1-05-1970\10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U OT S U S

E es t i V a b ar i i g i ni me l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 17.aprill 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1970 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi J.J-i süüdistusest KrK § 118 p.2,§ 199 lg.2 p.4,5,§ 121,§ 274 lg.1 ja § 275 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 19.jaanuarist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.J Prokurör Heiki Kolk Süüdistatav

J.J (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Riine Lumiste RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 19.jaanuarist 2007.a. J.J-i

suhtestühistada osaliselt ja nimelt J.J-i

süüdimõistmises KarS prg. 199 lg 2 p.4,5 järgi

Teha uus millega mõista J.J o t s u s, KarS prg. 199 lg 2 p.4,5 järgi õigeks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata..

2 Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu otsusega 19.jaanuarist 007.a. mõisteti J.J süüdi KarS prg. 118 järgi ja karistati 4(neli) aasta ja 6(kuus) kuulise vangistusega;KarS § 199 lg.2 p.4,5

järgi ja karistati 6(kuus) kuulise vangistusega;KarS § 121 järgi ja karistati 3(kolm) kuulise vangistusega;KarS § 274 lg.1 järgi ja karistati 6(kuus) kuulise vangistusega;KarS § 275

järgi ja karistati 2(kaks) kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg.1 loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 4(neli) aastat ja 6(kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg.1 arvati J.J eelvangistuses viibitud aeg

24.08.2004a.-23.02.2005a.,s.o. 6 kuud karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks J.J lugeda 4(neli) aastat vangistust.

J.J mõisteti KarS prg. 118 p.2 järgi süüdi selles, et tema 24.08.2004.a.

kella 18:00 paiku viibides Tallinnas, Shnelli tiigi ääres asuvas pargis lõi tekkinud omavahelise sõnavahetuse käigus M. A ühel korral rusikaga näkku ja jalaga M. A vasaku

sääre pihta, millise tegevusega tekitas M. A raske tervisekahjustuse: vasaku sääre- ja pindluu diafüüsi kinnise kildmurru, mille ravi kestvus ületas neli kuud ning on seega raske kehaline haigus. KarS prg. 199 lg 2 p.4,5 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et tema isikuna, kes

on varem toime pannud varguse, viibides 24.08.2004.a. kella 18:00 paiku Tallinnas, Shnelli tiigi ääres olevas pargis võttis avalikult S. K kuulmisel ja tajumisel, kuid vägivalda

kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. K õlal olnud

käekotist S. K kuuluva rahakoti, milles olid Hansapanga deebetkaart välja antud S. K nimele ja sularaha sumas 163 krooni ja 60 senti. S. K hüüdele tagastada rahakott J.J ei reageerinud ja lahkus. KarS prg. 121 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et tema 13.04.2006.a. kella

22:40 paiku Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljasaatmiskeskuses aadressil Aia 5, Harku, Harjumaa, 2-l korrusel toas nr C12 lõi omavahelise sõnavahetuse käigus tekkinud

tüli käigus ühel korral rusikaga P. G näkku, mille tagajärjel tekitas P. G füüsilist valu ja

3

tervisekahjustused, huulte rebimishaavad – vasakul pool ülahuule nurgas lahtirebitud huuleäär ja alahuulel sisselõikunud rebimishaav. KarS prg. 274 lg 1 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et tema 14.04.2006.a.

kella 00:30 paiku Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljasaatmiskeskuses aadressil Aia

5, Harku, Harjumaa, 0 korrusel eraldatud lukustatud ruumis, samuti Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti väljasaatmiskeskuse konvoibussis teel Tallinnas asuvasse Wismari

haiglasse, olles alkoholijoobes ähvardas vägivalla kasutamise ja tervisekahjustuste

tekitamisega Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljasaatmiskeskuse ametnikke, juhatajat T. K ja peainspektorit P.P, kelle ülesandeks on väljasaadetavate üle järelevalve

teostamine, sisekorraeeskirja rikkumise tõkestamine, korra tagamine

väljasaatmiskeskuses ja avaliku korra rikkumiste tõkestamine, nende poolt oma ametikohustuste täitmise ajal ja seoses, milliseid ähvardusi võtsid T.K ja P. P tõsiselt ning neil oli alust karta ähvarduste täideviimist. KarS prg. 275 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et tema 11.07.2006.a. kella

14:35 paiku Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljasaatmiskeskuses aadressil Aia 5, Harku, Harjumaa kasutas tahtlikult ja korduvalt solvavaid väljendeid väljasaatmiskeskuses

üldist turvalisust, järelevalvet väljasaadetavate üle ja väljasaatmiskeskuse

sisekorraeeskirjade täitmist tagava AS Falck Eesti turvatöötaja I. B suhtes, tema poolt oma ametikohustuste täitmise ajal ja seoses, kes täitis oma ametikohuseid tulenevalt oma

ametijuhendist ja mehitatud valveteenuse osutamise lepingust nr F-06/2843, mis on

sõlmitud Kodakondsus- Migratsiooniameti väljasaatmiskeskuse ja AS Falck Eesti vahel, punktidest 3.11.1., 3.11.5., 3.11.6., 4.4.2., 4.4.3. ja 4.4.5.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellatsioonis väidab süüdistatav, et on toimunud mingi arusaamatus ja kohus on mõistnud temale 4 aasta ja kuue kuulise vangistuse. Palub välja selgitada, mis alusel on kohus temale sellise karistuse mõistnud. Ta teab, kuidas Liivalaia kohtumajas kohtunikud töötavad. Tema süü ei ole tõendatud üheski episoodis ja süüdi ta ka ennast ei tunnista, ta

ei ole kuritegusid toime pannud. Palub, et kontrollitaks apellatsioonikohtus, kuidas on võimalik, et kohtunik paneb süütuid inimesi pikaks ajaks vangi. Tal on tunne, et kohtunik,

prokurör ja kõik, kes sellel istungil viibisid, on ära ostetud. Kui tema kaebust

apellatsioonikohtus ei rahuldata, tuleb tal edasi kaevata, et olukorda selgitataks. Tema

väidete kinnituseks on asjaolu, et tavaliselt on nii, et kohtuotsus tehakse poole tunni jooksul, tema puhul see nii ei olnud,. Otsus saadeti väljasaadetute keskusesse. Keskuse töötajad ähvardasid teda, et kui ta ei sõida eestist ära, pannakse ta vangi. Arvab, et ta pandigi sellepärast vangi, et ta ei lahkunud Eestist.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles apellatsioonile vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaalltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

4

Kohtukolleegium peab põhjendamatuteks süüdistatava poolt apellatsioonis maakohtu

aadressil esitatud süüdistusi. Maakohus on J.J-i kriminalaasja arutamisel

järginud kõiki üldmenetluse kohtulikku uurimist reguleerivaid seadusesätteid ja üle

kuulanud vahetult kohtuistungil kõik kannatanud, kelle suhtes toimepandud tegevus on

J.J-ile süüdistuses inkrimineeritud. Kõik kannatanud on osutanud J.J-ile, kui kuriteo toimepannud isikule. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad on

kannatanute ütlusi kinnitanud. Paljasõnaline on ka süüdistatava väide, et väljasaatmis-

keskuse töötajad on fabritseerinud tema vastu süüdistused kuna ta ei soovi Eestist

lahkuda. Nimelt, J.J on vaidlustatud kohtuotsuses tuvastatu kohaselt pannud

toime kuritegusid ka selliste isikute suhtes, kellel ei ole mingit puutumust väljasaatmis- keskusega, n.ö. juhuslike kodanike suhtes tänaval. Seejuures raskeim kuritegu, mille eest mõisteud karistus on võrdne J.J-ile mõistetud liitkaristusega, on toime pandud

just viimatinimetatud isiku suhtes. Samuti väärib J.J-i sellekohase väite

ümberlükkamiseks äramärkimist ka fakt, et J.J-i poolt on just need tänaval

toimepandud süüteod pandud toime kaks aastat enne tegusid, millised on temale

inkrimineeritud keskuse töötajate vastu tomepandutena. Seega ei mõjuta keskuse

töötajate poolt J.J-i vastu esitatud süüdistused kuidagi tema süüdimõistmist ning väita, et süüdimõistmine on toimunud vastutasuks selle eest , et ta ei ole nõus riigist

lahkuma, on alusetu. Muid asjaolusid, mis võiksid tingida kannatanute poolt J.J-i vastu valeütluste andmist, ei ole süüdistatav esitanud. Maakohtul ei olnud mingit alust kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses kuna need on kooskõlas kõigi

kohtuotsusega tuvastatud kuritegude tehioludega ja teiste kriminaalasjas kogutud

tõenditega. Maakohtu otsuses on loetletud ka tõendid, milliste alusel maakohus J.J-i igas konkreetses kuriteos on süüdi mõistnud, mistõttu apellandi väited, et tema ei saa aru, mille eest ja milliste tõendite alusel teda süüdi mõisteti, on asjakohatud.

Maakohus on andnud vaidlustatud kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga

J.J-i käitumisele ka õige juriidilise hinnangu. Arvestades KarS prg. 218

muudatusi aga seisuga 15.märts 2007.a., on J.J-i poolt S.Kubja suhtes toimepandud vargus dekriminaliseeritud ning seetõttu tuleb J.J KarS prg. 199 lg 2 p.4,5 järgi õigeks mõista.

J.J-ile on KarS prg. 118 p.2 järgi mõistetud karistus, milline on ligilähedane sanktsiooni alammäärale. Teiste kuritegude eest mõistetud karistused on loetud kaetuks

raskeima karistuse, s.o. 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning ka liitkaristus on

ligilähedane raskeima kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni alammäärale. Seetõttu ei saa

A.Suleiamnovi õigeksmõistmine KarS prg. 199 lg 2 p.4,5 järgi , mille eest mõistetud karistus loeti kaetuks raskeima karistusega, kuidagi mõjutada J.J-ile mõistetud

liitkaristuse pikkust. Asjaolusid, millised annaks aluse mõista J.J-ile karistuse alla sanktsiooni alammäära, tuvastatud ei ole.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 p.4, 338 p.2,340 lg 2 p.2, 342,343 lg 1 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer

5