1-07-2988\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-2988

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 aprill 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2988 (06230101550) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi A.F-i süüdistus KarS § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav A.F

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, varasem elukoht: XXX. Tõkend: vahistamine alates 04.11.2006

Varasem karistatus: 1) Kohtla-Järve Linnakohtu 10.07.1995 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 5 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta; 2) Kohtla-Järve Linnakohtu 27.02.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi vanadusekaotus 3 aastat 3 kuud; 3) ida-Viru Maakohtu 12.11.2002 otsusega KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta; 4) Ida-Viru Maakohtu 30.04.2003 otsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi vangistus 7 aastat. Kaitsja Advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON

1. A.F süüdi tunnistada KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud.

2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat.

3 KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale

karistusele eelmise, so Ida-Viru Maakohtu 30.04.2003 otsusega mõistetud ja vahistamise ajaks, so seisuga 04.11.2006 ärakandmata karistuse osa, so vangistuse 2 aastat 10 kuud ja

14 päeva, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat 10 (kümme) kuud ja 14 (neliteist) päeva.

4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada liitkaristuse kandmise aja algust alates A.F-i

vahistamisest, so alates 04.11.2006.

5 A.F-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.

6 A.F-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel

sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates

30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „A.F , 1-07-2988, sundraha“.

7 A.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 6867 (kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni ja 60

senti, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX

Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „A.F , 1-07-2988, kaitsjatasu“.

8 A.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX tegemisega tekkinud

kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX

SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F, XXX, kohtuarstlik ekspertiis nr XXX“.

9 A.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX tegemisega tekkinud

kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti

Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F , XXX, kohtuarstlik ekspertiis nr XXX“.

10 A.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel seoses isiku ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi nr XXX tegemisega tekkinud kulu 2847 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) krooni ja 45 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F, XXX, kohtupsühhiaatria ekspertiis nr XXX“.

11 A.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi XXX tegemisega tekkinud kulu 20 440 (kakskümmend tuhat nelisada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse

ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti

Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F , XXX, DNA ekspertiis“.

12 Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui kriminaalmenetluse kulud ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13 Asitõend: musta värvi nahast jope, sinised dressid Lotto, spordijalatsid Meke ja kindad

välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule, so A.F-ile, andes esemed üle A.F-i kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamiseks A.F-i isiklike asjade hulgas.

14 Asitõend: sinine T-särk, kruvikeeraja ja nuga kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126

lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

A.F süüdistatakse selles, et tema 02.11.2006 ajavahemikul kella 14.30-st kuni 15.30-

ni XXX Vanglas bloki nr XXX kambris nr XXX pani toime raske ehk eluohtliku

tervisekahjustuse tekitamise, mis seisnes selles, et lõi omavahelise tüli käigus vangistuses viibivale AL torke-lõikevahendiga selja ja kaela piirkonda, tekitades A.L rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul rindkerepoolel, mis põhjustas vasakpoolse veri-õhkrinna tekke, mis

on eluohtlik tervisekahjustus, samuti tekitas A.L torke-lõikehaavad vasakul pool kaela eespinnal ja vasakul kõrvalestataguses piirkonnas.

Seega pani A.F toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule.

Kohtuistungil süüdistatav A.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kannatanu AL seletas, et ta ei tea kes talle tervisekahjustused tekitas ja puudub igasugune alus A.F-i karistamiseks.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

02.11.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX asuvas

XXX Vanglas kambrit nr XXX. Ukse siseküljel ja vaibal pruuni värvi plekid. Vasakul ukse poolt vaadates kahekordne voodi, mille ees ämber punast värvi veega ja ämbri serval märg lapp. Toast võeti kaasa pruuni värvi käepidemega nuga ja kruvikeeraja. (t/l 3-4) 13.11.2006 koostatud tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt fikseeriti toa nr XX olustik ja kahtlustataval seljas olnud riided. (t/l 6-12) 15.11.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sinist värvi T-särki , puukäepidemega nuga ja kruvikeerajat. (t/l 13-16) 15.11.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi nahast jopet, sinist värvi dressipluusi, tumesinist värvi dressipükse, hall värvi jooksukingasid. (t/l 17)

16.11.2006 koostatud tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt leiti vaadeldud riietelt verekahtlasi määrdumusi ja võeti DNA proovid. (t/l 18-23) 21.11.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr XXX nähtuvalt andis ekspert

arvamuse, mille kohaselt AL tuvastati 02.11.2006 rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav

vasakul rindkerepoolel, mis põhjustas vasakpoolse veri-õhkrinna tekke (vajalik oli drenaaž rinnaõõnde). Tegemist oli eluohtliku tervisekahjustusega. Lisaks tuvastati torke- lõikehaavad vasakul pool kaela eespinnal ja vasakul kõrvalestataguses piirkonnas, mis ei

ole eluohtlikud tervisekahjustused ning paranevad püsitagajärgedeta 3 nädala piirides.

Kõik nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud eelandmetes märgitud ajal löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, võimalik, et noaga. (t/l 25-27) 07.02.2007 koostatud isiku täiendava kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 5 nähtuvalt andis

ekspert arvamuse, et AL 02.11.2006 tuvastatud torke-lõikehaav vasakul rindkerepoolel võis olla tekitatud teravaservalise laia pinnaga torke-lõikevahendiga, võimalik, et noaga.

Ei saa välistada tervisekahjustuse tekitamist ekspertiisiks esitatud noaga. Võttes arvesse

T-särgi vasakul pool seljaosal esinevat riidekoe vigastust, vasakul rindkerepoolel tuvastatud haava esmast kirjeldust meditsiinidokumendid ning kohtuarstlikul läbivaatusel

esinenud haavaarmi morfoloogilisi omadusi, on alust arvata, et vasakul pool rindkere

piirkonnas esinev vigastus ei ole tekitatud ekspertiisiks esitatud kruvikeerajaga. Arvestades seda, et esmaselt on haiglas kõiki sedastatud vigastusi esmaselt kirjeldatud kui

noahaavu, samuti haavaarmide iseloomu, on vähetõenäoline, et ka vasakul pool kaela

eespinnal ja vasakul kõrvalestataguses piirkonnas tuvastatud vigastused võiksid olla

tekitatud ekspertiisiks esitatud kruvikeerajaga. Tuvastatud torkelõikehaavad võisid olla

tekitatud teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud

nuga või mõni teine sarnaste omadustega torke-lõikevahend. Ei saa välistada tervisekahjustuste tekitamist ühe ja sama esemega. Löögid on suunatud kannatanu poole. Torke-lõikevahendi täpset kaldenurka kannatanu kehapinna suhtes löögi hetkel ei ole vigastuste iseloomu vähese informatiivsuse tõttu võimalik kindlaks teha. (t/l 32-37) 03.11.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr XXX nähtuvalt tuvastati A.F lõikehaav vasaku käe IV sõrme välisküljel. Tervisekahjustus ei olnud elule ohtlik tekitamise ajal ja sellele järgnevalt. Tervisekahjustuse paranemise kestus on lühiajaline, 4 nädala piires. Nimetatud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 02.11.2006 teravaservalise esemega, võimalik, et noaga. (t/l 40-41)

17.11.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr XXX

nähtuvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et A.F ei ole nõrgamõistuslik ega põe

vaimuhaigust. Inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli ta võimeline oma teo keelatusest aru saama ja seda vastavalt sellele juhtima. Oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline osalema eeluurimises, esinema kohtus ja kandma karistust. (t/l 47-48) 13.12.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele,

et põrandalt, ukse toapoolselt küljelt, lingilt, dressipükste vasakpoolselt säärelt ning T-

särgilt võetud DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid olid

kokkulangevad AL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Vasakpoolse nari

raamilt, krae vasakpoolselt nurgalt, parempoolselt varrukalt, dressipluusi vasakpoolselt varrukalt vasaku jala botase Meke küljelt ja nöörilt ja T-särgilt võetud DNA analüüsiks

võetud teiselt proovilt määratletud DNA profiilid on kokkulangevad A.F-i

võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Vasakpoolse nari raamilt võetud proov on

segaproov, kuid on võimalik eristada peamist profiili, mis on kokkulangev A.F-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kruvikeeraja käepidemelt võetud proov on segaproov, kuid ei saa välistada JK ja AL bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis.

Kruvikeeraja käepidemelt võetud teine proov on segaproov ja ei saa välistada A.F-ilt

ja VS pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Noa käepidemelt võetud proovid on segaproovid, kuid ei saa välistada JK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Dressipükste vasakpoolselt säärelt võetud proov

on segaproov, kuid on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev AL

võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ei saa välistada ka A.F-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (t/l 57-61)

03.11.2006 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006

kannatanu sai sotsiaaltöötaja juurest tulles koridoris kokku A.F-iga ja hakkas

temaga juttu ajama. Läksid kambrisse, rääkisid seistes, siis läks A.F ära ja teda viidi Mustamäe Haiglasse. Mis juhtus, seda ei mäleta. A.F teda noaga ei löönud. Haiglas leiti kolm haava, üks kurgu piirkonnas, teine kõrva taga vasakul pool ja kolmas selja piirkonnas vasakul pool. Esmaabi osutas kambris AM. (t/l 63-67)

07.02.2007 koostatud tunnistaja RS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 oli tunnistaja tööl XXX. Kella 15 ajal tuli üks kinnipeetav ja teatas, et AL on kambris XXX löödud noaga. Kambris oli verine L , kes istus toolil ja käterätik oli ümber kaela. Ütles, et tal on valus. Kambris oli veel kaks kinnipeetavat. Üks koristas tuba ja teine – M toimetas akna juures. (t/l 68-69)

02.11.2006 koostatud tunnistaja VV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt liikus tunnistaja kella 15.15 paiku koridoris ja kuulis toast nr XXX lärmi, mis sarnanes rüselusele ja asjade

ümberkukkumisele. Avas toa ukse ja nägi põrandal verd ning kummargil toas elavat meesterahvast, kes hoidis käterätikut ümber kaela. Nägi, et L oli särk rinne eest verine.

Toas oli veel viis inimest, kuid nad olid L tagapool ja ta neid ei näinud. Küsis L kas kutsub arsti ja see vastas jaatavalt. Leidis söökla juurest valvuri Rolandi ja hüüdis talle, et on arsti vaja. (t/l 70-73) 02.11.2006 koostatud tunnistaja J Š ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 pärast lõunat läks suitsu tegema ja nägi koridoris L, kes rääkis juttu mingi noormehega valges nokkmütsis. Kui kambrisse sisenes, siis olid kambris M , P , L ja tundmatu noormees. L ja noormehe vestlus oli rahulik ja nad seisid praktiliselt ukse lävel. Istus oma voodile ja nägi kaklust, mis juhtus väga kiiresti. Valge nokkmütsiga noormees sööstis L kallale ja tõenäoliselt lõi L , sest oli näha verd. On meeles, et hakkas põrandat pesema ja valvurid ütlesid, et pole vaja koristada. (t/l 74-79)

02.11.2006 koostatud tunnistaja VS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 kella 14.15 ajal väljus tunnistaja oma kambrist nr XXX ja läks külla kambrisse nr XXX. Möödudes pesuruumist, märkas seal kambrikaaslast AL koos tundmatu noormehega. 10 minutit hiljem tuli oma kambrisse tagasi ja nägi kogunenud rahvast ning verist L , kes oli uksel ja üleni verine ning hoidis käega kaelast, paludes kutsuda arst. (t/l 82-86)

02.11.2006 koostatud tunnistaja AM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 kella 14.30 ajal asus tunnistaja oma kapi juurde sööma. L ja teine noormees seisid praktiliselt

keset tuba ja rääkisid omavahel. Teised kambrikaaslased oli vooditel. Kõik toimus ootamatult. Nokamütsiga mees alustas esimesena, lõi Li noa või teritatud esemega, mis tal oli kaasas. Ei oska seda eset kirjeldada, sest noormees hoidis seda paremas käes, varjates jope varruka all. Noormees lõi Li kohe vasakult poolt kaela. L kukkus maha, kuid tõusis

kiiresti püsti. Noormees jooksis tema juurde ja lõi kiiresti veel korra vasaku külje

piirkonda. Tunnistaja hüppas noormehe juurde ja lükkas List eemale. Noormees läks

minema ja tunnistaja pani käterätiku Li kaelale, sest sealt tuli tugevasti verd. Eseme, millega noormees Li lõi, viis noormees ära. (t/l 87-91)

02.11.2006 koostatud tunnistaja AP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 heitis

tunnistaja kella 13.10 ajal kambris nr XXX magama ja ärkas tugevast müksust vastu

voodit. Nägi ärgates voodi juures üleni verist Li, kes ütles, et kutsutaks arst ja istus öökapile. Nägi kambris ka tundmatut noormeest, kes väljus kohe kambrist. (t/l 92-96)

21.02.2007 koostatud tunnistaja JK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja

02.11.2006 kella 15 ajal nõusid pesema ja kambrisse sisenesid A L ja A.F ja hakkasid rääkima kõrgendatud toonil. Põrkas nendega uksel kokku ja väljus kambrist. Mis

edasi toimus, seda ei tea. Pärast nõude pesemist läks külla lambrisse nr 4. Kui oma kambrisse tagasi jõudis, siis oli L juba lõikehaavadega. Kambrist midagi kadunud ei ole. Oli kööginuga, kuid selle vist võttis ära politsei. Samuti oli kruvikeeraja. (t/l 99-105)

03.11.2006 koostatud kahtlustatava A.F-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd osaliselt ja seletas, et 02.11.2006 läks suitsu tegema. Teda oli just sinna plokki üle toodud. Nägi Li, kellega ei olnud suhted kuigi head ning need

suhted olid sellised ajast, mil nad koos kandsid karistust XXX Vanglas. L tegi talle ettepaneku rääkida ja kutsus oma tuppa nr XXX. Toas jäid ukse juurde seisma ja L jäi

akna poole, tema ise ukse poole. L hakkas suhteid klaarima, kuid tema püüdis Li

rahustada. L tõstis käe ja ta ei jõudnud silmitseda mis Lil käes oli. Hindas seda ründamisena ning võttis öökapilt mingi metalleseme ning lõi Li kaks korda. Esimene löök oli kaela piirkonda. Pärast seda lõi L teda kõhtu, kuid mitte tugevasti. Kui L pööras end tema suhtes küljega, lõi ta Li veel kord ja seekord selja piirkonda. Ilmselt tahtis L ründeks hoogu võtta. L jäi tuppa akna juurde kükitama, ise läks aga välja, jättes löögiks kasutatud eseme tuppa. (t/l 110-115)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel A.F-i süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu AL ütlusi, tunnistajate R S , V V , J

Š , V v S , A M , A P , J K ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, isiku kohtuarstlike ekspertiisi aktides antud eksperdi

arvamusi, eksperdi arvamusi DNA ekspertiisiaktis ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis

antud arvamust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis ekspert jõudnud

arvamusele, et A Lile tekitatud tervisekahjustus, so rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav

vasakul rindkerepoolel, mis põhjustas vasakpoolse veri-õhkrinna tekke (vajalik oli drenaaž

rinnaõõnde), oli eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu on vältinud ütluste andmist

tervisekahjustuse tekitaja ja tekkemehhanismi kohta. Samas on süüdistatav ise tunnistanud tervisekahjustuse tekitamist ning kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad J Š ja A M nägid samuti seda, et A.F tungis ootamatult A.Lile kallale, lõi kaks korda A.Li ja pärast seda oli A.L verine. Teised asjas ülekuulatud tunnistajad vaid nägid seda, et A.L oli verine või siis

seda, et A.L oli verine ja samal ajal lahkus kambrist A.F. Arvestades kohtuarstliku

ekspertiisi aktis tuvastatut, süüdistatava ütlusi ja tunnistajate J.Š ning A.M ütlusi, samuti DNA ekspertiisi akti, millest nähtuvalt avastati A.F-i riietelt A.Lilt pärit verd, asub kohus seisukohale, et eelmärgitud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et tervisekahjustuse tekitas A.Lile just A.F.

Tuvastamaks seda, kas süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang, tuleb kontrollida asjas kogutud ja kontrollitud tõenditega tuvastatut.

Süüdistatav on väitnud, et ta nägi kannatanul käes midagi ja nägi ka ründeks tõstetud kannatanu kätt, mistõttu kartes rünnet, haaras öökapilt mingi eseme ja lõi kannatanut kaela piirkonda. Kui aga seejärel oli A.L teda siiski kõhtu löönud, lõi kannatanut veel korra selja

piirkonda, misjärel lahkus. Seega on süüdistatav esitanud versiooni hädakaitsest. Kohus suhtub sellisesse versiooni kui kaitseversiooni, mis aga ei ole ühegi kogutud ja kontrollitud tõendiga kinnitust leidnud. Nii J.Š kui ka A.M , kelle jaoks oli süüdistatav täiesti võõras isik, väidavad, et esimesena ründas just A.F ning kumbki ei ole kinnitanud seda, et A.L oleks A.F üldse rünnanud, veel vähem kõhtu löönud. Nimetatud tunnistajate ütlused välistavad kohtu arvates süüdistatava hädakaitseseisundi olemasolu või isegi tekkimise võimaluse. Peale selle on kannatanule tekitatud lõike-torkehaav selga ning kohus leiab, et seega pidi kannatanu olema süüdistatava poole seljaga kui kannatanule tervisekahjustus tekitati. On aga üldteada asjaolu, et selg ees rünnata on väga raske kui mitte võimatu. Seega ka raske tervisekahjustuse tekitamine pidi toimuma olukorras kus rünnet ei olnud. Peale selle on süüdistatav seletanud, et kuna kannatanu tõstis käe, siis ta eeldas, et kannatanu teda ründab ning ta võttis öökapilt

mingi eseme ja lõi kannatanut kaela. Kohus ei pea taolist versiooni tõsiseltvõetavaks, sest sellise versiooni kohaselt jäi süüdistatavale väga palju aega selleks, et aru saada, et kannatanu

teda ründama hakkab, seejärel märgata öökapil eset ja tuvastada, et seda saab kasutada

relvana, võtta öökapilt see ese ja lüüa kannatanut. Seejuures aga mingit rünnet kuni

kannatanule kaela löömiseni ei toimunudki. Sellest tulenevalt pidanuks kannatanu lihtsalt

seisma ründevalmis käega ja ootama kuni süüdistatav võtab enese kaitseks vahendi ja lööb

teda. Taoline olukord on kohtu arvates välistatud. Arvestades kannatanule tekitatud

tervisekahjustuste paiknemist ja tunnistajate ütlustest tuvastatud tekitamise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et A.Li poolt A.F-i suhtes mingit rünnet ei toimunud ja süüdistatav ei olnud hädakaitses. Arvestades aga J K ütlusi võib teha järelduse selle kohta, et süüdistatava

ja kannatanu vahel olid suhted pingelised ning tekkinud sõnavahetuse lõpetas süüdistatav

vägivallaga, mida näitab ka asjaolu, et pärast kannatanule tervisekahjustuse tekitamist läks süüdistatav kambrist välja, lugedes sõnavahetuse lõppenuks, lõpetades sõnavahetuse temale

omasel moel, millisele järeldusele saab tulla varasemate kohtuotsuste põhjal, kuivõrd

süüdistatavat on korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest.

Kannatanule tekitatud tervisekahjustuste lokalisatsioonist ja süüdistatava käitumisest pärast teo toimepanemist võib järeldada, et süüdistatav tegutses vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd varasematest kohtuotsustest nähtuvalt oli süüdistatav väga hästi teadlik millist inimese keha

piirkonda vigastades tekitatakse raske tervisekahjustus ja millised vigastused on elule

ohtlikud. Kasutatud vahend ja torke-lõikehaava sügavus ning selle tekitamiseks kasutatud

jõud viitavad otseselt selle, et süüdistatav teadis mida ta teeb. Tema kohene lahkumine

sündmuskohalt aga viitab sellele, et ta suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt. Lahkumist

sündmuskohalt ei saa kuidagi tõlgendada varjumisena, kuivõrd ta viibis kinnipidamiskohas

ning pani teo toime tunnistajate juuresolekul, suhtudes ka pealtnägijate olemasolusse

ükskõikselt. Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav

tuleb süüdi tunnistada KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so tervisekahjustuse tekitamises kui sellega on põhjustatud oht elule.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kuigi

kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust

tõsiseltvõetavaks ning asub seisukohale, et kriminaalasjas ei ole karistust kergendavaid

asjaolusid tuvastatud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud eranditult vangistus 4st kuni 12 aastani. Süüdistatav tekitas isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti tõttu teisele kinnipeetavale eluohtliku tervisekahjustuse ning kannatanu elu päästeti operatiivse sekkumisega. Seejuures oli süüdistatav kinnipidamiskohas ära kandnud üle poole temale eelmise otsusega mõistetud karistusest ning tal olnuks võimalik olnud vabaneda ennetähtaegselt. Samas aga teades sellist võimalust, pidas ta olulisemaks oma suhete klaarimist vägivallaga, teades ka seda, et uue teo toimepanemine välistab tal igasuguse

võimaluse vabaneda ennetähtaegselt. Seega ka ennetähtaegse vabanemise võimalus ei

hoidnud teda tagasi ega takistanud uue esimese astme kuriteo toimepanemisel. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskust ja süüdistatava enese suhtumist toimepandusse ning süüdistatava isikut, keda on varem neljal korral kohtu poolt karistatud, seejuures kolmel

korral vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et

süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja süüdistatavale tuleb

määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võiks mõjutada karistuse

määramist siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana.

Märt Toming kohtunik