1-07-4897\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-4897

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-4897

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Viktor Nukk’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Viktor Nukk (ik 34711232743; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Viktor Nukk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 20.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Nukk’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viktor Nukk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.04.2003.aasta otsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 5 aastat vangistust. KarS § 74 lg 2 järgi kohesele kandmisele 6 kuud vangistust. 4 aastat 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega Tartu Maakohtu 23.04.2003 kohtuotsus-kandmise osas. Karistus kandmisele 5 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus on 08.12.2003.a ja lõpp 08.12.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.04.2007.a.

2 Viktor Nukk on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal ei ole töötanud, kuna on invaliidsusgrupi pealsüdame puudulikkus. Õppinud ei ole, kuna silmanägemine ei ole hea. Ametiisikutesse suhtub vaoshoitult ja viisakalt, võib olla, et ka umbusaldavalt. Eluosakonna ametiisikutesse suhtub viisakalt ja on aldis rääkima kõigest. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole olnud. Karistusregistri järgi nähtub, et isikul on esimene karistus. Tema enda sõnul on teda varasemalt karistatud KrK § 100-§ 15 järgioma elukaaslase tapmiskatse eest, mille kohta puudub adekvaatne informatsioon ning millest Viktor Nukk pole nõus rääkima. Kuritegu on toimepandud kaua aega tagasi ja võimalik, et kehtivuse kaotanud. Isik on negatiivselt meelestatud tingimisi ennetähtaegse vabanemise suhtestal ükskõik, kas lamab vangla voodis või kodus voodis. Suhtumiselt küllaltki üleolev ning tõrgesei nõustunud väga rääkima kuriteost. Arvestades võimalikku eelmist sarnast kuritegu, mis küll toimus aastaid tagasi, võib eeldada ohtu konkreetsetele täiskasvanutele, konfliktsituatsioonis tuttava isikuga. Oht ilmneks, kui muutuvad isiku eluviisid. Tegemist on invaliidiga, kuid see ei vähenda riski ja ohtlikkust.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Viktor Nukk ei sobi kriminaalhooldusele. Arvestades Murru Vanglas koostatud iseloomustust, Viktor Nukk’u negatiivset meelestatust ennetähtaegse vabanemise suhtes, langetatud süüdimõistvat kohtuotsust ja kriminaalhooldusametniku poolt kogutud informatsiooni ei saa pidada käitumiskontrolli Viktor Nukk’u puhul sobilikuks mõjutusvahendiks.

Viktor Nukk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes kannab karistust raske kuriteo toimepanemise eest, mille toimepanemist ise ei tunnista. Vangla andmete kohaselt kinnipeetav leiab, et teda on alusetult süüdi mõistetud. Tulenevalt sellest asjaolust ei ole isik aru saanud oma teo ohtlikkusest ega teinud vanglas karistust kandes enda jaoks vajalikke järeldusi sellest, kuidas vabaduses elada edaspidi seadusekuulekalt. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on isikul elukoht, kuid see asub samas majas isikutega, kelle tunnistustepõhjal ta süüdi mõisteti. Taoline olukord on ohtlik, arvestades kinnipeetava negatiivset meelestatud nimetatud isikute vastu. Tegemist on isikuga, kes on impulsiivne ja kergesti ärrituv, seega on suur oht, et kinnipeetav võib toime panna uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega, arvates, et käitumiskontroll ei ole temale sobiv mõjutusvahend. Kuna kinnipeetav on negatiivselt meelestatud ennetähtaegse vabanemise suhtes ega tunnista oma süüd kuriteo toimepanemisel, puudub veendumus, et ta ennetähtaegsel vabastamisel täidaks käitumiskontrolli nõudeid.

Kohus, ära kuulanud Viktor Nukk’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Viktor Nukk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Viktor Nukk’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viktor Nukk’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

3 Viktor Nukk kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo, tapmise eest. Kuigi distsiplinaarkaristusi Viktor Nukk ei oma, on aeg, mil Viktor Nukk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Tegemist on isikuga, kes kannab karistust raske kuriteo toimepanemise eest, mille toimepanemist ise ei tunnista. Vangla andmete kohaselt kinnipeetav leiab, et teda on alusetult süüdi mõistetud. Tulenevalt sellest asjaolust ei ole isik aru saanud oma teo ohtlikkusest ega teinud vanglas karistust kandes enda jaoks vajalikke järeldusi sellest, kuidas vabaduses elada edaspidi seadusekuulekalt. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on isikul elukoht, kuid see asub samas majas isikutega, kelle tunnistustepõhjal ta süüdi mõisteti. Taoline olukord on ohtlik, arvestades kinnipeetava negatiivset meelestatud nimetatud isikute vastu. Tegemist on isikuga, kes on impulsiivne ja kergesti ärrituv, seega on suur oht, et kinnipeetav võib toime panna uue kuriteo. Viktor Nukk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Viktor Nukk ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Viktor Nukk’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Viktor Nukk’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Viktor Nukk’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka korraliku eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Viktor Nukk’ul kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.12.2008.a) ning Viktor Nukk’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Viktor Nukk’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik