F.O pakkus A.K-le, et kui soovib raha teenida tulgu appi remonti tegema, see oli jaanuaris 2005. Remont käib juba 2004. a suvest, pole lõppenud. A.K tegi remonti 2005.a. jaanuaris – veebruaris.

Tasu osas oli kokkulepe, et kui ta aitab suures toas remondi lõpule viia ja vannitoa põranda vahetamise, siis summa 4000 krooni ja saab kätte töö lõppedes. Kui suure toa valmis saab, siis saab poole, ei saanud mingit raha, sest ei viinud tööd lõpule. Osa töid ta ikka tegi ka, sektsiooni lahtivõtmine ja veel aga siis kadus ära vaateväljast. Pärast seda said nad väga harva kokku, lihtsalt kohtusid. Mingit helistamist ei ole olnud, ei ole kumbki käinud teine-teise juures. Kohus hinnanud süüdistuse nelja episoodi tõendeid nende kogumis on jõudnud järeldusele, et A.K ja F.O süü grupis toimepandud vargustes on tõendatud. Kannatanute ja süüdistatava A.K ütlustega on tõendatud varguste toimepanemise aeg, koht ja viis. Tegude toimepanemise kohta tõendavad ka dokumentaalsed tõendid, Üütluste ja olustiku seostamise protokollid, kus A.K ja F.O näitab kätte ja kirjeldab varguste kohta (2. kd., tl. 121- 123, 145, 147, 152-157). Kohtus vaadati ütluste olustikuga sesoatmisel tehtud videot. Video vaatamise järel A.K kinnitab, et isik, keda ta nimetab Indrekuks on F.O (11. kd., tl. 126 pöördel.

A.K kohtus antud ütlused on vastuolulised, kuid vastuolud ei kahanda tema ütluste usaldusväärsust. Kriminaalmenetluse kestel, nii eeluurimisel kui ka kohtus on A.K andnud ütlusi selle kohta, et ta pani vargused toime koos F.O-ga. Kohtus ta kinnitab oma süüd tegude toimepanemises kahekesi, kuid väidab, et keldriboksides käis ta üksi. Kohe pärast varastatu keldritest väljatoomist helistas ta F.O-le, kes tuli ja aitas tal varastatuga edasi toimetada. A.K ütlused selles, et ta käis keldrites üksi on usutavad, sest keldriuste lukustuste kindlus ja turvalisus ei anna alust kahelda, et ta suutis seda üksi teha. Keldritest võetud esemete kaal ja otstarve võimaldas asju ühel inimesel välja tuua. Teod toimusid öisel ajal. Ühegi tõendiga ei ole ümber lükatud A.K ütlusi selles, et ta helistas F.O-le, kes kohe organiseeris varastatu turustamise. A.K selgitused selles, et ta andis ütlusi F.O vastu kättemaksust on kummalised ja asjakohatud. A.K selgitab, et vaatamata ütlustele ta ei lootnudki raha saada. F.O peab raha maksmata jätmist loomulikuks. Mõlema süüdistatava poolt antud selgitused viitavad väidetud kättemaksu põhjuse puudumisele. Süüdistatav G.L kinnitab F.O kirjeldatud A.K ja F.O tutvust ja suhteid (10 kd., tl., 262 pöördel, 263). A.K oli tegude toimepanemise ja kohtuotsuse tegemise ajal alaealine. Arvestades Jeeriti east tulenevaid elukogemusi ja võimalusi varastatu realiseerimiseks ei ole kahtlusi A.K ütlustes, et varastatu realiseeriti F.O abil kohe.

Eelöeldust järeldub, et kaks isikut panid süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. A.K-le oli ligipääs vara asukohale keldris, kus ta lõhkus boksiuste lukustuse. Tema viis ka võõra vara välja asukohast, omanike valdusest. Edasi toimetasid nad koos ja igaüks neist vastutab täideviijana. Kuigi KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviĳana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Tõendite hindamisel ei ole tekkinud kahtlus F.O teadmises

A.K tegudest. F.O individuaalne teopanus on võõra vara enda kasuks pööramises selle realiseerimise kaudu. Asjade müümisega teostas F.O tegelikku võimu asjade üle, mis tema teadmisel A.K hõivas. Seega valitsesid mõlemad süüdistatavad tegu neljas varguseepisoodis ja sellest lähtuvalt tuleb mõlema isiku käitumist kvaliﬁtseerida varguse täideviimisena. Asitõendi vaatlusprotokollides on kirjeldatud V.A. lt varastatud ja temale tagastatud esemeid (1. kd., tl. 51-59), A.G. varastatud ja temale tagastatud esemeid (1 kd., tl. 62-64) ning V.K. ilt varastatud ja temale tagastatud jalratta raami ja rattaid (1. kd., tl. 71-72). Nimetatud tõendid ja kannatanute ütlused tõendavad varastatu kogust ja väärtust. Kohus ei tuvastanud F.O vargustes süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tal esineb kolm koosseisulist vastutust arskendavat asjaolu. Korduvus on tõendatud Tartu Maakohtu 27.10.2003.a. otsusega, millega teda karistati varguse katse eest.

Seega on F.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. A.K-le esitatud süüdistuste analüüs jätkub.

Kannatanu OÜ R. esindaja Ly Tamme ütluste järgi eelmise aasta märtsis rikuti 2 laste spordiülikonna turvamärgid, millega tekitati kahju OÜ-le R. Arvab, et kuna eemaldati turvaelemendid, siis taheti neid spordiülikondi välja viia. Õigusrikkujad saadi kätte, ei mäletad nimesid. Dressid maksid 999 krooni kumbki. Turvaelemendid lõigati välja, tehti mahakandmiseakt, dressid võeti asitõendiks kaasa (9. kd., tl. 272 pöördel, 273). Tunnistaja Reet Rohtungi ütluste järgi 2005.a. alguses ta töötas K 7 R kaupluses, kus toimus dresside vargus. 2005.a. märtsis olid ühed Nike dressid, ühed Addidase dressid. Kui 2 paari oli korraga, siis oli

2 väikest poissi. Kui Nike dress varastati, oli tunnistaja natuke eemal. Teda kutsus L.L., kuna 2 poissi olid seal dresside juures. Firmadeviisi olid kaubad. Nad olid dresside juures, kükitasid seal maas. Tunnistaja läks juurde ja 2 dressi olid lõhutud, rippusid seal. Nuga oli käes ja ta lõikas turvaelemendi ära. Turvaelemendid, mis olid ära võetud dresside küljest olid ühel taskus, või olid mõlematel taskus.

Tunnistaja meenutab, et turvaelemendid olid ka kõrvaloleva dressi taskus, olid teise dressi taskus. Nad võtsid poisid kinni ja viisid turvaruumi, kutsusid politsei ja politsei otsis poisid läbi, leidis 2 nuga neilt. Asjad pandi lauale. Oli välgumihkleid, parfümeeriat. Üks poistest oli väiksem, teine suurem, suurem oli 12-13 aastane, väiksem 9-10 aastane. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi märkas ta 24.03.2005.a. kella 16.15 paiku kahte poissi kaupluses (1. kd., tl. 84). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 282, 283). Tunnistaja L.L. ütluste järgi ta töötab K. 7 R. kauplus. Ta mäletab juhtumit 2005.a. kevadel, kui poisid lõikasid noaga ära Nike dresside turvaelemendid. 2 poissi oli, arvab, et üks lõikus, teine jälgis müüjat. Üks poistest oli tunnistajast väiksem, teine tema pikkune. Tunnistaja tunneb kohtusaalis ära A.K ja arvab, et üks oli tema, kes lõikaski, see väiksem ei lõiganud. Näod on tuttavad, automaatselt hakkasid neid jälgima. Tunnistaja nägi, et midagi toimub. №ad olid juba taskus, kui sinna läks, dressid olid stange peal olid. Kui küsiti, mis toimub, siis vastati et vaatavad. Kutsuti politsei, kes võttis dressid ära. Poiste taskust leiti 2 nuga ja vist veel mingit varastatud kraami. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi märkas ta 24.03.2005.a. müügisaalis kahte (1. kd., tl. 86 pöördel). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 283). Tunnistaja Albert Zonenbergi ütluste järgi on ta A.K-ga käinud Tartus Kaubahallis Rademari Spordipoes. Läksid lihtsalt vaatama, pärast tahtsid pükse võtta. Jevgeni võttis riidepuude peal rippunid Nike spordidressilt turvaelemendi ära. Müüja tuli juurde aga ta ei näinud kui nad neid rebisid. Ta läks dresside juurde, vaatas ja nägi, et dressid on katki. Turvaelementi on võimalik käega ära võtta. Turveelemendi sõrmede vahele paigutades ja teise käega riidest rebides on võimalik seda teha. Järele jääb väike auk. (Tunnistaja näitab kahe käega, kuidas seda tegi.) Kui müüja nägi, et augud on sees, hakkas ta karjuma, neid viidi turvaruumi ja hiljem tuli Falck ja politsei. Jevgeni teadis, et tunnistaja valvab ja andis Jevgenile märku sellest, et müüja tuleb. Jevgeni tahtis võtta ühte vist ja tunnistaja ühte (11 kd., tl. 28 pöördel, 30, 31).

A.K tunnistab dresside varguse episoodi. Tema süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud eelkirlejdatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Nimetatud tõenditega on tõendatud varguse toimepanemise aeg, koht, viis ja tekitatud kahju ulatus. Varguse viisi, varastatu väärtust ja kogust tõendab ka dokumentaalne tõend, asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1. kd., tl. 90-103).

Asjas ei oma tähtsust kas süüdlane eemaldas turvaelemendi noaga või seda ära tõmmetes. Usaldusväärsemad on Albert Zonenbergi ütlused selles osas seetõttu, et ta oli teo toimepanemise juures ja kirjeldas vahetut kogemust. Mõlemasl viisil turvaelementide eemaldamine rikkus kaupa. Albert

Zonenberg, kellega A.K koos tegutses, ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv KarS § 33 tähenduses. Tagajärje eest tuleb vastutada süüvõimelisel A.K. Kannatanu J.S. i ütluste järgi 2005.a. aasta kevadel varastati temalt jalgratas Bisang ja jalgratas Sarda Eldorado L 1 trepikojast, kus oli lukku pandud 2 ratast kokku. Rataste värv oli: üks roheline -mustaga ja teine punane – hõbedane. Eritunnused: Eldorado oli täis helkurribasid taga, sarved ja pakiraam olid ka, teisel- Bisangil oli pidur ära ja tuled olid küljes ees ja taga. Ostukorv oli. Varastamise hetkel oli

Bisangi väärtus 2000 krooni, Sarda Eldorado oli terve, väärtus 1100 krooni. Kannatanule on näidatud jalgrattalukke, nende seas ei olnud tema oma. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi varastati jalgratas ööl vastu 23.04.2005.a. (1. kd., tl. 152). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 273 pöördel). Süüdistus selles varguses on esitatud E.T-le ja A.K-le, kellest esimene tunnistaj ennast süüdi ja teine ei tunnista. Süü omaksvõtt on tõendatud kannatanu ütlustega ja süüdistatava U.E ütlustega. Tõendatud on kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja tekitatud kahju ulatus.

A.K on tõendatud üheksa varguse episoodi, neist kolm on toime pandud grupis G.L-iga, neli grupis F.O-ga, ühe E.T-ga ja ühe kriminaalmenetluses tuvastamata isikuga. Autodest ja keldritest vargused olid seotud sissetungimisega. Varastatu väärtus ületas kõigis episoodides 1000 krooni. varasem tegu on hilisemate varguste suhtes vastutust raskendav koosseisuline asjaolu.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud üheski A.K varguse episoodis. Seega A.K on süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kannatanu V.T. ütluste järgi umbes 2 aastat tagasi murti sisse tema garaaži Kivilinna poe lähedal Lepa tänaval. Õhtul pani ta auto, Volkswagen Passati garaaži sinna. Kannatanu arvab, et autol oli signalisatsioon. Kui ta tuli tagasi, ei olnud garaažil lukku. Värav oli pooleldi kinni. Auto oli seal aga asju ei olnud. Garaaž oli lukustatud tavalise ripplukk-tabalukuga. Uksed olid kinni aga lukustamata, lukku ei olnud üldse. Autost ei olnud midagi kadunud. Garaažist olid kadunud jalgrattad, head sportjalgrattad, tööriistad, palju pisiasju. Palju asju oli kadunud, ei mäleta enam kõike. Üks jalgratas maksis 2500-3000 krooni ringis. Jalgrattad olid meesteraamiga: üks must, teine punane. Üks oli

Classic Legend. Tööriistadest varastati lihvimismasin, akudrell, lõikur vist ka, elektrisaag Riga, elektrikaablit, oli 1 või 2 plokki sigarette ja umbes 1 liiter viina, mis ära võeti. Kui tunnistaja sel samal päeval kirja pani, siis mäletas, mida varastati. Oli kadunud ka dokumente, aga need tagastati.

Kannatanu oli jõudnud juba uued dokumendid teha: auto tehnilise passi, Vene viisaga passi, kindlustusedeesti ja vene autodest. Kannatanu leidis inimese, kes müüs tema jalgratast, pakkus ühele kannatanu tuttavale. Nad kohtusid Kivilinnas ja ta ütles, et pakutakse 2 jalgaratast müüamusta ja punast. Kannatanu kohtus selle inimesega, Indrek oli tema nimi ja ta andis tagasi musta ratta ja dokumendid. Selleks hetkeks ei olnud rattaid müüdud. Kannatanu sai tagasi nahast väikse koti, kõik dokumendid ja ühe musta jalgratta. Rohkem midagi tagasi ei saanud. Ta küsis kuidas see jalgratas sai Indreku kätte, aga ta ei vastanud täpselt, ütles, et kellegi tuttava kaudu. Juttu oli ka teisest jalgrattast ja teistest esemetest, kuid ta ütles, et tema ei tea neist asjadest midagi ja kui ta saab teada, siis teatab. Keegi oli Indrekuga kaasas, aga tunnistaja ei mäleta kes. Poiss, kes oli Indrekuga kaasas, rääkis vene keeles. Varastatud esemete väärtus oli 10 000 krooni ringis, hagi on esitatud 9010 krooni. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi toimus vargus ööl vastu 18.04.2005.a (2. kd., tl. 7).

Varastatud esemete nimetused ja väärtused on kirjeldatud 15.06.2005.a. protokollis (2. kd., tl. 7). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta, ütlusi andes viitab dokumendile varastatud esemete ja nende hindade kohta (9.kd., tl 283 pöördel, 284).

Tunnistaja Aleksandr Kääriku ütluste järgi 1- 1,5 aastat tagasi Mihelson, E.T , teisi nimesid ei mäleta, peale tunnistaja oli veel 4 isikut, murdsid nad sisse garaaži. Kohtusaalis tunneb ära ka R.S-i, kes oli sissemurdja. Garaaž asus Kivilinna juures, oli vist üksik garaažiboks aga kahele. Nad ei teadnud eelnevalt, mis seal garaažis on. Sisse saamiseks saagisid nad luku maha. Kõik sisenesid garaaži, keegi valvas väljas ka. Garaažis oli pikap auto ja esemeid, mida ei mäleta. Üks jalgratas anti vist kannatanule tagasi, ei tea kes andis. Viina jõid nad ära ja suitsud suitsetasid ära. Tunnistaja väidab, et tema ema on kannatanule kahjusid hüvitanud (9.kd., tl 291 pöördel, 292).

Varguses Lepa tänavalt on süüdistus esitatud E.T-le , R.S-ile ja Andrei Mihelsonile, kes kõik süüd tunnistavad. Süüdistatav Andrei Mihelson andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli koos R.S-i, E.T ja Sassiga, kelle perekonnanime ei tea ja Snikersiga, viiekesi. Garaaž asus Kivilinna poe lähedal, oli palju garaaže. Nad ei mõelnud sellele, et just sinna garaaži minna. Oli ükskõik kuhu minna, garaaž ei olnud valmis vaadatud. Alguses, kui nad läksid garaaži juurde olid viiekesi, siis Mihelson lahkus. Ta ei tea, miks see garaaž valiti, tema ei valinud, ta ei tea, kes valis. Tema sees ei käinud garaažis, ei näinud seal midagi. Ta jooksis Kivilinna poole ja midagi ei teinud garaaži juures, tahtis WC-sse minna. Alguses jooksis ta Kivilinna poole ja siis majade vahele. Ta oli eemal garaažist 10-15 minutit. Kui tagasi läks sinna, siis enam kedagi ei olnud ja

garaaž oli lahti ja ta võttis sealt esimese ettejuhtuva asja. Nägi liiter viina ja 2 plokki suitsu, võttis need.

Suitsud olid Bond, sinine, viinapudel oli 1-liitrine, sidruniga vist. Peale asjade võtmist läks ta koju. Ei tea kuhu teised jäid, ei näinud, alles järgmisel päeval nägi neid: E.T ja Sassi. Sass ütles talle hiljem, et see Snikers võttis jalgratta ja tööriistad. Midagi sellist oli. Garaažiomanik on tagasi saanud jalgratta ja dokumendid. Dokumendid olid veel varastatud. E.T andis need tagasi. Politseis näidati ka nende noormeeste pilte. Ta tundis ära inimesed, kes käisid koos teiega garaažis, need keda nimetasin, alguses 2 näitas valesti. E.T ja R.S-i vist. Aleksandril oli sarnane foto. Mäletab, et E.T ja R.S käisid temaga koos garaažis juures. Aleksandr Käärik elab Hiinalinnas ja nad teretavad üksteist. Ta oli sel päeval garaaži juures. Kõik vist olid nõus sellega, et garaažist võetakse midagi, kui leitakse (10. kd., 176 pöördel, 177). Süüdistatav E.T kinnitab isikuid, kes koos garaažis käisid. Garaaži uks saadi lahti saega, ei mäleta kes lõikas. Tema võttis garaažist musta värvi jalgratta, ei tea kas teised võtsid ka midagi. Nad varastasid ka tööriistu ja tavalise, sangaga spordikoti. Seal sees oli dokumendid. Garaažis oli rohkem kui üks ratas, ei tea mitu, tema meelest oli 2 ratast. Tema võttis ühe, oleks võtnud mõlemad, kui oleks saanud. Rattad seisid kõrvuti kui ta ühe võttis. On nõus hüvitama kahju 9010 krooni ulatuses. E.T väidab, et 200m elektrikaablit, spordĳalgratast, saage, drelli, Bond sigarette, viina, spordikotti tema ei võtnud. Lihvimismasina võttis. Ta ei tea, võib-olla need esemed võeti teiste poolt. Kui neid asju ei ole, siis võeti (10 kd., tl. 178, 179). Dokumentaalsed tõendid kinnitavad kannatanu ja süüdistatavate ütlusi kuriteo toimepanemise koha, aja ja viisi kohta, samuti tõendavad teo toimepanĳaid. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (2. kd., tl. 1-3);

äratundmiseks esitamise protokollid (3 kd.,tl. 35-37) mille andmetel E.T tunneb kaasosalisena ära R.S-i ja Aleksandr Käärik tunneb ära Andrei Mihelsoni (3. kd., tl. 118-120). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Andrei Mihelson oli grupis teiste isikuga kuriteo planeerimise ajal. Kui ta ajutiselt ära käis saagisid teised grupi liikmed lahti luku ja viisid sealt ära suuremaid esemeid, jalgrattaid ja tööriistu. Teiste järel sündmuskohale tagasi tulnud Miheöson võttis seeejärel temale käepäraseid asju, mida hiljem koos kasutati. Seega esineb Andrei Mihelsoni teos kaks koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu. Seega Andrei Mihelson on süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt.

Kannatanu V.S. ütluste järgi tema kasutuses olnud autolt Hunday Trajet, mis kuulus Ühisliisingule varastati esituled, nende väärtus oli 2400 krooni umbes. Liisides olid need tuled juba autol küljes, tuledel olid ka valget värvi katted. Kannatanu on need kätte saanud. Ta ei ole neid kasutanud, ei ole kontrollinud nende töökorras olekut. Tuled varastati eelmise aasta mais Kalda tee 44 maja eest. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta auto 14.05.2005.a. kella 01 paiku (2.

kd., tl. 35). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 275).

E.T andis ütlusi selle kohta, et 14.05.05.a. varastas ta koos R.S-iga Hunday lisatuled. Nad jalutasid lihtsalt, pime oli. Auto seisis tänaval uues rajoonis, Kaunase puiesteel majade juures, võis olla Kalda tee 44 maja juures. Ei mäleta kas tööriistad olid kaasas. Auto oli Hunday, ees olid Turini tuled. Ta viis tuled Romani juurde L 13 ja läbiotsimisel võeti need tuled temalt ära. Ta tahtis tuled maha müüa. Süüdistus on esiatatud E.T-le ja R.S-ile, kes mõlemad tunnistavad ennast süüdi. Süü omaksvõtt on tõendatud kannatanu ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. U.E ütluste järgi politsei leidis tema kodust Turini Cibic autotuled, mis E.T tõi 2005. aastal, mais talle (10 kd., tl. 175 pöördel, 176). Läbiotsimisprotokolli (2. kd., tl. 46-48) andmetel leiti kannatanule kuuluvad tuled, mille vaatlust kirjeldati asitõendi vaatlusprotokollis (2. kd., tl. 49-54). Äratundmiseks esitamise protokolli andmetel tundis Andrei Kuropatkin ära Maksim vesnuhhovi, kes talle tulesid müüa pakkus (2. kd., tl. 41-42).

Kannatanu M.P. ütluste järgi septembris 2005.a. varastati Z 63 esimese korruse rõdult musta värvi jalgratas Schwinn, mis kuulus elukaaslasele T.S., maksis uuena 6700 krooni. Ratas oli umbes 3 aastat vana täpselt ei tea. Elukaaslane ütles, et varguse hetkel maksis 5000 krooni, tema oli ratta ostnud. Kannatanu avastas kadumise ja tegi avalduse politseile. Elukaaslane oli Tallinnas tööl siis. Eelmisel õhtul oli jalgratas alles. Jalgrattal eritunnuseid ei olnud, ei mäleta kas olid porilauad. Rõdu, on lahtine, sinna pääseti üle ääre ronides.

Ratast ei ole tagasi saanud. Kannatanu hindas jalgratta väärtuseks 5000 krooni (9.kd., tl 277 alt, 278). Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste hindas ta ratast 3500 kroonile, kuna ratas on 6 aastat vana (5. kd., tl. 59). Kannatanu T.S. ütluste järgi temalt varastati jalgratas 2005.a. augusti lõpus või septembri alguses. Ratta jättis oma elukaaslase rõdule, Z 63-48 korteri esimese korruse rõdule. Sel korral ei olnud ratas lukustatud. Tavaliselt panid lukku käsipuu külge. Ratas oli must, meeste ratas, erilisi tunnuseid ei olnud, väärtus 6000 krooni.

Kannatanu ostis ratta 23.03 99.a. 6000 krooni eest, selle on kohta paber. Havai Expressi on tehtud taotlus, nad väljastavad dokumendid ratta väärtuse kohta. Ratas ei onud uus kui varastati, aga oli täies komplektis, oli hooldatud, käiguvahetaja oli vahetatud, oli uus. Arvab, et varguse ajal on väärtus 5-6 tuhat krooni, oli heas korras ratas, oli vähe sõidetud sellega. Hommikul ärkas ja läks midagi rõdult võtma ning avastas, et ratast ei ole enam rõdul. Arvab, et eelmisel päeval kasutas ratast. Rattal võis olla esihargi peal midagi, roostet või eritunnuseid, pakiraami rattal ei olnud, porilauad käisid peale ja maha, ei oska öelda, kas sel hetkel olid peal.

Tagumine porilaud võis olla. Oli pudelihoidja. Kannatanu ei oska öelda kas ratta kättesaamiseks pidi kasutama ka mingeid abivahendeid, te rõdule pääseda. Tavaline paneelmaja lahtine rõdu on, okastraate ei ole ümber. elukaaslane M.P. läks politseisse avaldust kirjutama, kannatanu ei saanud minna. Elukaaslane ei teadnud ratta hinda. Nad ei ostnud seda ratast koos. Kannatanu arvab, et kahju on tekitatud 5000 krooni ulatuses, 1000 krooni võtab maha selle eest, et ratas oli kasutatud. Kannatanu küsis Hawai Expressilt hinnangut kasutatud ratta väärtuse kohta.

Ratas võib olla erinevas seisukorras Selleks on vaja ratast näha (10. kd., tl. 147 pöördel, 148). Jalgratta varguses tunnistavad E.T ja R.S end süüdi. E.T andis ütlusi selle kohta, et jalgratta rõdult varastas ta koos R.S-iga. See võis olla 22-23.09.2005.a. Ei tea, mis rajoon see on, võis olla Z 63. Seal ei olnud kõrge ja ta ronis rõdule üles. Ta tõstis jalgratta ülesse ja lasin rõdult alla. Ta viis jalgratta koos R.S-iga ära L 13 trepikotta, kus elab R.S, 2 korrust alla poole. Hommikul läks vaatama ratast, seda ei olnud alles, ei tea mis rattast sai (10. kd., tl. 181 pöördel, 182).

Kannatanu ja süüdistatavate süüd omaksvõtvad ütlused on omavahel kooskõlas ja nendega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja tekitatud kahju enam kui 1000 krooni ulatuses.

Kannatanu OÜ D. esindaja Gitlin Kütt andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et OÜ-le Dilkand kuulunud autolt Suzuki Grand Vitaral varastati eest lisatuled. Tuvastasid juhtmete lõikamise järgi, et on nende auto tuled, kui politsei teavitas, et tuled on kätte saadud. Ei tea millal varastati. Kannatanu esindaja ise ei nägi seda autot. Pärast tulede varastamist ta ei näinud seda autot. Tulede väärtus oli kusagil 3000 krooni kokku. Tuled saadi tagasi, need olid terved. Kannatanu esindaja ise ei sõitnud selle autoga, ﬁrma omanik sõitis. R.P. ei ole enam juhatuses seepärast esindab kannatanut kohtus ütluste andja (9. kd., tl. 270 pöördel).

OÜ D. juhatuse liige R.P. 23.05.2005.a. avalduse andmetel varastati Tartus Sõpruse pst. 5 maja ette pargitud autol tuled ajavahemikus 16. kuni 23. mail 2005.a. (2. kd., tl. 58). Kannatanu esindaja kinnitab seda aega, see oli kevadel. Süüdistatav U.E andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sai kokku R.S-i ja

E.T-ga tema juures kodus L 13-74. Võis olla ajavahemikul 16.-19.05.2005.a. peale kella

10 õhtul. Ei mäleta seda kes tegi ettepaneku varguseks. Juhtus nii, et poisid rääkisid omavahel ja tema kavatses koju jääda. Siis mõtlesin, et üksi on igav, tegi ettepaneku, et läheb kaasa nendega. Põhimõtteliselt sai ta aru kuhu nad tahtsid minna Arvas alguses, et tahtsid jalutada, aga siis sai aru, et on liiga hilja jalutamiseks. Ta võttis kaasa portfelli, seal olid tööriistad. Portfell oli alguses Maksimi käes. Pärast Aleksei ütles, et kui kaasa nendega läheb, siis võtaks ise portfelli. Annelinnas, Anne poe juures varastasid need auto lisatuled, hiljem öeldi et rallituled. Ei mäleta kes tegi ettepaneku varastada tuled, ära võttis E.T. Must auto oli, markidest ei saa aru, džiip tundus olevat. Tema jäi seisma eemale ja nägi kui E.T tuled võttis. R.S oli sel ajal auto kõrval. E.T pani tuled portfelli ja andis U.E-le koos portfelliga. Nad jalutasid veel seal rajoonis ja siis läksid koju. E.T pani need tuled tema korteris voodi alla ja ütles, et võib need maha müüa, Aleksandr pidi müüma. Järgmisel õhtul tuli politsei ja leidis tuled üles (10 kd., tl. 174).

E.T andis ütlusi selle kohta, et peale Turini tulede on ta veel lisatulesid võtnud.

Kuupäeva ei mäleta kui nii on kirjas, siis nii pidi olema: 16.-19.05.2005.a. Ta oli koos R.S-i ja U.E-ga. Ei mäleta kelle mõte oli vargile minna. Need tuled võtsid nad Anne poe kõrvalt, võis olla Sõpruse pst. 5 juures. Tema võttis tuled auto küljest lahti ja pani portfelli, mis tal kaasas oli. Ei tea kus Maksim ja Roman sel ajal olid. Kaasas olid tööriistad: vist nuga ja mutrivõti, ei mäleta kelle omad need olid, aga olid tema käes. Läbiotsimisel võeti tuled ära L 13-74. Tema viis need tuled sinna, tahtis tuled teha maha müüa, oleks leidnud kellele (10. kd., tl. 181).

Süüd omaksvõtvaid ütlusi andsid ka E.T ja R.S . Süüd tõendavada ka dokumentaalsed tõendid. Läbiotsimisprotokolli (2 kd., tl. 46-48) andmetel leiti U.E juurest tuled, mida vaadeldi ja kirjeldati asitõendi vaatlusprotokollis (2. kd., tl. 49-54). Aleksei E.T kinnipidamisel 31.05.2005.s. leiti temalt klaasihaamer, mida vaadeldi ja kirjeldati asitõendi vaatlusprotokollis (2. kd., tl. 62). Kuigi nimetatud episoodis ei ole leinud tõendamist klaasihaamri kasutamine, viitab haamri kandmine isikule, kes on autodest vargustega seotud ja tõendab kaudselt kuriteo toimepanĳat. Kannatanu M.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et eelmisel aastal enne suve kas mai lõpus või juuni alguses, võis olla ööl vastu 22.05, varastati talt jalgratas. Ta jättis jalgratta, Merida Kalahari

Tartus Z 4 sektsiooni esimesele korrusele trepikotta keldrisse viiva trepi peale käsipuu külge, lukustas tavalise rattalukuga, trosslukuga. Jalgratas võis olla meeste jalgratas, sest oli ostetud pojale. Oli uus ratas. Kannatanu sõitis rattaga vähe, oli viimane kasutaja. Ta jättis ratta ööseks trepikotta. Järgmisel päeval avastas ta ratta kadumise, kellaaega ei mäleta, kas hommik või lõuna, kui väljusid korterist nägid, et ratast ei ole. Ratta väärtus on 3000-3500 krooni umbes. 11.04. sai ostetud uued kummid ja pidurid, mis läks maksma 500 krooni. Sai tehtud korralik hooldus, et lapsel oleks hea suvel sõita. Need kes varastasid said korraliku ratta. Esitasime politseile ka garantiitunnistuse, kus oli ostukuupäev kirjas seal, oli uus ratas. Kannatanu hindab kahju 4000 kroonile, millises ulatuses on hagi. Ta kuulis, et ratas müüdi 250 krooni eest jalakäĳate silla all turu juures (10. kd., tl. 77). Jalgratta varguses tunnistab R.S end süüdi. Kannatanu ja süüdistatavate süüd omaks võtvad ütlused on omavahel kooskõlas. Tõendiks on ka dokumentaalne tõend, ütluste ja olustiku seostamise protokoll (3. kd., tl. 85-89). R.S seostas ütlusi olustikuga, näitas sündmuskohta ja kirjeldas kuriteo toimepanemise viisi. Aleksei E.T oli varguse toimepanemise ajal süüvõimetu KarS § 33 tähenduses. R.S-i süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kõik viis vargust on R.S toime pannud grupis teiste isikutega, kahel korral on toimunud sissetungimine vara asukohta, varasem tegu on järgnevate tegude suhtes koosseisuliseks vastutust raskendavaks asjaoluks. Kõigi grupis toimepandud varguste puhul on tõendatud varastatu väärtus üle 1000 krooni. Seega R.S on süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt ja isikuna, kes on varem toimepannud varguse.

R.S-i kõigi varguste kaasosaline on olnud E.T , kellele on esitatud süüdistus veel ühes varguse episoodis üksi ja ühes grupis. Kannatanu I.U. ütluste järgi kell 4 hommikul helistas politsei ja teatas, et kannatanu autos on varas sees käinud, tuleb minna kohale ja kirjutada avaldus. Kannatanuhelistas V.M. , kes kasutas bussi valget Ford Transit ja elas K. . Hommikul uurĳa Mošalkin helistas ja kustus enda juurde, öeldi telefoni kaudu, et keegi on kätte saadud. Kui auto kasutada andis, siis ei olnud raadiot või makki autos, oli tühi paneel.

Oli lõhutud ukselukk, sest tänava poolt ei saadud avada aga muidu töötas. Bussi müüs kannatanu kuu möödudes koos selle lukuga. CD mängĳa, mis oli autos, ei kuulunud kannatanule. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi 02.12.2005.a. kella 04 paiku helistati talle politseist ( 5 kd., tl. 11). Kohtuistungil kannatanu kinnitab ütlusi aja kohta (9. kd., tl. 374). Kannatanu V.M. i ütluste järgi tema kasutuses olnud autosse on sisse murtud, võis olla 02.12.2005.a., lumi oli maas, oli hilja. Auto seisis aadressil K. . 7-10. naaber koputas uksele ja ütles, et politsei tuli kuna bussi oli sisse ronitud.

Buss oli ehitusmaterjalide vedamiseks, kuulus U. Kannatanu läks välja, politsei seisis bussi juures. Hoiti nuga käes, mis oli bussist võetud, öeldi, et vargalt võeti ära. Ukselukk oli katki, ei mäleta kas vasak või parem. Politsei sai vargad kätte, järelikult nad ei jõudnud midagi varastada, ei mäleta kas oli midagi veel peale noa. Selle sai tagasi, noa väärtus võis olla 200 krooni, olid ka näpitsad 170 krooni. Kui I.U. selle auto andis, oli autos raadio Kenwood, odav 100 krooni ja mängis ainult ühte kanalit. Raadio oli sissemurdmise hetkel seal autos.

Vargad saadi kätte raadiot ei leitud, järelikult ei olnud. Ukseluku lõhkumise tõttu sai ta kaubikusse sisse teiselt poolt, juhi poolt, paremalt oli lõhutud. Kannatanu ise varast ei näinud, arvab, et varas oli politseibussis, kui ta välja läks (9. kd., tl. 374 pöördel, 375). Tunnistaja Vladislav Groberi ütluste järgi ta elab Tartus, K. . 7-13. 2006.a. kevadel ta kuulis, et öösel hakkas signaal tööle ja nägi, et kaubiku Ford Transiti uks oli lahti, helistas politseisse. Politsei tuli kohale ja tõmbas autoroolist välja ühe poisi ja pani politseiautosse.

Signaal hakkas tööle esimesel korral. Aga kui teisel korral oli, siis ta nägi, et ka uks oli lahti. Esimesel korral oli uks kinni. Ta nägi, et keegi nagu autos sees oleks valgustanud millegagi. Oli pime ja oli näha valgustamist. Tunnistaja helistas politseisse, sest järgmine auto oli tema oma, ta ei tahtnud oodata, kuni tema auto ette võetakse. Vaatas samal ajal aknast välja, kui politseid ootas. Lamp ei põlenud autos pidevalt, valgustus oli, aga pärast kustus ära. Ta nägi politsei kohalejõudmise hetke ja seda, et keegi peeti kinni.

Ta läks ja äratas auto valdaja, oli ﬁrma auto. Politseinikud panid andmed kirja ja ta lahkus. Seda isikut, kes kinni peeti, ei näinud, politsei ei näidanud teda. Tunnistaja vaatas ka teisele poole maja, aga ei jälginud ümbrust. Tal ei ole köögis telefoni ja pidi minema teise tuppa telefoni võtma, aknalaual oli, nägi aknast 2-3 inimest, kes seisid seal pimeduses teisel pool maja, ei tea mis nad seal tegid. Ford Transiti omanik rääkis, et makk varastati autost, aga rohkem ta ei tea. Kaubik oli valge. Autol vigastusi ei näinud, arvatavasti lukk oli murtud, autosse ei vaadanud.

Politsei tuli koju samal päeval ja ta andis politseile ütlused. Tunnistaja kohtueelses menetluses 02.12.2005.a. antud ütluste järgi 02.12.2005.a. kella 03 või

03.30 paiku kuulis ta köögis signalisatsiooni häält (5. kd., tl. 17, 18). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta ja selgitab, et on palju aega möödunud sellest (9. kd., tl 290).

Tunnistaja Jaanus Jalajase ütluste järgi teab E.T tööalaselt. Ta töötab Lõuna PP konstaablina, ka patrullis. 2005.a. detsembris oli ta koos kadett Raimo Keldiga. Edastati info, et Ford

Transitis on keegi sees ja tegutseb seal. Nad leidsid ühe noormehe alkoholĳoobes Ford Trasitis, väitis, et puhkab seal. Makk oli ära viidud juba, juhtmed puru lõigatud Selgus, et see oli E.T. Ta oli süüteluku juhtmete juures kätega, ei mäleta täpselt seda kas juhtmed olid väljas. Kui tunnistaja kohale ilmus, viskas noormees pikali juhiistmele, üritas magamist teeselda. Nad otsisid isiku läbi, leidsid noa. Omanik ütles, et see oli bussist pärit, suurem, hiljem leidsid näpitsad enda auto kongist, peale seda, kui oli noormees sinna paigutanud. №ormehel olid nahast mustad kindad käes. Autoraadio juhtmed olid läbi lõigatud. Nad küsisid raadio kohta ja said vastuseks, et ei tea midagi selle kohta. Käärid olid autos. Ta ütles, et need ei ole tema omad ja omanik ka ei tunnistanud neid omaks. Omanik tuli juurde, raadio oli enne olemas, otsiti raadiot, aga ei leidnud. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi 02.12.2005.a. kella 04 paiku sai ta väljakutse K. . 7 juurde. Turvakontrolli käigus leiti noormehe püksitaskust pisemat sorti taskunuga ja näpitsad (5. kd., tl. 21). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja ja esemete leidmise koha kohta (9. kd., tl 298 pöördel, 300). E.T andis ütlusi selle kohta, et 02.12.2005.a. Ford Transitisse sissetungimises varguse eesmärgil ja CD mängĳa varguses tunnistab ennast süüdi osaliselt. Ta ronis autosse, aga makki seal ei olnud. See oli K. . 7 või 8 juures mikrobuss Ford Transit. Ta lõhkus juhi kõrvalistuja poolse ukse luku noaga ja avas ukse, nii sai autosse sisse. Tundus, et seal sees olid tööriistad, ei tea täpselt, ehitustööriistad, seepärast murdis sinna sisse. Ta ei tea kas autos oli CD- mängĳa, vist mitte. Kui see oleks seal olnud, siis oleks selle võtnud. Ta võttis autost kindalaeka pealt noa ja kõik, näpitsaid autos ei olnud. Need olid tema näpitsad, punased, täpselt ei mäleta. Politsei sai teda kätte, ära võeti temalt 2 nuga, näpitsad. Tal olid näpitsad kaasas igaks juhuks. Ei tea öelda, miks kannatanu on väitnud, et näpitsad olid tema omad, need kuulusid talle, E.T-le, asusid taskus (10. kd., tl. 182).

E.T süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud kannatanute ütlustega ja omavahel kooskõlas tõendamisemes tähtsust omavates asjaoludes. Kohtus E.T antud ütlused ei ole täies mahus usaldusväärsed. Ta kohandas ütlusi kannatanute ütluste järgi CD –mängĳa olemasolus ja selle äravõtmises. Kannatanu I.U. ei tea maksit seetõttu, et auto polnud tema kasutuses. Kannatanu M väidab, et maki väärtus oli madal ja seega ei ole tõendatud tema väärtus üle 1000 krooni. Tegu on sissemurdmisega ja seetõttu on karistatv ka kohtuotsuse tegemise ajal KarS § 266 järgi. Kannatanu T.A. ütluste järgi talle tuli kutse politseist, et keegi oli näinud maja aknast tema auto suhtes kuriteo toimepanemist. Aastat ja aega ei tea, ei vaata neid asju. Ta ei tea ka seda, millal tal sünnipäev on. Politsei leidis mingi märgi, aga kannatanu väidab, et tal ei ole pretensioone, sest ei pidanud seal midagi vahetama, ei pidanud midagi kulutama. Kannatanu parkis tumesinise auto VW Passat Anne 30 maja juurde. Ta jättis autosse esemeid, ei oksa öelda, mis seal oli, oli palju asju, ehitustööriistu. Ei tea mis seal täpselt oli (10. kd., tl. 76 pöördel, 77) Tunnistaja Gertrud Väravase ütluste järgi ta elab Tartus, Anne 32. Alates 2005.aastast on tema autosse

3 korda sisse murtud. Teiste isikute autodega on olnud üks juhtum. 2 meest tulid ühelt poolt ja vaatasid taskulampidega autodesse ja katsusid autode uksi umbes kell 3 öösel, katsusid juhipoolset ja kõrvalust. Autod olid pargitud Anne 30 ja 32 majade juurde. Tunnistaja läks öösel kööki ja vaatas aknast välja. №ormeestest üks oli pikem, teine lühem, ühel tumedad riided, teisel heledad püksid.

Heledate pükstega oli pikem. №ormehed liikusid koos ja ükshaaval. Seal on tänavavalgustus. Üle 10 auto oli pargitud, nad järjest vaatasid pea kõigisse autodesse. Ühel autol katsuti kõik uksed läbi, vaatasid mitu korda sisse taskulambiga. Nad käisid paar tiiru ümber auto ja katsusid uksi. Siis nad järsku otsustasid ära minna. Tunnistaja elab kolmandal korrusel, need poisid olid temast umbes 20 meetri kaugusel. Ta kutsus politsei kohe, kui nägi seda. Tundus, et ei ole normaalne, et inimesed öösel taskulampidega autosid vaatavad. Tunnistaja selgitas politseile mis toimub ja kes kus liigub, kirjeldas välimust. Tunnistaja käis järgmisel päeval ütlusi andmas. Erilist huvi tunti tumedamamust, luukpäraga pereauto vastu, omanikku ei tea otseselt, elab vastasmajas, Anne 30. Tunnistaja kohtueelses menetluses 04.05.2006.a. antud ütluste järgi öösel kella 02.45 paiku nägi ta köögiaknast autode juures inimesi liikumas (6. kd., tl. 7, 8). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9. kd., tl 296, 297).

Tunnistaja Romet Rõzovi ütluste järgi ta elab Tartus, Kalda tee 28. Ta nägi köögiaknast, kuidas noormehed käisid ümber autode ja katsusid ukselinke, vaatasid taskulambiga sisse autodesse. Autosid oli palju, majaesine oli täis. Järjekorras vaatasid autodesse sisse taskulambiga, et kas on midagi võtta või ei, katsusid linke. Hoovis on mingid valgustid, nii, et autod on näha. 3 autot -Toyota-halli värvi, uuem Mazda, kolmas oli vist ka Mazda - oli järjest seal. Ei oska täpselt öelda, mitme auto uksi katsuti. Tunnistaja elab teisel korrusel, autod olid akna all, 10 meetrit aknast. Üks noormeestest oli prillidega ja pikem, teine lühem. Seljas oli ühel teksad, teisel tumedad riided, rohkem ei mäleta. Esialgu oli tunnistaja toas, vaatas aknast välja, nägi, et nad käisid ümber autode ja helistas politseisse. Tunnistaja nägi, kui nad hakkasid autosid vaatama, ei tea, kuna nad tulid. Kui ta vaatas välja olid nad seal. Neil ei olnud vist midagi võtta ja nad läksid rahulikult ära. Nad tegutsesid koos, kahekesi. Siis kui politsei tuli, läks tunnistaja välja, ise autosid ei vaadanud, politsei vaatas, kas on midagi võetud. Tunnistaja andsin teada politseile, et mehed käivad ringi. Nad tulid kohale ja tal lasti avaldus kirjutada. Ei mäleta konkreetselt, mida rääkisin. Teda võeti autosse ja nad sõitsid ringi 200 meetrit, politsei küsis, milliseid autosid vaadati, ta näitas neid autosid. Ei tea, mis jälgi politsei otsis. Ta nägi noormeeste nägusid. Kohtusaalis tunneb vist prillidega noormeest, ei ole kindel, see oli nii ammu. Tunnistaja kohtueelses menetluses 04.05.2006.a. antud ütluste järgi öösel kella 4 paiku nägi ta aknast kahte noormeest, kes katsusid autode – Toyota Camry, Volkswagen Passati ja Mazda 323 - uksi. Ühe noormehe riietus oli valged püksid ja tume jakk, teine oli tumedates riietes (teksad ja vist pruun tagi või jope) ja kandis prille (6. kd., tl. 10, 11). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9. kd., tl 297, 298).

Tunnistaja Andres Malinkini ütluste järgi E.T ja U.E teab ta tööga seoses. Ta sai kevadel väljakutse Anne 30 maja juurde seose sellega, et taskulampidega näidati autodesse valgust. Vist edastati ka isikute kirjeldus. Ta kontrollis autosid Anne 30, 28, 32 maja ees, käisid ka üle tee 9-kordse maja juures. Seal oli ühel autol uks lahti. Anne tn. autode juures oli näha, et seisnud autodel, oli keegi klaasi puhastanud, et sisse vaadata. Autode uksed olid kinni, kedagi liikumas ei näinud. Nad said veel samasugune väljakute Kalda teele. Teise väljakutse sündmuskohani esimesest oli päris pikk maa – kilomeeter, ajavahemik 1-2 tundi. Need isikukirjeldused olid samad, kirjeldus isikute tegevuse kohta kattus. Nägi 2 noormeest ja pidas nad kinni Teine tunnistaja tuli ise ka välja siis, kui isikud olid kätte saadud. Ta ütles, et liiguvad K. . poole ja bussipaviljoni juures sai nad kätte.

Üks oli kindlasti E.T, kelle kinni pidasid, eesnime ei tea. Tal olid mingid tööriistad, täpselt ei mäleta. Teine tunnistaja vist viitas neile isikutele, tundis nad ära. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi 04.05.2006.a. öösel kella 2.50 sai ta korrapidajalt väljakutse Anne 28, 30, 32 majade juurde, kella 04 paiku sai väljakutse Kalda tee 28 maja juurde (6. kd., tl. 13). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja ja koha kohta (9. kd., tl 298).

Süüdistatav U.E andis ütlusi selle kohta, et ta oli koos sõpradega Hiinalinnas ja tegi šašlõkki. Hiinalinnast läks koos E.T-ga Statoili, tahtsid osta midagi, ei mäleta mida.

Kaasas oli vana kruvikeeraja ja taskulamp. Nad läksid ja rääkisid autodest. U.E taskulambiga valgustas autosid. Spontaanselt juhtus nii, et teel Hiinalinnast Annelinna läksid nad lihtsalt autost mööda, see võis olla Anne 30 majade juures. Siis Aleksandr ütles, et lähme vaatame, mis autos sees on. U.E ei läinud auto juurde, Aleksndr läks ja püüdis autot avada. Oli pika kerega VW Passat, juhipoolset ust E.T püüdis avada vana kruvikeerajaga. U.E jäin seisma, E.T läks auto juurde ja nägi seal sees midagi ja hakkas kohe autoust avama. Alguses möödusid nad sellest autost ja hiljem jäi U.E seisma laterna juurde üle tee ja Aleksandr läks auto juurde. U.E sai aru, et E.T tahab autosse sisse murda, ütles sel hetkel, et tule siis ja ta vastas, et oota natukene, kohe tulen. Aleksandr ei saanud autosse sisse, uks ei avanenud. Sel hetkel kui Aleksandr tõusis auto kõrval püsti, ta kükitas enne, siis U.E nägi kedagi seismas ühel aknal lähedal olevas majas ja mobiiltelefon oli tal käes. U.E ütles E.T-le, et jookseme ära siit. See oli ainuke auto sel õhtul kuhu nad üritasid sisse murda. Autos oli vist ka tööriistu, ta ise ei näinud, Aleksandr ütles, et midagi oli. Politsei pidas teid kinni mõne aja pärast, umbes 40 minutit või tund hiljem kui nad olid juba uude rajooni jõudnud, siis Kalda teel peeti kinni. Rohkem nad autodest asju ei otsinud, läksid Statoili poole ja rääkisid autodest ning selle käigus vaatasid autosid (10 kd., tl. 174 pöördel,175). Ka E.T tunnistab ennast temale koos U.E-ga esitatud süüdistuses süüdi. Süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Tõendatud on teo toimepanemise aeg, koht, viis ja tekitatud kahju. E.T on tõendatud seitse varguse episoodi. Kõik on toime pandud grupis teiste isikutega. Autodest vargused on toimunud sissetungimisega. Varasem vargus on järgnevate suhtes vastutust raskendav koosseisuline asjaolu. Varastatu väärtus ületas igas episoodis 1000 krooni.

U.E on tõendatud kaks varguse episoodi. Üks on toime pandud grupis R.S-iga ja teine E.T-ga . Autost vargus on toimunud sissetungimisega. Varasem vargus on järgneva suhtes vastutust raskendav koosseisuline asjaolu. Varastatu väärtus ületas igas episoodis 1000 krooni.

T.A. autost asjade vargus jäi katse staadiumisse kõrvaliste isikute sekkumise tõttu. Mõlemal süüdistataval lõpuleviidud vargused hõlmavad varguse katse ja tuleb kvaliﬁtseerida vargusena kolme koosseisulise vastutust raskendava asjaoluga. Seega E.T on süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt ja isikuna, kes on varem toimepannud varguse.

Seega U.E on süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt ja isikuna, kes on varem toimepannud varguse.

V. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine hoidmine ja turustamine. Süüdistus on esitatud F.O-le kolmes episoodis ja Andrei Kuropatkinile ühes episoodis. F.O tunnistab ennast süüdi 2005.a. veebruaris A.K ja G.L-i poolt L 3 keldrist varastatud lisatulede omandamises, hoidmises ja turustamises. Tulesid pakkus talle A.K vist, nad olid koos G.L-iga. Temaga võeti ühendust telefoni teel, helistas A.K, kes ütles et on pakkuda 2 Hella tuled, mis pidid olema tema kasuisa või tema elukaaslase omad. Kahekesi nad olid, kui kilekotis tuled tema kätte tõid. F.O ei küsinud kust saadud, pantis need P.T. 800 krooni eest. Oli rahaline probleem ja talle lubati vahendustasu A.K poolt. Teenis 100 krooni, neile ülejäänud. Ei tea kuidas nad seda jagasid. Ei jõudnud tulesid välja osta, sest enne selgus, et need on varastatud ja konﬁskeeriti. Loomulikult ta ei teadnud siis, et on varastatud tuled, ennast süüdi tunnistas seepärast, et need tuled talle toodi ja ta ei teadnud, et on varastatud. A.K sai 700 krooni. 2005.a. veebruaris A.K ja G.L-i poolt varastatud jalgratta edasimüümises A V tunnistas F.O ennast süüdi. Oli 4 jalgratast ja 2 kummipaati. 3 jalgratast ostis V ja 1 ratta ja kummipaadi ostis ka üks A. V ostis rattad X tänavalt. A.K pakkus müügiks, oli üks jalgratas. A.K ütles ratta kohta, et see on tuttava oma kes käib pidavalt välismaal ja toob kasutatud kaupa, mis seal odavalt ostetud või korjatud. See ei olnud heas korras ratas.

4 jalgratast ja 2 kummipaati müüdi koos. Pakkus 1 jalgratast ja tööriista komplekti, sandaale, pudi-padi A.K sõitis tema juurde maastikurattaga ja punane õlakott oli ka kaasas asjadega. Ratas peaks oleme tagastatud omanikule. Marki ei mäleta A.K on veel pakkunud jalgrattaid, Veebruarmärts võis olla, talvekuu. Siis oli 3 jalgratast ja

2 kummipaati, neljas ratas kuulus G.L-ile. A.K väitis, et teised on tema tuttava omad jälle. F.O käis neid X 23 kuuris vaatamas, heas seisus ei olnud, mõnel pidur katki, mõnel käiguvahetaja, üks paat ühe-, teine kahekohaline. Ilma aerudeta. OlinG.L-iga koos kui käis vaatamas, ükskord oli võti vist tema käes ka. Rattad olid ükskaks naiste ja kaks vist meeste ratast. Ta leidis asjadele ostja telefoni teel. A.V. tutvusime läbi tuttavate. Käis temal külas kord ja tuli jutuks, et tema poisil on ratas katki. See tuli F.O-le meelde ja tal oli tema number olemas. Ta tahtis ühte aga F.O ütles, et osta siis teised ka ära, müü tuttavatele ära, odavalt saab. Ta oli nõus sellega. Esimese l korral tuli ostma V.A., tuli Mitšubishi rohelise universaaliga. 3 jalgratast ostis kõik korraga ära, sai 1000 krooni ringis. Raha sai A.K kätte. F.O sai 100-200 krooni. G.L-ile kuuluv Eldorado jäi müümata.

2 kummipaati ja G.L-i ratas, mille ta ostis jäid veel. Ta helistas A, kelle perekonnanime ei tea, on temaga paar korda kohtunud. Ta küsis kunagi, 2003-04 talvel, kas saab kusagile odavalt ratast. Pakkus talle ratast, oli huvitatud, ütles, et on ka 2 kummipaati. Ta tuli džiibiga, kes oligi ostja, turskem mees. Paatide eest sai 500-600 krooni ja Eldorado ratta ostis ka autojuht,džiibi omanik, kelle kõrval A istus.

Selle A telefoninumbri andis politseile. Sai müügist 1000 krooni ringis, 50 krooni andis A vahendamise eest viinarahaks. Müümised toimusid ajaliselt lähestikku. Raha andis A.K-le ja sai ise sealt 100-200 krooni. Ta on varastatud asju tagasi küsinud, kui sai teada, et on varastatud ja oli nõus inimesele raha tagastama, mis nad olid maksnud. Politseil on V number. V ütles, et ta oli need rattad müünud. A ei saanud kontakti, kuna ta ei olnud võimleline rääkima. A.K elab paneelmajas, teadis seda. Miks mitte rattaid kuuris hoida. Seepärast võttis rattad enda juurde. Küsimusele, miks A.K pöördus tema poole asjade müümiseks vastab F.O, et peale esimest korda arvas ehk, et saab tema kaudu veel müüa. Tal on tõesti suur tutvusringkond. Kahtlustatavana ülekuulamisel on F.O andnud ütlusi selle kohta, et teadis, et turustas varastatud asju (3. kd., tl. 155). Kohtus F.O põhjendab, et ütlused ei ole kirjutatud tema sõnade järgi, on uurĳa poolt muudetud. Sõna „varastatud“ on sinna vahele pandud. Kui oleksin teadnud, et on varastatud, ei oleks neid müüma hakanud, oli tingimisi karitus. A.K oli kuulnud, et tema kaudu saab turustada. Veel ta selgitab, et on piisavalt karistatud ja siiani ei ole tekkinud vastuolusid ütlustega, see on esimene kord. Uurĳa ükskord kirjutas tema eest alla, et on tutvunud toimikuga ja lõpetas kohtueelse uurimise ära ilma toimikut tutvustamata. Rohkem ei ole probleeme olnud.

F.O ütlusi kinnitavad süüdistatavate A.K ja G.L-i ütlused, mis on kooskõlas tõendamiseseme asjaoludes tähtsust omavates asjaoludes. Eelpool on tõendatud A.K-le ja G.L-ile esitatud süüdistus vargustes. Nemad hõivasid kannatanute

M.M., V.K. ja J.S. vara alaealistena. Hõivatud vara realiseerimisega ei tulnud alaealised toime kogemuste puudumise tõttu. G.L oli F.O perekonnaliige ning A.K sõber. Need asjaolud tegid vara realiseerimise täisealise perekonnaliikme kaudu usaldusväärseks. F.O ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et ta ei teadnud seda, et asjad on varastatud. Arvestades tema varasemat karistatust ja sellega kaasnevaid elukogemusi, ei saanud tal olla kahtlusi vara päritolus. Perekonnaliikmena ta teadis G.L-i varalist olukorda. A.K poolt toodud asjade päritolu ta ei kontrollinud alaealise vanemate kaudu. Ka eelpoolanalüüsitud vargused koos A.K-ga tõendavad F.O kuriteokoosseisu subjektiivset külge. F.O võttis varastatut vastu korduvalt, hoidis seda enda juures ja turustas oma elukohast. Temal on kolm episoodi, millest esimene on järgnevate suhtes koosseisuline vastutust raskendav asjaolu.

Andrei Kuropatkin ei tunnista ennast süüdi temale esitatud süüdistuses Aleksei E.T ja F.L-i poolt M.S. ilt väljapressimise teel omandatud mobiiltelefoni №kia 3220 turustamises. Ta väidab, et ei olnud teadlik mobiiltelefoni päritolust. Teadis, et keegi tahab oma telefoni ära müüa.

Väljapressimise süüdistuses kirjeldatud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud Andrei Kuropatkini kaudu turustatud mobiiltelefoni kuritegelik päritolu. Tunnistaja Georgi E.T ütlustega on tõendatud, et ta ostis Andrei Kuropatkinilt mobiiltelefoni. Dokumentaalne tõend, jälitusprotokoll (7. kd., tl 52)

kinnitab, et telefon pärines S. Aleksei E.T ütluste järgi Andrei Kuropatkin kontrollis telefoni päritolu ja sai vastuseks, et kõik on korras. Kohus on tõerndite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Andrei Kuropatkini süü kuritegelikul teel saadu turustamises on tõendatud. On üldtuntud asjaolu, et mobiiltelefon on tehnikavahend, mida identiﬁtseeritakse IMEI koodiga. Mobiiltelefonide müügi ja vahendamisega tegelevad vastavad, selleks pädevad äriühingud oma esinduste ja kaupluste kaudu. Sellisel viisil tegutsemine on vajalik identiﬁtseerimise ja legaalse kauplemise tagamiseks. Eeltoodud asjaolu ja mobiiltelefoni müümisel määratletud madal hind andsid Andrei Kuropatkinile küllaldaselt alust kahelda vara ebaseadulikust päritolust. Ainuüksi vara pakkuja kinnitus probleemide puudumisest on ole küllaldane selle päritolu kinnitamiseks. Müügiesindustes telefoni päritolu kontrollimas ei käidud. Arvestades Andrei Kuropatkini haridust ja asjaolu, et ta täiendab haridust tehnikakõrgkooli, ei ole alust järeldada, et ta ei tundnud mobiiltelefonide kasutamisega seotud valdkonda. Kuriteokoosseis on täidetud, kui toimepanĳa tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kummalgi süüdistataval.

Seega Andrei Kuropatkin on süüdi KarS § 202 lg. 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises. Seega F.O on süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises vähemalt teistkordselt.

VI. Ametiasutusele valeandmete esitamise muu hüve saamiseks. A.K end selles kuriteos süüdi.

Tunnistaja Sergei Glimbaumi ütluste järgi ta töötas 2005.a. mais Lõuna PP konstaablina. Kui on väljakutse, siis turvamees helistab korrapidajale, kes saadab lähedaloleva patrulli. Kui on iskut tõendav dokument, siis teeb patrull selle abil isiku kindlaks. Kui dokumenti ei ole, siis kontrollivad küsitlemisega: küsivad nime, elukohta, sünniaega, ema ja isa nime, vennad, õed jne. Tunnistaja kinnitab, et 1. kd., tl. 199 on tema poolt koostatud akt, millel on tema allkiri. Akt on koostatud Kalda tee 32 poes. Kui kinnipeetav on alaealine, peab ta üle andma, kas vanematele või hooldajale. Nad läksid tema poolt nimetatud elukohta, kus ta ütles, et võtit ei ole. Uks oli lahti. Tuli keegi naisterahvas ja ütles, et see poiss on valetanud oma nime. Tuvastatav viidi arestimajja ja anti valveuurĳale üle. Aga need andmed, mis ta andis, nende järgi kõik klappis. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi 31.05.2005.a. Kalda tee 32 T-Marketis kinnipeetud alaealine, kes nimetas ennast A.T., osutus P. .

4-25 elukohas vanematele üleandmisel A.K-ks , elukoht L 1-68 (1. kd., tl. 200 pöördel). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta ja kinnipeetud isikute kohta (9.kd., tl 289 pöördel, 290).

Tunnistaja Neeme Kirschi ütluste järgi ta töötas 2005.a. mais patrulltalituse nooremkonstaablina.

A.K ei tunne, nimi on tuttav. Ta on käinud Kalda tee T- Marketi juures väljakutsel. Poes on olnud, et on vormistatud vale nimega väärteoprotokoll, aga kontrollimisel on see välja tulnud. Kui tunnistaja peab isiku kinni, siis kontrollib andmeid: isa, ema, õdede, vendade nimed, elukohad, kui vaja tehakse pilti. Praegu vaatavad arvutist pilti. See võimalus on umbes 0,5 aastat. Ka varem oli, aga siis tuli vahetuse vanem kutsuda. Mais 2005.a. tehti dokumendita isik kindlaks andmebaasi põhjal. Ütles oma andmed ja kontrolliti Kairi andmebaasist ja rahvastikuregistrist. Tunnistajale tuleb meelde, et nad läksid alaealist üle andma ja see osutus valeks isikuks. Ta ütles vist sõbra nime, tuli välja, et ei ole see nimi. Tahtis, et ta lahti lastakse, aga nad viisid ta koju ja selgus, et ei ole see isik kelleks ennast nimetas. Kinnipidamine võis olla T- Marketi juures. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi 31.05.2005.a. Kalda tee 32 T-

Marketis kinnipeetud alaealine, kes nimetas ennast A.T., osutus P. . 4-25 elukohas vanematele üleandmisel A.K-ks, elukoht L 1-68 (1. kd., tl. 202). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta ja kinnipeetud isikute kohta (9. kd., tl 290).

Isikusamasuse tuvastamise akti (1. kd., tl. 199) andmetel on andmete küsitlemise teel tuvastatud A.T.

isik ja temale on koostatud 31.05.2005.a. väärteoprotokoll KarS § 218 lg. 1 tunnustel väärteo toimepanemises (1. kd., tl. 197-198).

Väärteoprotokoll koostati sündmuse järel, mis toimus 31.05.2005.a kella 16.20 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit 0,5-liitrist viina “Onistar”väärtusega 43 krooni 90 senti ning ühe deodoranti “Mennen Speed Stick” väärtusega 29 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tegĳa tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; Politseile enda isiku kohta valeandmete esitamisega soovis A.K vabaneda tema suhtes alustatavast menetlusest ja sellega kaasnevast võimalikust vastutusest. Tegu on toime pandud tahtlikult.

Seega A.K on süüdi KarS § 280 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. ametiasutusele valeandmete esitamises muu hüve saamiseks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust mõistes tuleb arvestada ka seadusemuudatust alates 15.03.2007.a. Muutunud on KarS § 215 lg 2 sanktsioon, mis näeb ette kergema karistuse võrreldes varasemaga, võimaldades karistada rahalise karistuse või kui kolme aastase vangistusega. Seega tuleb kohtul lähtuda karistusest, mis kergendab süüdistatava olukorda.

Kohtul ei ole küllaldaselt andmeid, millest järeldada, et süüdistatavatel on võimalik kanda rahalist karistust, kui sanktsioon seda võimaldab. Seetõttu ei ole võimalik kaaluda rahalise karistuse mõistmiset.

A.K on alaealine. KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja

KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Ta on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud kahel korral. Kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande põhjal on A.K puhul risk uute kuritegude sooritamiseks äärmiselt kõrge.

Ettekande kohaselt on põhjendatud A.K erikooli saatmine, kuna A.K ei sobi kriminaalhooldusele. Võrreldes ettekande koostamise ajaga on asjaolud muutunud. A.K on läinud tööle ning seega on tal iseseisev sissetulek. Seoses sellega on alust arvata, et süüdistatav on muutnud oma seniseid eluviise ja võimeline täitma kontrollnõudeid. Erikooli saatmine ei oleks olukorras, kus A.K on töökoht, mõistlik. Samuti saab ta mõne kuu pärast 17-aastaseks ja saab ikka, mis seaduse järgi ei ole enam koolikohustust.

G.L-ile oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine. KarS § 57 lg. 1 p. 5 järgi on tal karistust kergendavaks asjaoluks kaassüüdistatava F.O mõju ja materiaalne sõltuvus temast. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. G.L on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub, et risk uute kuritegude sooritamiseks on kõrge, süüdistatav sobib kriminaalhooldusele. U.E on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on karistatud ühel korral. Tal on KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Arvestades karistuist kergendavat asjaolu ja kuriteoepisoodide vähesust on võimalik U.E karistusest vabastada tema käitumiskontrollile allutamisega.

R.S on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud neljal korral.

Kuritegude toimepanemise ajal oli ta alaealine. Tal on KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande järgi on risk uute kuritegude toimepanemiseks olemas ning süüdistatav tuleks allutada käitumiskontrollile. Andrei Mihelson on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud kolmel korral. Ta on alaealine. Tal on KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku kohaldada Andrei Mihelsoni suhtes katseaega koos kontrollnõuetega. Kohus on seisukohal, et Andrei Mihelsoni on võimalik mõjutada temale karistust kohaldamata. Arvestades alaealisust ja ühte kuritegu, on võimalik teda karistusest vabastada ja allutada käitumiskontrollile lähtudes KarS §-st 87. F.O on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud ning pani arutatava teo toime katseajal. Tema varasemad kuriteod on kahjustanud õiguskorraga kaitstud sama õigushüve, omandatit. KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Tema pidev ja organiseeritud tegevus varastatud asjade kokkuostmisel ja turustamisel on kallutanud alaealisi vargusi toime panema. Süüdistust talle selle eest ei ole esiattud. Vaatamata varasematele korduvate karistustele ei ole F.O loobunud samasugustest kurietgudest. F.O mõjutamiseks tuleb mõista vangistus ning KarS § 74 lg. 5 alusel pöörata täitmisele ka eelmine kohtuotsus ja karistused liita. F.O karistus tuleb pöörata täitmisele KrMS § 414 sätestatud korras süüdimõistetule teatise saatmisega kuhu ja milliseks tähtajaks tuleb tal asuda karistust kandma. F.L on alaealine. KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Ta on varem karistamata isik.

Ta õpib ja omandab põhiharidust. Väljapressimise puhul on seaduses ettenähtud minimaalseks karistusmääraks 4 aastat vangistust. Arvestades asjaolu, et F.L-i teod olid toime pandud lühikese aja vältel ning varem on süüdistatav kriminaalja väärteokorras karistamata, on tema kuritegudel juhuslik iseloom. Ta täidab seadusest tulenevat koolikohustust ja omandab haridust. Nendel asjaoludel on võimalik teda karistada väljapressimise eest alla seaduses sätestatud alammäära. Kuigi väljapressimine on esimese astme kuritegu leiab kohus eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades, et

F.L-i on võimalik karistusest täielikult vabastada tema käitumiskontrollile allutamisega. Andrei Kuropatkin on varasemalt kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud kolmel korral.

KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Temale karistuse mõistmisel arvestab kohus täisealise grupiliikmena mõju alaealisele süüdistatavale, samuti varguste intensiivsust ja valmisolekut kuritegelikul teel saadud vara turustamiseks. Kuna Andrei Kuropatkin on asunud õppima kõrgkoolis ja tema lühiajaline kuritegevus võib olla juhuslikku laadi, peab kohus võimalikuks tema karistusest tingimulikku vabastamist KarS § 73 alusel ilma kriminaalhooldusele allutamiseta. Uue tahtliku kuriteo toimepanemise korral minimaalse 3-aastase katseaja kestel pööratakse karistus täitmisele KarS § 73 lg.

4 alusel ja karistused liidetakse.

E.T oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine. KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. E.T on varem küll kriminaalkorras karistamata, kuid vahistatud mitmel korral eeluurimise ajal, kuna jätkas vabaduses kuritegude toimepanemist. See asjaolu iseloomustab tema kuritegelikku aktiivsust. Väärteokorras karistatud 2-1 korral. Kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande kohaselt on süüdistatava puhul risk uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. Seega on põhjendatud mõista E.T-le vangistus, vabastada ta osaliselt selle kandmisest ning allutada süüdimõistetu käitumiskontrollile. Aleksei E.T on alaealine, ta on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral. KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid temal kohus ei tuvastanud. Aleksei E.T peeti korduvalt kinni varguste toimepanemisel, samas ei teinud ta sellest järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. See asjaolu iseloomustab tema kuritegelikku aktiivsust. Kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande kohaselt on risk uute kuritegude toimepanemise osas suur ning käitumiskontrollile allutades tuleks panna Alekseile lisakohustus täita katseajal koolikohustust. Kuigi väljapressimise puhul põhjustati kannatanule suuri üleelamisi, ei olnud tarvitatud vägivald sedavõrd intensiivne ja ega muuda ka tegu eriliselt raskeks. Seetõttu on võimalik esimese astme kuriteo mõista minimaalne seaduses ettenähtud karistus, mis on 4 aastat vangistust. Aleksei E.T puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse kohaldamise alla seaduses ettenähtud alammäära. Põhjendatud on Aleksei E.T-le osalise reaalse vangistuse mõistmine. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et osaline karistus saab olla pikem kui

E.T eelvangistuses viibitud aeg. Mõlemad vahi all viibivad süüdiatatavad on eelvangistuses olnud järjest ligi aasta. See aeg ületab nn šokivangistuse aja ja seetõttu ei ole põhjust rääkida kummagi süüdistatava puhul karistusest osaliselt vabastamisest. Nende eelvangistus tuleb arvestada karistusaja hulka ja vahistatud süüdistatavad vahi alt viivitamatult vabastada tõkendi muutmisega. Kuni kohtuotsuseni tuleb neile kohaldada tõkend elukohast lahkumise keeld.

Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud.

Kriminaalasjas on asitõenditeks esemed, mis on tagastatud omanikele järgmiselt:

1. 23.03.2005.a asitõendina vaadeldud auto lisatuled on tagastatud 23.03.2005.a kannatanule J.S

(1. kd, tl. 37-40, 43-46);

2. 01.07.2005.a asitõendina vaadeldud nugade komplekt, puuride komplekt, padrunite komplekt, karp koos elektriregulaatoriga, sandaalid ja 03.10.2003.a asitõendina vaadeldud kokkupandav rest tagastatud 07.09.2005.a ning 03.10.2005.a kannatanule V.A. le (1. kd., tl. 47-59, 60-64);

3. 15.03.2005.a asitõendina vaadeldud amortidega jalgratas tagastatud 18.05.2005.a kannatanule

V.K. ile (1. kd., tl. 71-73);

4. 15.04.2005.a asitõendina vaadeldud habemeajamisvedelik “Mennen Power of Nature” ja deodorant “Fa” on tagastatud 18.04.2005.a VP Market OÜ´le (1. kd., tl. 110-115);

5. 25.04.2005.a asitõendina vaadeldud deodorant “Nivea” on tagastatud 26.04.2005.a Tartu

Tarbĳate Kooperatiivi TÜ Kivilinna Konsumile (1. kd., tl. 127-132);

6. 20.05.2005.a on asitõendina vaadeldud kaks udutuld “Hella”, kaks udutuld Cibie”, neli plastik kaarti, kaks sõiduki BMW kuuluvat pagasiluugi embleemi (2. kd., tl. 49-54), millest 05.07.2005.a on tagastatud kannatanule R.R. lisatuled Cibie (2. kd., tl. 36-37), 23.05.2005.a on kannatanule R.P. tagastatud lisatuled “Hella” (2. kd, tl. 59-60), 15.07.2005.a on kahtlustatavale

U.E-le tagastatud neli plastik kaarti (2. kd, tl. 56), kaks sõidukile BMW kuuluvat pagasiluugi embleemi asuvad Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris (2. kd, tl. 55);

7. 25.07.2005.a asitõendina vaadeldud valgustuslamp ja 26.07.2005.a asitõendina vaadeldud valgustuslamp on tagastatud 26.07.2005.a kannatanule R.N. (2. kd., tl. 65-66, 73, 75);

8. 20.12.2005.a. asitõendina vaadeldud näpitstangid ja suveniirnuga tagastatud omanikule V.M. , punase käepidemega nuga koos tupega antud asitõendite ruumi (tl V 16,22-23)

9. 15.09.2005.a. asitõendina vaadeldud jalgratas Merida Kalahari tagastatud A.H. ile (5 kd., tl. 56-

57, 126-128);

10. 13.06.2006.a. asitõendina vaadeldud bassikõlar Sony X-Plode tagastatud omanikule I.K. (7. kd, tl 132 – 133, 8. kd, tl 117-119 );

11. 17.04.2006.a. asitõendina vaadeldud CD-mängĳa Sony CDX-S2000 tagastatud omanikule V.S. (7. kd, tl 213-216);

12. 11.07.2005.a asitõendina vaadeldud klaasipurustushaamer asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris (2.kd, tl. 55, 62);

13. 28.12.2005.a. asitõendina vaadeldud poolikud käärid asuvad Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris (5. kd., tl 8, 9, 16);

14. 08.03.2005.a asitõendina vaadeldud ﬁrma Nike dressid suurusega XL ja M asuvad Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris (1. kd., tl. 90-104);

15. 05.05.2005.a asitõendina vaadeldud kaks jalgratta trosslukku asuvad Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris (1. kd., tl. 162, 163);

16. 12.07.2005.a asitõendina vaadeldud pakketeibi rull asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris (1 kd., tl. 55, 192);

17. 05.05.2006.a. asitõenditena vaadeldud näpitstangid, pooliku peaga kruvikeeraja ja taskulamp asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas Riia 132, Tartu (6. kd., tl. 16) .

18. 21.07.2006.a. asitõendina vaadeldud kõver kruvikeeraja ja auto ukse lukusüdamiku kate antud hoiule Tartu politseiosakonna asitõendite hoiuruumi ( 8. kd, tl 185-187).

Kriminaalasjas on salvestised: Aleksei E.T poolt ütluste olustikuga seostamine ( 2 CD-d ) ja tunnistaja T.S. poolt mobiiltelefoniga ﬁlmitud videoklipp ( salvestis 3 gp ﬁle ). Vaidlust ei ole selles, et asitõendiks olnud tagastatud esemed kuulusid omanikele ning tagastati KrMS §

126 lg. 3 p. 2 alusel nende valdusse põhjendatult. Tagastatud esemed tuleb jätta omanike või seaduslike valdajate valdusse ja vabastada omanikele või seaduslikele valdajatele tagastatud esemed asitõendi staatusest.

OÜ R. kauplusest varastatud ﬁrma Nike dresside, suurusega XL ja M, tagastamist ei taotle nende seaduslik valdaja. Kuriteoga saadud vara asub hoiul kohtueelse menetleja juures. Dressid on turvaelementide eemaldamisel rikutud ja seetõttu ei ole neil väärtust, et anda riigi omandisse. Dressid on võimalik võõrandada tsiviilhagi katteks andes need KrMS § 126 lg. 3 p. 6 alusel A.K-le pärast tema poolt 1998 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni kahju hüvitamist OÜ-le R.

Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris asuvad järgmised asitõenditeks olevad väärtusetud esemed:

kõver kruvikeeraja ja auto ukse lukusüdamiku kate; kaks jalgratta trosslukku; pakketeibi rull; kaks sõidukile BMW kuuluvat pagasiluugi embleemi; klaasipurustushaamer; poolikud käärid; punase käepidemega nuga koos tupega antud asitõendite ruumi; näpitstangid, pooliku peaga kruvikeeraja ja taskulamp. Loetletud esemed tuleb KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel

Aleksei E.T poolt ütluste olustikuga seostamisel tehtud salvestised ja tunnistaja T.S. poolt mobiiltelefoniga ﬁlmitud videoklipp jätta KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Tsiviilhagid ja nende lahendamine.

Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid järgmiselt:

OÜ R. 1998.- krooni nõudes,

M.M. 3400.- krooni nõudes,

V.K. 3200.- krooni nõudes, J.S. 3500.- krooni nõudes ,

V.A. 50.- krooni nõudes, A.G. 3060.- krooni nõudes,

V.K. 1250.- krooni

nõudes,

I.L. 4285.- krooni nõudes,

J.S. kahju 3100.- krooni nõudes,

O.P. 2000.- krooni nõudes,

V.T. 9010.- krooni nõudes, R.N. 110.- krooni nõudes,

M.R. 4000.- krooni nõudes, I.U. 2000.- krooni nõudes,

K.R. 3653.- krooni nõudes, T.L. 5000 krooni nõudes,

A.H. 135.- krooni nõudes, V.R. 3000.- krooni nõudes,

M.P. 3500.- krooni nõudes,

M.S. 2300.- krooni nõudes,

E.M. 3800.- krooni nõudes,

O.A. 3000.- krooni nõudes,

K.P. 2000.- krooni nõudes,

J.T. 2400.- krooni nõudes,

M.O. 9000.- krooni nõudes,

O.S. 1212.- krooni nõudes,

J.K. 2200.- krooni nõudes,

T.R. 1500.- krooni nõudes,

A.S. 500.- krooni nõudes,

K.V. 1700.- krooni nõudes,

K.V. 2750.- krooni nõudes, S.K. 2500.- krooni nõudes,

A.A. 1000.- krooni nõudes, R.R. 1500.- krooni nõudes,

O.K. 4165.- krooni nõudes,

J.L. 1200.- krooni nõudes,

V.S. 500.- krooni nõudes,

D.S. 1950.- krooni nõudes,

A.K. 1500.- krooni nõudes, M.B. 4500.- krooni nõudes,

R.G. 3100.- krooni nõudes,

M.A. 3800.- krooni nõudes,

U.O. 500.- krooni nõudes,

R.J. 2500.- krooni nõudes, R.V. 4200.- krooni nõudes.

Kohtuistungil kannatanud R.N. ja R.V. loobusid kohteelses menetluses esitatud nõudes. Kohus leiab, et hagist loobumine on kannatanute vaba tahe.

Tsiviilhagid on põhjendatud. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlastel. Grupis koos toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu. Seetõttu tuleb süüdlastel kahju hüvitada solidaarselt. Kohus mõistab süüdlastelt välja kannatanutele tekitatud kahju, mille juurde nad kohtuistungil jäid ja mis on põhjendatud. V.T. nõude on hüvitatud 3000 krooni ulatuses Aleksandr Käärik. Seetõttu kuulub süüdlastelt väljamõistmisele 6010 krooni.

Kohtumenetluses astus protsessi kannatanu T.S., kes esitas tsiviilhagi 5000.- krooni nõudes. Kohtueelses menetluses oli samale isikule tekitatud kahju nõudes esitanud tsiviilhagi M.P. 3500.- krooni nõudes. T.S. tsiviilhagi on põhjendatud ulatuses, mida esialgselt kahju hüvitamiseks esitati.

Dokumentaalne tõend, mida kannatanu T.S. tsiviilnõude tõendamiseks esitas ei kajasta konkreetset, temalt varastatud jalgratta väärtust seetõttu, et jalgratta väärtus oli hinnatud asja nägemata. Arvestades jalgratta väljalaske ja ostmise aega ning selle kasutamist omaniku poolt on tõenäoline jalgratta kulumine. Esialgselt on varastatud jalgratast hinnatud kallimaks kui pool ostuhinnast. Ratta iga ja kasutamist arvestades on tõenäoline, et esialgne nõue oli esitatud jalgratta tegeliku väärtuse ulatuses. Solidaarset vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest kannavad: A.K ja G.L 3400 krooni ulatuses M.M. ees, 3200 krooni ulatuses V.K. ees ja 3500 krooni ulatuses J.S. ees;

A.K ja F.O 50 krooni ulatuses V.A. ees, 3060 krooni ulatuses A.G. ees,1250 krooni ulatuses V.K. ees, 4285 krooni ulatuses I.L. ees; A.K ja E.T 3100 krooni ulatuses J.S. i ees. A.K, E.T ja R.S 1500 krooni ulatuses O.P. ees; E.T, Andrei Mihelson ja R.S 6010 krooni ulatuses V.T. ees; R.S 4000 krooni ulatuses M.R. ees; R.S ja E.T 3500 krooni ulatuses T.S. ees; E.T ja Aleksei E.T 1545 krooni ulatuses K.R. ees;

Aleksei E.T ja Andrei Kuropatkin 1950 krooni ulatuses D.S. ees, 1500 krooni ulatuses A.K. ees, 3900 krooni ulatuses M.A. ees, 500 krooni ulatuses U.O. ees, 2500 krooni ulatuses R.J. ees; Aleksei E.T ja F.L 2300 krooni ulatuses M.S. ees. Aleksei E.T kannab veel vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest 5000 krooni ulatuses T.L. ees, 135 krooni ulatuses A.H. ees ning 3000 krooni ulatuses V.R. ees, 3000 krooni ulatuses O.A. ees, 1415 krooni ulatuses K.P. ees, 800 krooni ulatuses J.T. ees, 9000 krooni ulatuses M.O. ees, 1212 krooni ulatuses O.S. ees, 2200 krooni ulatuses J.K. ees, 1500 krooni ulatuses T.R. ees, 500 krooni ulatuses A.S. ees, 1700 krooni ulatuses K.V. ees, 1500 krooni ulatuses K.V. ees, 2500 krooni ulatuses S.K. ees,

1000 krooni ulatuses A.A. ees, 500 krooni ulatuses R.R. ees, 4165 krooni ulatuses O.K. ees, 750 krooni ulatuses J.L. ees, 4500 krooni ulatuses M.B. ees, 3100 krooni ulatuses R.G. ees.

A.K kannab veel vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest 1998 krooni ulatuses OÜ

R. ees.

Tiiu Mihelsonilt Andrei Mihelsoni kuritegudega tekitatud kahjude katteks; Igor F.L-ilt F.L-i kuritegudega tekitatud kahjude katteks.

Kohus tegi õigeksmõistva otsuse kuriteokoosseisu tõendamatuse tõttu süüdistuse järgi 24.11.2005.a. toimepandud kuriteos, milles kannatanu on E.M.. KrMS § 310 lg. 2 alusel tuleb eeltoodud asjaoludel jätta E.M. tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg. 3 järgi kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras tegeliku süüdlase vastu.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 1 järgi 9000 krooni Aleksei E.T ja F.L ning KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 5400 krooni teistel süüdimõistetutel. KrMS § 175 lg l p 2 alusel kannatanutele on makstud KrMS § 178 kohaselt 853.- krooni, sellest 353.- krooni on seotud E.T ja U.E ühise kuriteoepisoodiga ning jaguneb süüdistatavate vahel võrdselt, mõlemale 176.50 krooni. 500.- krooni on seotud Aleksei E.T ja Andrei Kuropatkini ühise kuriteoepisoodiga ning jaguneb süüdistatavate vahel võrdselt, mõlemale 250.- krooni.

KrMS § 175 lg l p 3 alusel makstud ekspertiisi tegemise kulud on kokku 4420.- krooni, sellest sõrmejäljeekspertiis 1500 krooni (7. kd tl 129) ja DNA ekspertiis 2920 krooni (7. kd tl 246). Sõrmejäljeekspertiis on seotud Aleksei E.T süüdistuse tõendiga ning DNA ekspertiis on seotud

Aleksei E.T ja Andrei Kuropatkini süüdistuse tõendiga. Seega ekspertiisitasust on Aleksei E.T kanda 2960 krooni, Andrei Kuropatkini kanda 1460 krooni. KrMS § 175 lg l p 4 alusel määratud korras kaitsjale nii kohtueelses kui kohtumenetluses makstud advokaaditasu on kokku 40 783.45 krooni A.K; 28 821.50 krooni; G.L;

26 965.35 krooni U.E; 31 326.25 krooni R.S; 27 177.75 krooni Andrei Mihelsonil; 25 147.25 krooni F.O; 79 893.10 krooni Aleksei E.T;

48 184.10 krooni E.T; 12 850.20 krooni Andrei Kuropatkinil ning 9080.10 krooni Alevtina Kapajeval.

KrMS § 175 lg l p 5 alusel toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud on Alevtina Kapajeval,

G.L , R.S ja F.O, igaühel 3.50 krooni; U.E

476.- krooni; Andrei Mihelsonil 417.60 krooni; A.K 835.20 krooni; Andrei Kuropatkinil ja F.L, mõlemal 360 krooni; Aleksei E.T 1195.20 krooni ja E.T

14.- krooni.

KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud kohtumenetluses on 1875.- krooni ja jagunevad võrdselt: igaühele 170.45 krooni.

KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 181 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

KrMS § 188 järgi kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.

Alevtina Kapajeva mõisteti õigeks talle esitatud süüdistuses ja seetõttu KrMS § 181 lg. 1 alusel tuleb võtta riigi kanda tema kriminaalmenetluse kulud kokku 9254.05 krooni. A.K, Aleksei E.T, Andrei Mihelson ja F.L on alaealised. Nendel vahendite puudumisel tuleb kriminaalmenetluse kulud hüvitada vanematel KrMS § 188 alusel.

A.K , Aleksei E.T, E.T ja R.S mõisteti õigeks nendele esitatud süüdistuses kirjeldatud tegude dekriminaliseerimise tõttu. Aleksei E.T ja R.S mõisteti õigeks mitmes ning E.T ühes kuriteoepisoodis ka kuriteokoosseisu tõendamatuse tõttu.

Süüdimõistetud, v.a. F.O on noored inimesed, G.L , E.T ja R.S alles saanud täisealiseks. Maksuja tolliameti andmetel puuduvad neil varasemad sissetulekud. Nad on põhihariduse omandamise järel alles tööle asunud. Nimetatud asjaolusid ja varalist seisundit arvestades käib kohtu hinnangul kulude summa suure ulatuse tõttu A.K-le

, Aleksei E.T-le, E.T-le , G.L-ile , U.E-le , Andrei Mihelsonile ja R.S-ile menetluskulude tasumise täies ulatuses ilmselt üle jõu ka vaatamata alaealiste süüdimõistetute vanematel lasuva kohustuse tõttu. Arvestades eeltoodut ja nimetatud isikute resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jäetavate menetluskulude osa on juba kantud kulude ulatust arvestades kõigil proportsionaalselt võrdne. Arvestatud on ka süüdistuse osalise õigeksmõistmisega. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha osas ei tee kohus kellelegi süüdimõistetutest erandeid. Sundraha suurus oleneb kuriteo raskusastmest ja on esimese astme kuriteo tõttu Aleksei E.T ning

F.L suurem teistega võrreldes. Andrei Kuropatkin on hariduse omandamisel jõudnud juba kõrgkooli. Tema võimetest ja sellest sõltuvast haridustasemest tulenevalt on tal suuremad võimalused teiste täisealiste kaassüüdistatavatega võrreldes. Seetõttu ei ole vajadus temale kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts

Raissa Gruško

Sirje Kilp

Kohtunik

rahvakohtunik

1-06-11700\41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text