1-07-4702\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-4702

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 24.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-4702

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Jüri Tuul’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Jüri Tuul (ik 36808066026; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Jüri Tuul tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 17.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Tuul’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Jüri Tuul tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 12.04.2005.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi 2 aastat vangistust. Liideti Viljandi Maakohtu 28.05.2004 otsusega mõistetud tingimisi karistus 1 aasta ja lõplik karistus 3 aastat vangistust. KarS §68 järgi lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-11.06.2004, s.o 11p ning kandmisele kuulub 2a 11k 19p vangistust.

2 29.04.2005 Viljandi Maakohtu määrus KarS § 65 lg 1 alusel liideti Viljandi Maakohtu 23.09.2004 otsus 1 aasta 6 kuud vangistust ja sama kohtu otsusega 12.04.2005 mõisteti 3 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus on 08.09.2004.a ja lõpp 27.08.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 27.08.2006.a.

Jüri Tuul on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal kasulike tegevusega hõivatud ei ole olnud. Vanglas õppetöös osalenud ei ole. Samuti ei ole osalenud vangla poolt läbiviidavates rehabilitatsiooniprogrammides. Kriminaalkorras karistatud kokku 16 korral. Ise tunnistab, et tal on olnud alkoholiga probleeme, kuid ise ei ole otsinud kusaltki abi. Vangistusest vabanedes peaks kindlasti minema alkoholismi vastasele ravile, sest ilmselt ilma ravita alkoholist loobuda ei suuda. Kriminaalhoolduse järelevalve all on olnud, kuid pani sel ajal toime uue kuriteo. Karistuse kandmise ajal 2006.aastal kaks korda karistatud distsiplinaarkorras, viimati 16.10.2006 noomitusega kinnipeetavale mittelubatud esemete omamise ja valmistamise eest. Riskihindamise analüüsi põhjal on uue kuriteo sooritamise risk väike, kuid arvestades seda, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kokku 16 korda ning enamuses vabaduskaotusliku karistusega, siis võib järeldada, et ta ei suuda jääda kindlaks oma lubadustele mitte sooritada uut kuritegu. Eriti kasvab uue kuriteo sooritamise oht, kui kinnipeetav peale vabanemist jätkab alkoholi kuritarviamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et arvestades eelnevat kriminaalset käitumist on uute varavastaste kuritegude toimepanemise risk äärmiselt suur. Kriminaalhooldusametniku arvates ei ole kinnipeetav suutnud oma elustiili muuta.

Jüri Tuul loobus taotlusest vabaneda tingimisi enne tähtaega vangistusest.

Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, keda on karistatud 17nel korral. See fakt iseenesest näitab selgelt, et isikul puudub soov oma käitumist muuta, elada seadusekuulekalt. Talle mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki- hoida isikut uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetavat on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid pani katseaja jooksul toime uue kuriteo. Vabaduses on tal elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht. Seoses oma kriminaalse käitumisega ei ole ta usaldusväärne tööandjate silmis. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud isiku ennetähtaegse vabastamisega, leides, et uute varavastase kuritegude toimepanemise risk on äärmiselt suur. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik tarbinud vabaduses alkoholi, mille tarbimisega olid seotud ka vargused. Ka ise tunnistab, et alkoholiga on tal probleeme, kuid ei ole otsinud kusagilt abi. Arvestades isiku varasemat karistatust puudub veendumus, et isik vabaduses suudab käituda edaspidi seadusekuulekalt ning mitte toime panna kuritegusid.

Kohus, ära kuulanud Jüri Tuul’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jüri Tuul tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Jüri Tuul’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jüri Tuul’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

3 Jüri Tuul kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Jüri Tuul’e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Jüri Tuul on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Jüri Tuul peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Jüri Tuul ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Jüri Tuul’e suhtes koostatud iseloomustuses ning Jüri Tuul’e ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Jüri Tuul’e tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Jüri Tuul’el kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 27.08.2007.a) ning Jüri Tuul’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Jüri Tuul’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik