1-07-2238\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-2238

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2238 (05231401384) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi M.T süüdistus KarS § 329, 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav M.T

Ik: XXX

Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. M.T süüdi tunnistada KarS § 424 ja 329 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja

mõista temale KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta M.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud M.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et M.T temale määratud 1 (üks) aasta ja 6

kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.T järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas,

2

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.T-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.04.2007.

6. M.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada M.T suhtes lisakaristust, võttes M.T-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 8 (kaheksa) kuuks.

8. KarS § 55 lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja

lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ning lisakaristuse tähtaeg hakkab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kohtu määratud lisakaristuse tähtaja möödumisel.

9. M.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1911 (üks tuhat üheksasada üksteist) krooni ja 60 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.T, 1-07-2238, kaitsjatasu“. 10. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 M.T-lt alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.T, 1-07-2238, sundraha“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

M.T süüdistatakse selles, et tema, olles Tallinna Linnakohtu 16.09.2005 otsusega

karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 13 750 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

eest, uuesti 05.11.2005 kella 10.40 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Rohuneeme mnt-l mootorsõidukit Mitsubishi Space Gear reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis.

Seega pani M.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Samuti tema, olles 16.09.2005 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 13 750 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks,

uuesti kehtiva karistuse ajal, 05.11.2005 kella 10.40 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Rohuneeme mnt-l mootorsõidukit Mitsubishi Space Gear reg nr XXX XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust.

Seega pani M.T toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

Kohtuistungil süüdistatav M.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav seletas, et

KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises tunnistab oma süüd, kuid KarS § 424

ettenähtud kuritegu toime pannud ei ole. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia Tallinna Linnakohtu 16.09.2005 otsusest, millest nähtuvalt karistati M.T

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 275 miinimumpäevamäära ulatuses, so 13 750 krooni, milline karistus kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul. Sama otsusega kohaldati KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristust ning M.T-lt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. (t/l 5-6)

• 05.11.2005 koostatud väärteoprotokollist nr AB 785781 nähtuvalt peeti samal päeval kella

10.40 ajal Viimsi-Rohuneeme mnt kinni sõiduk Mitsubishi Space Gear

registreerimismärgiga XXX XXX, millist sõidukit juhtis M.T, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. (t/l 7)

• 05.11.2005 kell 10.45 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et M.T tuvastati alkoholijoove, millise tuvastamise

tulemusega M.T nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 8)

• 02.02.2006 koostatud tunnistaja K. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja

05.11.2005 patrullis koos konstaabel M. K-ga ja kella 10.40 ajal peatasid Harjumaal

Viimsi vallas Viimsi-Rohuneeme mnt ja Rannavälja tee ristmiku juures Rannavälja tee

suunas liikuva sõiduki Mitsubishi Space registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis meesterahvas. Sõiduki juhtimise maneer oli väga kahtlane, sõiduk sõitis patrullauto eest

ning kaldus mitu korda vastassuunavööndisse. Juht ei saanud esitada juhiluba ja esitas

isikutunnistuse. Andmete kontrollimisel ilmnes, et juhiks on M.T, kellelt on

kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud. Kuna juhil esinesid joobe tunnused, (silmad märjad ja läikivad), siis alkomeetriga tuvastati alkoholijoove. M.T oli tulemusega nõus ega taotlenud ekspertiisi. Autos viibis ka naine ja M.T seletas, et viis naist poodi. (t/l 9-10)

• Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ilmneb, et pärast mahaarvamiste tegemist oli keskmiseks päevasissetulekuks M.T „0“ krooni. (t/l 14)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 31.01.2006 koostatud kahtlustatava M.T

tunnistas kahtlustatav oma süüd osaliselt, tunnistades seda, et 05.11.2005 juhtis

mootorsõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Kuid mootorsõidukit

alkoholijoobes ei juhtinud. Oli eelmisel päeval ära joonud 4-5 õlut, kuid enne sõitma asumist oli möödunud sellest 12 tundi. Alkoholilõhn võis tulla sellest, et oli enne sõitma asumist määrinud igemeid Tinctura Propolise ravimiga, mis sisaldab piiritust. Hiljem sai hambaarsti käest teada, et see sisaldab piiritust ja alkoholilõhn võis suust seetõttu tulla. Seetõttu ei usu, et oli alkoholijoove. Tuvastati küll alkoholijoove ja ei nõudnud ekspertiisi. (t/l 15-18)

4

• 06.06.2006 koostatud kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas

M.T, et ravimi kasutamise ja alkomeetrisse puhumise vahe oli kõige enam 5

minutit. Enne kodust väljumist ja autosse istumist oli ravimit suhu võtnud ja suud

loputanud. Ravimi juures infolehte ei olnud, ei ole seda lugenud ja ei teadnud, et see

sisaldab alkoholi. Ei nõudnud ekspertiisi seetõttu, et ei teadnud seda, et ravim sisaldab alkoholi. Tegemist on vabamüügis oleva ravimiga. (t/l 23-24)

• Wismari Haigla AS teatisest nähtuvalt on Tinctura Propolis apteekides käsimüügis olev

taruvaigu piirituslahus. 25 ml pudelike on hinnaga ca 20 krooni. Tegemist on

loodustootega, mida kasutatakse peamiselt pindmiste nahavihastuste ja suu limaskesta

põletike ravimisel. Etüülalkoholi sisaldus on märgitud tarvitamisõpetuses. Suu loputamisel lahjendatud taruvaigu tinktuuriga, nagu ka iga muu alkoholilahusega, jäävad

suuõõnde lühikeseks ajaks alkoholiaurud ning alkomeetri kohesel kasutamisel võib see

anda positiivse näidu. Näiteks lahjendasid 25 ml tinktuuri poole kruusi vee peale ning

katseisik loputas lahusega suud. 1 minut hiljem oli alkomeetri näit 0,45 ‰, 3 minutit hiljem 0,24‰ ja 5 minutit hiljem 0,08‰. (t/l 26)

• Taruvaigu Tinktuuri infolehe eestikeelsest tõlkest nähtuvalt sisaldab tinktuur 10% taruvaigu lahust ja etüülpiiritust. (t/l 27)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

M.T kahtlustatavana antud süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja kohtuotsust, samuti tunnistaja ülekuulamise protokolli, Wismari Haigla teatist ja ravimi infolehte, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem, so 16.09.2005 kohtuotsusega

karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ja tema

suhtes kohaldati lisakaristust ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud.

Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtueelsel menetlusel vormistatud menetlusdokumentidest nähtuvalt nõustus M.T joobe

tuvastamisega ega nõudnud täiendavaid joobe tuvastamise meetmeid. Hiljem asus ta seisukohale, et oli tarvitanud ravimit ning alles pärast sai teada, et ravim sisaldas alkoholi, mis võis tingida alkomeetri positiivse näidu.

Samas nähtub süüdistatava seletustest, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud õlut 4-5 pudelit ning mootorsõiduki juhtimisele asumise ajaks oli sellest möödunud 12 tundi ning ta ei oleks

saanud joobes olla. Kohus asub seisukohale, et sellise ajavahemiku möödumine ei taga alkoholi lahtumist organismist, kuivõrd pool liitrit heledat õlut lahtub keskmise kehakaaluga

mehel organismist 3 tunni möödudes. Kui arvestada, et süüdistatav tarvitas ära 4-5

pooleliitrist heledat õlut, võinuks ta mootorsõidukit juhtima asuda 12-15 tunni möödudes viimase õlu tarvitamisest juhul, kui iga eelneva õlle tarvitamisest möödus kolm tundi. Seega pidanuks viienda õlu joomise lõpetama hommikul kell 7.40 ja esimese õlle jooma eelmisel õhtul kell 19.40. Kui aga kogus muutub nii suureks, siis ei jõuaks organism, arvestades ka süüdistatava vanust, sellist kogust täiel määral läbi töötada.

Wismari Haigla teatisest nähtuvalt oli süüdistatava nimetatud ravimi toimet katsetatud

katseisiku peal ning viie minuti möödudes tuvastati katseisikul joove alkomeetriga ning tulemuseks oli 0,08‰, mis võrdub 0,04 milligrammiga liitri kohta väljahingatavas õhus. Nii väikest alkoholikogust väljahingatavas õhus aga indikaatorvahend ei ole võimeline tuvastama.

Süüdistatava joobe tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahend on kalibreeritud alkoholi tuvastamisele alates 0,25 milligrammist liitri kohta väljahingatavas õhus ning sel juhul süttiks

5

punane tuli, milline alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt ka süttis. Sellest tulenevalt olnuks arvestuslikult joove promillides 0,5‰. Taolise tulemuse saamiseks pidanuks

süüdistatav poolt klaasitäit tinktuuri kogu aeg suus hoidma kuni indikaatorvahendisse

puhumiseni. Süüdistatava sõnade kohaselt kasutas ta aga tinktuuri kuni viis minutit enne alkoholijoobe tuvastamist. Seega ei saa süüdistatava väiteid eelmisel õhtul ära joodud alkoholi koguse kohta lugeda usaldusväärseks ning kohus asub seisukohale, et süüdistatav oli alkoholi

tarvitanud oluliselt rohkem ja tuvastatud joove ei tulenenud tinktuuriga suu loputamisest.

Sellistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistataval oli tuvastatud alkoholijoove ning ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Süüdistatavat süüdistatakse ka KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt võeti süüdistatavalt 16.09.2005 kohtuotsusega määratud

lisakaristusega ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks ning juba kahe kuu

möödumisel lisakaristuse kohaldamisest peeti ta kinni mootorsõiduki juhtimiselt ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Arvestades taolisi asjaolusid

asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo ja

liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, kusjuures väärteo toimepanemine tingis kuriteo toimepanemise, kuivõrd eelnev väärteo toimepanemine oli kuriteo koosseisuliseks asjaoluks. Viimase kuriteo toimepanemine aga täitis uue kuriteo koosseisu seetõttu, et eelmine karistus

ei olnud uue samalaadse, so karS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise ajaks kustunud.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava

suhtes ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistataval on kriminaaltoimiku andmetel suured rahalised kohustused väärtegude ja kuriteo toimepanemise eest määratud karistuste näol ning

süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek. Süüdimõistva otsusega mõistetakse süüdistatavalt välja ka menetluskulu, mis ei ole kuigi väike. Kriminaaltoimiku andmetel on aga süüdistatava päevasissetulekuks 2004 aastal olnud 0 krooni. Arvestades selliseid andmeid

ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust.

Lähtudes asjaolust, et varasemad rahalised karistused liiklusnõuete rikkumise eest ei ole süüdistatavat sundinud uute süütegude toimepanemisest hoiduma, siis on rahaline mõjutamine

end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades inkrimineeritava teo iseloomu, samuti varasemate toime pandud tegude iseloomu võib teha järelduse, et süüdistatav on ilmutanud alkoholilembust, mis takistab süüdistatavat

käitumast õiguskuulekalt. Kuivõrd süüdistatavat on karistatud suhteliselt harva ja

kriminaaltoimikust ei saa teha järeldusi selle kohta, et süüdistatav oleks süstemaatiline õiguskorra rikkuja, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades toimepandu

iseloomu ja süüdistatava iga, asub kohus seisukohale, et mõistetava karistuse võib

süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist järelevalve tingimustes, võimaldamaks

süüdistataval tähelepanu pöörata ka alkoholi tarvitamisest tingitud õiguserikkumistele ja

võimalusele neid edaspidi ära hoida. Karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1

sätetest, kuivõrd ühe süüteoga pani süüdistatav toime kaks eri süüteokoosseisule vastavat tegu. Sel juhul aga mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kuivõrd KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat ja KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta,

6

siis tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse määrast.

Kuigi süüdistataval võib igapäeva toimetustes vaja minna juhtimisõigust, asub kohus

seisukohale, et senine süüdistatava käitumine liikluses on tõestanud seda, et süüdistatav on

liikluses ohtlik ning määratud karistused nagu ka varasem juhtimisõiguse lühiajaline

äravõtmine ei sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse pikemaks ajaks.

Märt Toming kohtunik