1-07-4992\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(4) 1-07-4992

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2007.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Regina Laiapea Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasja number 1-07-4992 (05260101282) Kriminaalasi

G.V süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi ja

K.A süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav G.V

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteomenetluse korras karistatud 2-l korral

Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Valli Murde

Süüdistatav K.A

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteomenetluse korras karistatud 7-l korral Kaitsja advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

2(4)

Süüdi tunnistada K.A KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KrMS § 130 lg. 2 alusel kohaldada K.A-le tõkend – vahistamine ja karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates 23.04.2007.a.

Süüdi tunnistada G.V KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.V 18 (kaheksateist)

kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

G.V tõkendelukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel jätta asitõendiks olevad esemed omanike valdusse ja vabastada need asitõendi staatusest järgmiselt: - kaks esimest kaugtuld Hella koos katetega V.I.; - mootorratas Kawasaki ja 2 kiivrit R.S. .

Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista G.V-lt 6600 (kuus tuhat kuussada) krooni V.I. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista G.V-lt ja K.A-lt solidaarselt 4500 (neli tuhat viissada) krooni R.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks.

Välja mõista G.V-lt 8738 (kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 60 senti ning K.A-lt 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks.

KrMS § 180 lg. 3 alusel võtta K.A kriminaalmenetluse kulud 6038 (kuus tuhat kolmkümmend kaheksa) krooni ja 60 senti riigi kanda.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

3(4) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -protesti

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul.

Süüdistuste sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab

G.V süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 10.06.2005.a. Tartus, Kalda tee 2 ees seisnud V.I.

kuuluvalt sõiduautolt Audi A6 kaks esimest kaugtuld Hella koos katetega, koguväärtusega 1800 krooni. - ööl vastu 04.07.2005.a. tungis grupis koos K.A-ga luku purustamise teel Tartus, Uus 63a

asuvasse keldrisse ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.S. kuuluva mootorratta Kawasaki väärtusega 20 000 krooni. ja 2 kiivrit koguväärtusega 3000 krooni.

Sellega pani G.V toime KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

K.A süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 04.07.2005.a. tungis grupis koos Anatoli G.V-ga luku purustamise teel Tartus, Uus 63a asuvasse

keldrisse ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.S. kuuluva mootorratta Kawasaki väärtusega 20 000 kr. ja 2 kiivrit koguväärtusega 3000 kr.

Sellega pani K.A toime KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

Kokkulepete sisu

KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.V-le karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane

18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.A-le karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks kolm päeva ja ärakandmisele kuuluvaks üks kuu ja

27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta.

K.A on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Tal ei ole kindlat elukohta, puuduvad lähedased isikud ja seetõttu sotsiaalne võrgustik. Nendest asjaoludest on küllaldane alus

4(4)

järeldada, et ta võib jätkata uute kuritegude toimepanemist ja pakku minna karistuse eest. Kohus kohaldab K.A-le KrMS § 130lg. 2 alusel tõkendi vahistamine.

Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kuriteoga on tekitatud V.I., kes esitas tsiviilhagi 6600 krooni nõudes ja R.S. , kes esitas tsiviilhagi on 4500 krooni nõudes. Tsiviilhagid on põhjendatud. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlastel. Ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu seetõttu tuleb R.S. tsiviilhagi välja mõista solidaarselt.

Asitõendid on kriminaalasjas kaks esimest kaugtuld Hella koos katetega, mis on tagastatud V.I. ning mootorratta Kawasaki ja 2 kiivrit, mis on tagastatud R.S. . Asitõendiks olevate esemete kuuluvuses ei ole vaidlust ja need on põhjendatult tagastatud omanikele KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel.

Menetluskulud ja nende hüvitamine

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 5400 krooni mõlemal süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel eksperdile makstud tasu on 3500 krooni, mis jaguneb süüdistatavate vahel võrdselt, kummalgi 1750 krooni.. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 1588,60 krooni mõlemal süüdistataval.

K.A on invaliidsuspensionär ja elatub sotsiaaltoetustest. Temale käib menetluskulude

tasumine ilmselt ülejõu. Seetõttu ja arvestades resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus reaalselt kantud menetluskulud ja pool sundrahast riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus menetluskulud süüdimõistetava G.V kanda täies ulatuses ja K.A kanda poole sundraha ulatuses..

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik