1-07-4303\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse kuupäev 20.04.2007.a.

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Süüdistatav

R.G

Süüdistus KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2

Menetluse liik Kokkuleppemenetlus

RESOLUTIIVOSA

Tagastada kriminaalasja nr. 07231500474 toimik Põhja Ringkonnaprokuratuuri võimalusega koostada uus kokkulepe.

Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras.

KOHTU SEISUKOHT Kriminaalasi nr. 07231500474 saabus Harju Maakohtusse arutamiseks kokkuleppemenetluse korras. Vastavalt 29.märtsil 2007.a. sõlmitud kokkuleppele lepiti prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel kokku R.G karistamises KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega

2 aastat, millest 6 kuud kuulub kohesele täitmisele, 1 aasta ja 6 kuu vangistuse kandmisest vabastada tingimisi katseajaga 2 aastat.

Kohus ei pea võimalikuks süüdistatavat kokkuleppemenetluses kohtu alla anda, sest kohus ei nõustu R.G karistuse osalise täitmisele mittepööramisega. Karistusest tingimisi vabastamise, sealhulgas ka osaliselt vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Seega tuleb arvestada ka isikut iseloomustavate andmetega. R.G pani toime esimese astme kuriteo, kasutades vägivalda kahe isiku suhtes. Teda on kümme korda kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole ta lõpetanud kuritegude toimepanemist. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et peale viimase kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist 29.01.2007.a. pani ta vaid kahe nädala möödudes toime uue raskema kuriteo. Kohus on seisukohal, et R.G suhtes ei ole põhjendatud isegi osaliselt karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu põhjusi, miks süüdistatava suhtes ei ole vangistuse reaalne ärakandmine täies ulatuses otstarbekas. Nagu nähtub tema karistuste õiendist, on teda ühel korral vabastatud tingimisi karistuse kandmisest, kuid ta ei ole täitnud kontrollnõudeid ning kriminaalhooldaja Kriminaalasi nr. 1-07-4303

erakorralise ettekande alusel pöörati karistus täitmisele. Seega on R.G oma käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele.

Lisaks eeltoodule ei ole põhjendatud R.G suhtes vangistuse kandmisest osaline vabastamine ka seetõttu, et nn.šokivangistuse mõte on anda isikule tõsine hoiatus, et ta kogeks vahetult, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud ning võib saadud kogemuse mõjul edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

Kuna R.G on korduvalt karistatud reaalse vangistusega, eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat, vabanedes jätkanud kuritegude toimepanemist, ei vasta tema suhtes sellise lühivangistuse kohaldamine karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärgile.

Vastavalt KrMS § 2451

lg 1 p. 3 võib kohus juba kohtu alla andmisel teha määruse kriminaaltoimiku tagastamiseks prokuratuurile, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni, tsiviilhagi suuruse või karistuse liigi ja määraga.

Kuna kohus ei nõustu kokkuleppes karistusest osalise vabastamisega, tuleb kriminaalasi tagastada prokuratuuri võimalusega sõlmida uus kokkulepe.

Kohus juhindub KrMS § 2451 lg 1 p. 3.

Kohtunik

.