1-06-8963\14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2007. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-06-8963 (06257000119) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär Tiia Viliko, Gerda Raidla Kriminaalasi Kaido Rehe süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaido Rehe – elukoht *, isikukood 37111090309, *, haridust *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel isikut karistatud kriminaalkorras ühel korral: Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 16.03.2006 KarS § 121, 120 alusel rahalise karistusega 5000 krooni; väärteokorras karistatud neljal korral: 1) Ida PP poolt 29.07.2005 AS § 70 alusel rahatrahviga 300 krooni, mis on tasumata; 2) Ida PP poolt 12.01.2006 LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis on tasumata; 3) Ida PP poolt 31.03.2006 KarS § 180 alusel rahatrahviga 180 krooni, mis on tasumata; 4) Ida PP poolt 04.04.2006 KarS § 267 alusel rahatrahviga 1800 krooni, mis on tasumata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Kaitsjad Advokaat Ruth Sild RESOLUTSIOON

1. Õigeks mõista Kaido Rehe süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. 2. Kaido Rehe suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

2 3. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - määratud kaitsjale makstud tasu 9122 (üheksa tuhat ükssada kakskümmend kaks) krooni 58 senti, - kaitsjale koopiate tegemise kulu 100 (ükssada) krooni, - DNA ekspertiisi ( akt nr GE-0684-06/1691 10.05.2006) kulu 10220 (kümme tuhat kakssada kakskümmend) krooni. 4. Läänemaa Apteek tsiviilhagi summas 18854 krooni jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 5. Asitõend - DNA-proov kahes karbis, mis asub Lääne PP Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS Kaido Rehe`t süüdistatakse selles, et tema tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 27.02.2006.a. kella 20.12. paiku Haapsalus Karja 1 asuva Läänemaa Apteek AS tööruumidesse, avades eelnevalt M. H elukohast * M.H. mantli taskust võetud võtmega apteegi tagumise välisukse, võttis talle teatavakssaanud koodi kasutades valvest maha Falcki valvesignalisatsiooni, avas apteegi assisteerimise ruumist sahtlist leitud võtmega apteegi kontorisse viiva vaheukse ja kontorist lauasahtlist plastiktopsist leitud võtmega seifi, kust võttis ära kogu seifis olnud sularaha summas 18854 krooni, pani seifi võtme tagasi topsikusse, jättis vaheukse võtme ukse ette ja välisukse võtme apteegi puhkeruumi kapis rippunud M.H. töökitli taskusse ning lahkus apteegist, lastes välisukse lukku kukkuda, tekitades vargusega Läänemaa Apteek AS-le varalise kahju summas 18854 krooni. Sellise tegevusega pani Kaido Rehe sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8 järgi.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Kaido Rehe andis kohtus ütlusi, et tema seda kuritegu toime ei ole pannud. M H tunneb, ta on *. 2006 veebruaris käis pidevalt Haapsalus, viibis M.H juures. 2006 veebruaris küsis M.H käest laenuks 8000 krooni, kuupäeva ei mäleta. See oli nädalavahetus, sest tööpäevadel on apteek kaua lahti 6-7-ni, kuid kui apteeki läksid, siis see oli kinni juba. Küsis M käest juba päeval raha, M ütles, et mõtleb veel. Algul oli jutt hoopis suurematest summadest, tahtis laenu 15000 krooni, M ütles, et tal ei ole nii palju raha, lubas M ka võlakirja teha. Kui M talle 8000 krooni andis, siis M ei tahtnud võlakirja, sest M kartis, et ema saab selle kätte. Küsis lihtsalt laenu, M ütles, et tal ei ole kodus raha, et raha on apteegis. See oli nädalavahetus. M ütles, et küsib juhataja käest apteegi võtme. M kodus raha kunagi ei hoidnud. Olid politseimaja juures. Ütles M, et ei ole mõtet minna küsima võtit. M ikkagi läks, ta ütles, et läheb võtab laenu. Ütles M, et ära küsi laenu, et teab et tal on raha. M sai loa apteegijuhataja käest, läks apteeki,

3 tema jäi teise ruumi, M läks kontoripoole peale, võttis signalisatsiooni maha, võttis raha, andis talle. Tema oli ühel pool lauda ja M teisel pool ja nägi kui M šeifi lahti tegi. Võtmega tegi lahti, ei tea, kust M võtme sai. Siis M pani signalisatsiooni uuesti peale, pani ukse lukku ja läksid välja, läksid M juurde. M ema H H oli tema peale vihane, talle ei meeldinud, et ta seal kogu aeg käib. Tal oli 2 telefoni kaasas, küsis M käest laadijaid, et need laadima panna. H tuli üles ja hakkas karjuma, et miks ta paneb 2 telefoni laadima, juhtmed lähvad põlema. Tekkis sõnavahetus, läks välja sealt. Ütles M, et läheb T juurde, tegelikult ei läinud, läks lihtsalt välja. Läks Metsa poodi, võttis 2 pudelit õlut, ühe jõi kohapeal ära, teisega jalutas siiapoole- linna poole- politseimaja poole, läbi lossihoovi. Lossihoovis tegi pudeli lahti, läks apteegi kõrvalt oleva maja tagant läbi, jõi selle pudeli seal ära. Läks välja nagu apteegi ja teise maja vahelt. Jäi silma, et signalisatsioon ei ole apteegil peal, aknast oli näha, et tuli ei vilgu. Läks M juurde ja ütles, et signalisatsioon pole peal. Tulid tagasi, M läks sisse, signalisatsiooni ei olnud peal. Küsis veel raha, M andis talle veel 4000 krooni. Teisel korral raha võtmise juures ei olnud, oli ees. M küsis, et mismoodi signalisatsiooni peale pannakse - M teadis, et ta teab seda- siis ütles, et tema sinna ligi ei tule, et pane oma kood sisse. Ootas M riietusruumis, M pani koodi peale, ukse lukku ja siis läksid välja. Vaatasid väljast, et punane tuli hakkas põlema. Siis tulid sealt ära, ütles M, et ei lähe praegu koju, et las H rahuneb maha, et siis tuleb. M helistas talle õhtul, siis ütles, et tagasi ei tule, see ei olnud väga hiline aeg. Ei tea, miks M helistas - kutsus teda tagasi, lootis et lepivad ära. Läks siis tagasi ja oli vist ikka öö seal. Tülid tulid sellest, et elasid ämmaga ühe katuse all. Algul istus kaubamaja kõrval olevas hotelli baaris, siis läks Admirali, istus seal paar tundi, siis läks häälega Tallinnasse. Hilja jõudis Tallinna. Järgmine hommik M esimesena helistas, see võis olla kella 9 ajal ja küsis kus ta on, ütles et Tallinnas ja tagasi ei tule. M küsis kus raha on, tema küsis vastu, et milline raha. Lõpetasid kõne ära, siis helistas talle T K. Ütles, et, teab, et tema käis seal apteegis sees, et ta politsei eest ära ei jookseks. Ütles, et tal pole midagi eest ära joosta, sest ta pole seal sees käinud. Pärast helistas talle uuesti M, küsis mingi võtme kohta, ütles, et tal ei ole võtit, et võti jäi M kätte. Siis helistati talle Haapsalu PJ, et kus ta on. Ütles et Tallinnas ja läheb Rakverre ja nad küsisid, et mis bussiga ta läheb, et annaks neile teada. Ta ütles neile, et ta on Kadriorus ja läheb bussijaama. Haapsalu PJ ütles, et mine bussijaama, et teda ootavad kaks politseinikku seal, läks sinna, võeti kohe kinni, otsiti läbi ja viidi Tallinna politseisse ja siis toodi Haapsalu politseijaoskonda. Teadis, et M H hoidis kogu aeg oma raha apteegis, isegi siis kui nad koos elasid. Ei tea miks M ütles, et peab laenu võtma. Eelmine kord kui tahtis sõiduraha laenuks, siis ta ütles, et võtab ka laenu. Aga tegelikult ei võtnud. Raha oli vaja sellepärast, et oli autoga probleeme, oli vaja maksta. Tookord kui võttis laenu, siis ei tulnud autoga, siis oli auto juba Haapsalus. Nädal või enne käis autoga Haapsalus, siis oli 2 – 3 päeva Haapsalus M pool. Hommikul kui hakkas Rakverre sõitma, siis auto ütles Palivere viadukti peal üles. Jättis auto sinna ja läks häälega Rakverre, et tulla teistega autole järgi. Siis helistati talle sama päeva õhtul, et auto on teisaldatud tasulisse parklasse. Ostis selle auto 3000 krooni eest. M. H lapsele elatisraha ei ole maksnud, sest alati kui ta midagi viis talle ja kui ämm nägi seda, siis see kas visati minema või anti naabri koerale. Ämmale ei meeldinud, et lapselapsega suhtleb. On ka varem M.H käest 1600 krooni laenanud, selle on tagasi maksnud. Selle 8000 krooni kohta ütles M, et kui kohtuasi läbi saab, siis maksab talle selle tagasi. Autot ei saanud välja osta ega maha müüa ja siis jäi auk sisse. M.H oli nõus vabatahtlikult raha laenama, ei sundinud teda. Käisid M.H kahel korral sel päeval apteegis, kummalgi korral sai 4000 krooni, seda kuupäeva täpselt ei mäleta. Ta ei öelnud M, et tahab autot välja osta, ütles talle, et auto on puruks. M ei oleks talle selle jaoks raha andnud, kui ta oleks teadnud, et tahab autot välja osta. M ei meeldinud, et autoga sõidab. See

4 auto oli tema nimele registreeritud, ostis selle vist 2006.a alguses, tegi korda selle. Ajavahemik sellest ajast kui auto viidi tasulisse parklasse ja kuni selle ajani kui laenas raha oli kuudes. Auto on ka praegu tasulises parklas, ei ole seda autot sealt välja ostnud ja rohkem pole kirju ka koju tulnud. Viimane kiri tuli naise nimele päris ammu. Kiri tuli pärast raha laenamist. Ei ole Läänemaa Apteegis palju käinud, aga kui M koos elas, siis on käinud, sest M oli seal koristaja ja siis aitas tal puid viia sinna ja tagaruumis on käinud kohvi joomas. Teab, palju seal ruume on. Teab, kust need signalisatsioonid pihta hakkavad, aga kus signalisatsioonipult asub, seda ei tea. Kui M pani signalisatsiooni peale, või maha võttis, siis M läks sinna ruumi ja pani ukse kinni ja seda ta ei näinud. Ruumi ta teab, aga täpset asukohta ei tea. Enne seda kui laenatud rahaga Tallinna läks, ei olnud Haapsalus pikalt, oli kas 1- 2 päeva. Ei mäleta, kas oli öösel M juures või ei olnud. Vist ikka oli 2 päeva. Ühel hommikul käis autot tasulises parklas vaatamas ka. Autot ei ostnud välja, sest ei jätkunud raha. Selleks ajaks oli arve juba üle 10 00 krooni. Äravedu on üle 2000 krooni ja siis ööpäeva tasud ka, arvas, et umbes selline summa läheb. Talle helistati sealt äraveost. Siis ei teadnud, aga pärast sai teada, kodus oli pärast kiri selle kohta- Rakveres. See autoparkla oli kinni ja sellepärast ei saanud ta välja osta seda autot. Ja ämmaga läks riidu ja läks minema Haapsalust. Kui riiud olid, siis laps nuttis, ei tahtnud seda, leppisid M kokku, et siis hakkab käima kui ämm tööl on. Käis ka Admirali kasiinos, teab, kes seal töötavad, istus ja mängis seal. Võttis ühe kannu õlut ja 500 krooni ja mängis aparaadis laenatud rahaga. Tallinnas Vikingi kasiinos jäi sellest rahast ilma. Raha raiskas oma tarbeks ära Tallinnas, siis kui Haapsalust ära läks. Tallinnast Rakverre bussi enam ei läinud ja käis Tallinnas ringi. 8000 krooni oli ära kulutatud selleks ajaks kui Tallinnas politsei kinni pidas, mingi 300 krooni oli vist alles. Enamuses mängis selle raha ära. Üks asi on mängida automaadis, teine asi lauas. Auto ei olnud enam seda 10 000 krooni väärt, kui kulutas raha, aga tol ajal ei teadnud, et see auto nii kalliks läheb. Oli arvestanud, et see väljaostmine läheb 3000- 4000 krooni. Äravedaja helistas talle ja ütles, et äravedu on 2500 ja ööpäev on 150 krooni. Raiskas raha enne ära, kui teada sai, kui palju see väljaostmine üldse maksma läheb. Need sündmused olid jah kõik ühel päeval. Läks Rakverre, aga sinna ei jõudnud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tl 35 K.Rehe ütluste usaldusväärsuse kontrolliks eeluurimisel K.Rehe poolt antud ütlused - 27. 02 2006 olin kuni 19.00-19.30-ni * M H juures *. Lahkudes ütlesin M lihtsalt, et lähen T juurde. Seda ütlesin niisama. Mul ei olnud plaani sinna minna. Sealt läksin hääletades Tallinna. Jalgsi läksin kuni Randsalu poe juurde. Praktiliselt kohe sain auto peale. Ühe korra olen käinud M apteegis peale selle sulgemist. Käisin seal koos M 26.02.2006.a. pärast kella 14.00-15.00 vahel. Peale ütluste avaldamist andis K.Rehe ütlusi, et need sündmused oli ühel päeval. See oli vist laupäevane päev. Kell kolm pandi apteek kinni, siis oli apteek kinni, kui esimest korda käisid, teine kord oli õhtu poole. Ta ütles M, et punane tuli ei põle, et signalisatsiooni pole peal. Siis läksid uuesti vaatama. On seda kogu aeg öelnud, et käisid seal kaks korda. Kell oli kolm läbi kui apteegis käisid. Ei mäleta, kas luges selle protokolli politseis läbi. Ei läinud kohe Tallinna. Käis Metsa poes. Kohtus avaldas prokuröri taotlusel tl 35 K.Rehe ütluste usaldusväärsuse kontrolliks K.Rehe eeluurimisel antud ütlused – M käis apteegis oma tarbeks raha võtmas. Ta ei öelnud mulle milleks tal raha vaja on ja kui palju ta sealt võttis. Ma sain aru, et see oli tema isiklik raha.

5 Peale ütluste avaldamist andis K.Rehe ütlusi, et M ei tahtnud, et keegi üldse teaks, et M talle raha laenas. M võttis ju oma tarbeks selle raha, et talle laenata. Ei tea, mis M juhatajale ütles, miks seda raha vaja on. Ei tea, kui palju Maret teenis. Teab, mis summad tal liikusid. Üpriski suured summad. Kui hakkas temaga koos elama, siis olid tal päris suured summad nii kodus kui ka töö juures. 10 000 eesti krooni 2000 a oli suur summa, mis tal oli kodus ja lisaks hoidis veel apteegis kah. Viimasel ajal ei hoidnud M üldse raha kodus. Kui hakkasid koos elama, siis M oli raha veel kodus- oli pandud riiete alla ümbriku sisse. Kui vanglast välja sai, siis M aitas teda. Kui M koos elas, siis oli nii, et kui midagi suuremat tahtsid osta, siis M võttis apteegist seifist raha – teab, et see oli M isiklik raha. Ei tea palju M palka sai ja ei tea üldse, kust M raha sai, sest oli diskoteegis Palermo tööl- öösel ja päeval kodus magas ja M oli tööl. Ei jõudnudki sellistest asjadest rääkida. Ei teadnud, kus M apteegi võtit hoiab. Kui M töölt tuli koju, siis ta isegi ema eest peitis oma käekoti ära, et ema midagi ei leiaks. Kõik dokumendid ja asjad peitis ära. M ja tema ema vahelised suhted ei olnud head. Ei ole 18854 krooni varastanud sealt apteegist.

Kannatanu Läänemaa Apteek AS Esindaja A P andis kohtus ütlusi, et raha vargusest teab nii palju, et 27.02 oli õhtuses vahetuses tööl, pani apteegi valvesse, seifi võtme pani sahtlisse raamatupidaja laua juures plasttopsi, mis ei olnud tavaline koht. Keegi teine ei teadnud, et seifi võtme asukohta vahetas. Raha luges õhtul üle, oli see summa, mis tsiviilhagis kirjas on, selle pani ka vihikusse kirja. Järgmisel hommikul kui tööle tuli, oli seif tühi. Apteegi sulges kell 19, ise lahkus 19.15-19.30. Apteegist oli välja laenatud 8000 krooni (see vist vihikus ei kajastu), puudu oli kuskil 18 000 krooni. Apteegiraha hoitakse seifis, mis asub kontoris. Seifi võti on ühes kapis plasttopsis, kõigil töötajail oli seifi juurdepääs. Signalisatsioon on samas ruumis, kus on seif. Apteeki pääsemiseks tuleb hoovipoolsest uksest sisse minna, minna läbi 3 ukse – välis-, vahe- ja kontoriuks. Neist lukus on välis- ja kontoriuks. Välisukse võti on kõigil töötajail, teistel isikutel ei ole. Vaheukse võti oli sel ajal assisteerimisruumis sahtlis ja see oli töötajatele teada, kõigil oli vaba juurdepääs seifi. Kõik puutusid rahadega kokku, kuigi M.H tavaliselt seifis ei käinud. Alati kui apteek suleti ja töötajad olid lahkunud, pandi signalisatsioon peale. Koodi teadsid kõik töötajad ja see kood oli väga pikka aega olnud- vist isegi 10 aastat. Signalisatsiooni pult on vaheukse juures (see mis lukus käib). Valve all on apteek sealt maalt kus on vaheuks. Pani signalisatsiooni peale, läks uksest välja, pani lukku, ukse kõrval on lükanduks, kus on assisteerimisruum ja pani võtme sahtlisse selles ruumis, siis läks läbi järgmise ukse väiksesse koridori, kus on puhkeruum. Pani puhkeruumis riidesse ja läks välja. Väljumiseks on vist aega 1-2 minutit. Signalisatsiooni pult teeb mingit heli kui numbreid vajutada, tuluke peab põlema jääma, mis on aknast näha. Sel päeval oli üksi apteegis tööl. Pani uksed lukku ja signalisatsiooni peale. Keegi töötajatest sel päeval apteegis ei käinud- apteegis töötasid sel ajal A.S, M.L, M.R ja M.. M.R tuli tööle jaanuarist 2006, teised on kõik kaua töötanud. Kõik olid usaldusväärsed ja rahalisi probleem enne ei ole olnud. Kõigil apteegi töötajatel on õigus ja võimalus siseneda apteeki. Pühapäeva õhtul tuli M.H tema juurde koju kella viie paiku ja küsis, kas võib raha laenata. Sel pühapäeval oli ta üksi enne tööl olnud. Pakkus M välja, et teeks seda esmaspäeval tööl, kuid M.H väitis, et tal on vaja just sel päeval teler osta. Lubas tal apteeki minna ja 4000 krooni võtta, et järgmine päev vormistavad ametlikult. Kokkulepe oli, et märgib summa, mis laenab. Jutt oli 4000 kroonist, oli lisaks veel 4000 krooni laenanud – selle kohta luba ei küsinud, ei oleks seda lubanud võtta. M.H lubas järgmisel päeva tagasi maksta. Esmaspäeval M ütles õhtul, et käis veel korra apteegis, siis ütles, et võttis 8000 krooni ja et apteek ei jäänud valve alla kohe pühapäeval. Siis M väitis, et autol läks midagi katki, et selle jaoks oli raha vaja. Selle laenu vormistas M.H oma nimele,

6 nagu ta ise oleks füüsilise isikuna M.H raha laenanud. Sellest paberist, kus see 8000 krooni kirjas oli, politseiga juttu ei olnud. Politseile rääkis sellest 8000 krooni laenamisest, et lubas võtta 4000, aga M võttis 8000 krooni. On poltiseis kogu aeg sellest 8000 kroonist rääkinud, ei tea, miks seda protokollitud ei ole. Samal õhtul rääkis ka A.S, et Mlaenas 8000 krooni. Teise 4000 võttis M samal õhtul. Esmaspäeva õhtul avastas, et kaks korda 4000 krooni on võetud. Paberile oli ühekordselt 8000 krooni kirjutatud. Vargus oli esmaspäeval, avastas teisipäeval kui tööle läks, et seif oli tühi. Kui tööle läks, keeras välisust võtmega, tegelikult ei olnud lukus, vaheuks oli lahti, kontoriuksel oli võti ees, oli lukust lahti. Kui apteek on valves ja ukse lahti teeb, annab valve signaali, mida ei teinud. Võttis võtme ja seif oli tühi. See oli poole 9 paiku, kutsus politsei. Helistas ka raamatupidajale. Helistas ka oma abikaasale. Politsei võttis sõrmejälgi karbilt, seifilt, vaatas välisust. Maretiga rääkis sellest, kes ütles, et tema ei ole seda teinud ja tema elukaaslane samuti mitte, ei olnud õhtul kodus, sõitis hoopis ära Rakverre. M ei leidnud tööle tulles oma välisukse võtit, siis otsis ja leidis oma kitli taskust (peale seda kui politsei oli ära läinud). Tuli kittel näpus ja näitas, kust oma võtme leidis. Enne ei olnud tal kitlit seljas. Kõikidel on vormiriietuseks kittel, kitlid on puhkeruumis kapis. Kitli peale jääb nimesilt, siis saab aru, kelle kittel on, ka sanitaril on rinnasilt. Hakkas varguses kahtlustama K.Rehet kuna teadis tema tausta ja et ta M.H suhtleb, kedagi teist ei osanud pakkuda. Kaheksa aastat tagasi kui K.Rehe ja M.H suhtlesid, siis käis K.Rehe tagaruumides ka, nüüd ei ole tagaruumides käinud. Teiste töötajate pereliikmed on korralikud inimesed. Tsiviilhagi 18 854 krooni juurde jääb, midagi hüvitatud ei ole. M.H enam apteegis ei tööta, lahkumine vormistati tema enda soovil. M.H ei ole laenu 8000 krooni tagastanud, tagasi on makstud see osa, mis lahkumishüvitisest sai maha võetud, muidu on ta pikka aega töötu olnud ja pole saanud maksta. Ei tea, kuidas raamatupidamises on see varguse kahju ja M.H laen 8000 krooni vormistatud. Apteeki koristati tavaliselt hommikuti enne avamist ja 16-17 vahel. 28.02 hommikul tuli M.H peale kella 9 tööle ja see ei olnud ebatavaline, et M.H ei tulnud enne avamist, on olnud ka enne hilinemisi, ütleb tavaliselt, et tüdruk ei tõusnud üles. M.H oli ehmatanud kuna politsei oli majas.

Tunnistaja M.H andis kohtus ütlusi, et 2006. aasta veebruaris tuli Rehe tema elukohta, kuupäevi ei mäleta. Kui rahavargus toimus, siis esmaspäeval oli tööl kella neljani. Õhtune vahetus jäi tööle, kes täpselt, ei mäleta. Tema apteegi välisukse võti oli seekord mantli taskus, muidu oli kotis eraldi sahtlis. Mantli pani kodus üleval koridoris käsipuule. Sai Kaidoga kokku lasteaia juures ja läksid koos koju. Kaido oli kuskil 2 tundi kodus ja siis läks ära. Koju jõudsid peale 17.30, 19.45 ajal läks ära. Ütles, et käib korra T juures ja tuleb tagasi. Kuid tagasi ei tulnud. Järgmisel hommikul poole üheksaks läks tööle. Läks ust lahti keerama, katsus ust, kedagi ei ole, hakkas välisukse võtit otsima, kotisahtlist ja taskust ei leidnud, tehti seestpoolt uks lahti, tuli vastu politseinik. Juhataja oli tööl, rääkis ka talle, et võtit ei leia. Võtme leidis pärast kui hakkas riideid vahetama, kilti taskust, tema ei olnud sinna seda pannud, kui koju läks, oli võti jope taskus. Teab, et eelmine päev pani automaatselt võtme taskusse. Teab seda, sest eelmine päev oli ka taskus, ei olnud kogu aeg kotisahtlis võti. On apteegist raha laenanud - oli pühapäev kui Kaido tuli jutuga, et tal on raha vaja auto käigukasti jaoks 4000 krooni ja ütles, et küsi töö juurest. Endal Kaidol autot ei olnud. Läksid koos juhataja juurde ja tema üksi küsis raha juhatajalt tema kodust, ütles, et tal endal on seda vaja. Järgmisel päeval töö juures ütles, et Kaido seda raha tahtis, siis kui vargus juba ilmsiks tuli. Juhataja lubas raha võtta. Läksid koos Kaidoga apteeki, tema läks üksi sisse tagumisest uksest. Kaido jäi õue. Vahekoridori ukse tegi lahti, pani tule põlema, võttis kapist võtme, keeras ukse lahti,

7 võttis koodi maha, võttis seifi võtme, võttis raha ja pani kirja juurde. Seifi võti oli kindlas kohas eemal kõrval kapis. Vaheukse võti oli sahtlis eraldi topsi sees. Seda kus võtmed asusid, teadsid kõik töötajad. Keegi teine seda ei teadnud. Signalisatsiooni kood oli kõigil üks - 3456. Ei mäleta kas signalisatsioonipult tegi häält kui klahve vajutada. Igal töötajal oli isiklik välisukse võti. Tema oma välisukse võtit ei ole andnud kellelegi ja rohkem ei ole kaduma läinud peale selle ühe korra, peale seda töötas 4 päeva veel apteegis. Rahumeelselt tuli töölt ära. Oli koristaja, apteegis nimetatakse sanitariks. Esimesed 3 aastat kaalus ka rohtusid, tabletid tuli purkidesse lugeda. 2006.a olid tööülesanneteks ainult koristustööd, aitas töötajatel kaupadele ka hindu peale panna. Kodus ei käinud keegi võõras, kes võtme oleks võinud võtta. Paberile pani kirja, et võttis 4000.- ja panin oma allkirja, kiri oli mõeldud juhatajale. Apteegist väljudes pani uksed lukku, signalisatsiooni peale, läks välja. K. Rehele andis raha pärast kui koju läksid. Alguses oli jutt 4000 kroonist, läksid laiali Metsa tn, Kaido läks minema. Paari tunni pärast tuli tagasi, ütles, et tal on veel raha juurde vaja - sama käigukast mis oli maksnud 4000.-, maksab rohkem - teine 4000.- veel vaja. Siis Kaido tuli sellise jutuga, et signalisatsioon ei jäänud apteeki peale, lähme sinna. Ütles Kaidole, et jäi küll. Läks kindluse mõttes tagasi ja ei olnudki signalisatsioon peale jäänud. Oli vist nõrgalt vajutanud. Ei tea, kust Kaido seda teadis, käis ilmselt akna taga vaatamas, et tuli ei põlenud. Tuli on aknast näha. Ei ole olnud Rehega juttu sellest, et tuli näitab kas signalisatsioon on peal. Rehe läks temaga kaasa, tuli vahekoridori. Ei näinud kas Rehe oli koridoris või käis selja taga vaatamas. Võttis sama moodi seifist 4000.-, kirja ei teinud, järgmisel päeval rääkis juhatajale. Kui apteeki sisse läks, jäi Kaido vahekoridori, pärast tuli kabinetti järgi, tuli kontorisse sisse. K.Rehe oli juba ruumis kui seifi võtme võttis. Seifist mis on seinakapis, võttis raha, Kaido nägi seda. Ise luges 4000.- välja. Keeras seifi lukku, panin võtme kappi, läksid välja, pani signalisatsiooni peale, Kaido oli sel ajal juba väljas või kuskil mujal apteegiruumides. Puldi juures koos temaga ei olnud. Kaido kannab mingeid prille. Kui signalisatsiooni peale paneb, ukse paneb kinni, paneb signalisatsiooni peale ja läheb uksest välja. Lahkudes pani signalisatsiooni peale, kontrollis üle ka. Kui hakkas signalisatsiooni peale panema, ei mäleta, kus Kaido siis oli. Välisukse pani lukku. Kui vargusest teada sai, ei osanud midagi arvata, ei teadnud kuhu võti sai, oli kodus mantli taskus ju. Kui võtit üles ei leidnud siis ei olnud muud varianti, hakkas Rehet kahtlustama. Kohe kui hommikul tööle läks ja juhataja rääkis vargusest, helistas K. Rehele. Rehe ütles - milles asi on, räägi asjalikku juttu. Ei olnud juttu kus Rehe oli eelmine õhtu, kui ära läks. Rehel oli eelmine õhtu seljas must jope hallide triipudega. Jalas olid tumesinised botased või mustad poolsaapad, hallikad püksid. Toimikus olevatel fotodel tl 65-75 I kd tunneb Rehe ära - fotol 1, fotol 5 tuleb sisse, foto 6, 7 taga, 9, 10, 11, 12, 13, 21, 20. Rehe ei ole kasiinos käimistest rääkinud. Kui Rehe tema juurde tuli, ütles, et tal ei ole raha. Rehe käis tema juures - tuli, 3-5 päeva oli ära, siis tuli ja läks. Rehe on ka millegi muu kui auto jaoks temalt raha küsinud 2000, 3000, 2500 krooni detsembri lõpus 2005.a., milleks konkreetselt, ei mäleta. Ka jaanuaris ja veebruaris oli raha küsimisi. Vahel küsis ärasõiduks ka raha. Andis talle raha ja Rehe lubas tagasi maksta, ei ole siiani seda teinud. Andis raha, sest Rehe ütles, et käib tööl ja hakkab tagasi maksma, siiani ei ole maksnud, ka seda võlga mis apteegist võttis, ei ole Rehe tagasi maksnud. Endal pole olnud ka võimalust seda raha apteegile tagasi maksta.

8 Läänemaa Apteegis töötas 13 aastat, vahepeal oli 3 aastat lapsega kodus ja siis veel 3 aastat. Midagi pidi tegema, elas ära selle rahaga. Ei olnud põhjust varastada seda raha. Ise ei oleks läinud laenu küsima. Ise ei oleks tulnud mõttele minna apteegist raha küsima, Kaido ütles, et mine võta apteegi kassast raha. Pole enne temaga juttu olnud, et seal raha oli, enne seda ei ole ta ise ka küsinud raha apteegist. K. Rehe on varem apteegi siseruumides käinud - eesruumis ja puhkeruumis, kuid mitte eriti palju Emaga ei ole olnud raha laenamisest ja raha vargusest juttu. Ema sai töökoha vahetusest nii teada, et ta on ise tema töökaaslastega kokku saanud ja siis sai teada. K. Rehe tuli uuesti tema juurde peale raha andmist märtsi teises pooles. Ütles, et ole rahulik, et maksab ise selle laenatud raha tagasi. On mitu korda meelde tuletanud – ütleb: jääb nii nagu kokkulepe oli, et maksab ise tagasi. Kui käis juhataja juures raha küsimas, esimest korda siis küsis juhataja käest kus seifi võti on. Oli ise neis ruumides töötanud, üldiselt teadis, kuid siis täpsustas millises kapis võti on. Oli 2 kappi, täpsustas kummas kapis kas akna poolt teises või kolmandas kapis. Signalisatsiooni koodi teadis. Üksi apteegis ei käinud, seoses tööülesannetega pidi teadma koodi, et saada sisse. Pühapäeval apteeki ei koristanud, koristas esmaspäeval - põrandaid pesi (kontori ja kahe koridori põrandaid), tolmu pühkis. Esmaspäeval enne töölt lahkumist apteeki ei koristanud. 28.02.2006 hommikul oli politsei juba seal, tema jõudis hiljem. 23.02 ei ole Rehe käinud autoga, on näinud küll autot , see oli 30.12 kui käis sinise Opeliga, ütles, et see on tema auto. Enne raha laenamist apteegist oli K.Rehega lossihoovis vaidlus, sest tema pakkus varianti, et ei võta niisama raha vaid läheb küsib juhatajalt. Rehe teadis, et siis ei olnud enam apteegis tal oma raha. Rehe ütles kodus, et läheme käime apteegis ja võta sealt raha, ta arvas et ju on seal veel raha, sest jättis osa raha sinna, mitte seifi. Rehe teadis, et tal seal oma raha on. Sai aru, et peab võtma apteegi seifist raha, sest ütles Rehele, et tal ei ole enam oma raha apteegis. Rehe ütles talle, et lähme käime apteegis, võta seifist, pane kiri juurde ja teine päev saab tagasi. Siis ütles Rehele, et tema ei lähe ilma luba küsimata. Siis käiski juhataja juures kodus. Sai aru, et seekord oli Rehe kasutuses sõbra isa auto, kuid ta ei olnud Haapsalus sellega, olid telefonis suhelnud, midagi oli juhtunud selle autoga, Kaido oli süüdi. Auto oli tee peal ja tema pidi korda tegema. Kui raha võttis, kirjutas sildile 4000.- alguses, pärast väikselt alla 4000.- juurde. Juhataja lubas võtta 4000 krooni, teisest 4000 rääkis järgmisel päeval lõuna paiku, päris hommikul ei olnud. Leppisid juhatajaga kokku, et peab raha tagasi maksma, tegid paberil laenulepingu – juhataja oli laenu andja. Kui valve alla panna apteek, siis väljast vaadates punane lamp põleb. Ei pannud tihti valve alla ise, see oli erakorraline tegevus. Esimest korda kui pühapäeval käis 4000.-. võtmas, vaatas, kas valve jäi peale, kuid lamp hakkab teatud aja pärast põlema, ei jäänud ootama ilmselt seda algul. Tundis huvi, läks pärast tagasi, sest kahtles. Tunnistaja M L andis kohtus ütlusi, et 27.02 tuli õhtul tööle (esmaspäeval), juhataja ütles, et seifist on raha kadunud. Raha kadus vist nädalavahetusel. Eelmisel päeval apteegis ei käinud. Apteeki sisenevad tagant uksest, see on lukus (võti on igal töötajal), läbivad ühe ruumi, siis on veel üks uks (see on ka lukus, ukse ees on üks ruum ja seal sahtlis on võti), siis pult, kood sisse (kõigil üks kood) ja siis on apteek valvest maas. Seifi võti asus seifi peal kapis topsiku sees. Võtmete asukohta teadsid vaid apteegi töötajad. Koodi ei ole kellelegi öelnud ja võti ei ole kaduma läinud. Kood oli väga pikka aega enne vargust ühesugune. Kõigil töötajail oli juurdepääs seifi.

9 Raha oli kadunud ja oli kuulda, et Kaido oli M vaatamas käinud, nii et võisid ainult mõelda. K.Rehet on apteegis näinud, on käinud M küsimas, tuli eestuksest, tagaruumides ei ole liikunud. See kes apteegis päeva lõpetab, see teeb kassa, jooksvalt loetakse päeva raha üle. Töötajad viivad ise raha panka, sõltub läbimüügist palju raha koguneb, nii ka panka viiakse. Päevakassa fikseeritakse vihikusse – see kes loeb, paneb ka allkirja. Ei tea, kas vargus kajastus ka vihikus. Juhataja rääkis, et M laenas raha, see oli juhatajaga omavaheline asi, juhataja oli lubanud. Kassaraamatus midagi tavapäratut ei märganud. Kui ruumid on valves, siis apteek on pime. Seifi ruumi aken jääb hoovi poole, ka olmeruumi aken. Hoovis on trepi kohal lamp, see valgustab treppi, seifi ruumi võib lossitorni valgustus valgustada.

Tunnistaja M R andis kohtus ütlusi, et 27.02 varguse ajal olid tal puhkepäevad. Vargusest sai teada, kui peale puhkepäevi tööle läks. Apteegis töötas alates 01.01.2006 ja käis poole kohaga tööl – kaks nädalat tööl ja kaks vaba. 27.02 tema apteegis ei käinud. Sel ajal apteegi sulgemine toimus nii, et õhtul oli kassa kontroll, raha läks seifi, võti käis teatud ruumis teatud kohas. Ei ole kellelegi võtme asukohta avaldanud. Signalisatsiooni koodi ei mäleta. Välisuks oli lukus ja võti oli kõigil töötajail. Tema ei ole võtit kellelegi andnud ja tema võti ei ole kaduma läinud. Kui apteeki tööle läks, siis juhataja tutvustas koodi ja võtmete asukohti. Kassajääk pandi vihikusse igal õhtul kirja. Ei uurinud, ei tea, kas vihikus kajastus ka puudujääk. Kui apteek valvesse panna, siis ruumid on pimedad, võib-olla lossipargi tuled mingil määral valgustavad. K.Rehet on korra näinud M trepil rääkimas, siseruumides ei ole näinud.

Tunnistaja A S andis kohtus ütlusi, et on töötanud Läänemaa Apteegis 35 aastat. 27.02 oli kodus ja vargusest palju midagi ei tea. Juhataja helistas ja ütles, et avastas tühja seifi. Ei mäleta millal enne seda tööl oli. Apteegis on valve puldiga, raha seifis, võti käib peidukohas, üks seifi võti on. Võtit hoidsid kokkulepitud kohas mingis sahtlis. Päris välimine uks, kust sisenevad töötajad, on lukus, igaühel on oma võti. Vaheukse võti on ka peidukohas, mida teadsid kõik töötajad. Võtit kellelgi teisel peale töötajate ei ole, signalisatsiooni koodi teadsid ka kõik töötajad. Tema välisukse võti ei ole kaduma läinud ja koodi ei ole kellelegi öelnud. On K.Rehet apteegis näinud, käis M kohtumas, on ka tagaruumides istunud mitmeid kordi selle seitsme aasta jooksul. On K.Rehet näinud puhkeruumis ja eesruumis. Seif ei ole puhkeruumis. Rahadega ei ole enne probleem olnud. Arvas, et raha kadumisega võis olla seotud K.Rehe, M.H laenas apteegist raha ja arvas, et äkki tulid koos apteeki. Teab, et M küsis juhataja käest raha mingi asja ostmiseks, algul küsis 4000 krooni, aga võttis 8000, jättis selle kohta ka kirja, tunnistas seda ise.

Tunnistaja H H andis kohtus ütlusi, et K.Rehe oli 27.02.2006 Haapsalus, veebruaris oli kuu aega Haapsalus. Hiljem märtsis oli ka mõni päev. Tema tütre M.H elas koos 4-5 aastat tagasi. Last käis vaatamas, ülal ei pidanud. Kui K.Rehe Haapsallu tuli, siis tal raha ei olnud, lapsele raha ei andnud, kuskil Haapsalus ei töötanud. Iseloomustab K.Rehet kui mitteviisakat, pahatahtlikku, autoriteet puudus. K.Rehe ei pidanud teda millekski, ei suhelnud omavahel, kui rääkisid, siis ähvardati teda rumalate sõnadega, on solvunud selle peale. Ei oska kuupäeva öelda, kui K.Rehe käis 22-23 ajal väljas. 27.02 raha vargusest sai teada hiljem kui käis apteegist raha toomas ja juhataja ütles. Tütrega on sellest rääkinud, mitte pikalt, ise küsis tütrelt selle kohta. K.Rehega ei ole sellest rääkinud. Tütre rahaline seis oli sel ajal kehva. Kaido nõudis raha, kuid tütrel polnud anda. Kaido nõudis raha, et süüa ja tagasi sõita. M sellest ei rääkinud, sai aru, et nii oli. Peale 27.02 aitas Maretit rahaliselt, ostis söögid. M ise kodus ei öelnud, et apteegist töölt ära tuli, sest oleks riidlema hakanud. Tütar pole talle palju asju rääkinud, väga kinnine.

Tunnistaja V T andis kohtus ütlusi, et 2006.a. veebruar töötas *. On seal kasiinos ka Kaido Rehet näinud. 27.02.2006 võis K.Rehe küll kasiinos olla. TL 65-67 fotodel – foto 1,5 võib olla K.Rehe

10 võib ka mitte olla, fotol 8 ja 9 ei oska kinnitada, fotodel 11 ja 13 peaks K.Rehe olema. Ei oska K.Rehe võitude kohta midagi öelda, käib palju rahvast, ei saa oma tähelepanu ühe inimese peale koondada.

Kohtus uuriti ka alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: Tl 2 I kd on Läänemaa Apteek AS avaldus, mille kohaselt ajavahemikus 27.02.2006 kell 19.30- 28.02.2006 kell 8.30 tungiti apteeki läbi kahe lukustatud ukse ja viidi apteegi seifist kogu raha, mis seal oli (18854 krooni). Apteegile tekitati rahalist kahju, muud varalist kahju ei tekitatud. Tl 3-9 I kd on sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldav sündmuskoht asub Karja 1 asuvas AS Läänemaa Apteek ruumides esimesel korrusel. Apteegil on kaks välisust, millest üks avaneb Karja tänavale ja teine maja taga olevasse hoovi (foto 1,2). Mõlemad välisuksed on suletud ja lukus. Sisenedes tagumisest uksest apteeki näeme, et välisukse lukk on seestpoolt lukustatav keeratavast nupust (foto 3).Välisuksest viib otse koridor. Vasakule jääb uks, mis viib puhkeruumi. Koridor suundub edasi paremal ja suunaga tagasi(foto 4). Koridori lõpus on avatud vaheuks. Enne vaheust on vasakul lükanduksed, mis on avatud. Lükanduste taga ruumis on laud, mille sahtlid avatud. Laual on valget värvi plastiktops. Topsi töödeldi daktüloskoopilise tahmaga, kuid sõrmejälje fragmente nähtavale ei ilmunud. Vaheuksest edasi satume kontorisse. Vaheukse kõrval paremal seinal on valvesignalisatsioonipult, mille kaas avatud. Puldil on ümmargused numberklahvid nullist üheksani. Klahve numbritega 3,4,5,6 hõõruti steriilsest pakendist võetud vatitampooniga ja pakendati pappkarpi, mis pitseeriti. Kontori keskel on laud ja laua keskel riiulid. Teiselpool lauda laua parempoolne alumine sahtel avatud ja laual ajalehe peal plastiktops (foto 5). Topsi töödeldi daktüloskoopilise tahmaga, kuid sõrmejälje fragmente nähtavale ei ilmunud (foto 7). Sama topsi hõõruti steriilsest pakendist võetud vatitampooniga ja pakendati pappkarpi ning pitseeriti. Kontori vasakus seinas on musta värvi ahi, mille kõrval suletud ja lukustatud uksega seif. Vasakus seinas ukseava, mis viib apteegi eesruumidesse. Kontori vastasseinas on seinakapp, mille alumises osas vasakus osas lükanduks avatud. Ukse taga näeme suletud ja lukustatud uksega seifi (foto 6). Tl 62 on taotlus, mille kohaselt on taotletud Posti 37 kasiino Admiral turvakaamerate videosalvestused 27.02.200619.30-kella 02.00. Tl 64 I kd vastuse kohaselt videosalvestisi ei olnud võimalik saata, küll aga saadeti fotod inimestest, kes nimetatud ajavahemikul kasiinos viibisid. Piltidel olev kellaaeg on reaalajast üks tund ees. Tl 65-75 I kd on eelnimetatud fotod. Tl 83-88 I kd on ekspertiisimaterjali võtmise protokollid, millede kohaselt on DNA ekspertiisi teostamiseks võetud võrdlusmaterjal – süljeproov Kaido Rehelt, M H`ult, A P`lt, M L`elt, M R`lt , A S`elt. Tl 89-90 I kd on ekspertiisimäärus, mille kohaselt on määratud korraldada käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiis. Tl 91-92 I kd on ekspertiisiakt nr GE-0684-06/1691 10.05.2006, kus ekspert on jõudnud DNA analüüsi tulemuste alusel eksperdiarvamusele: 1. Signalisatsioonipuldilt (pakend nr 1, tampoon) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev M L`i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev Kaido Rehe ega A P ega M H`u ega M R ega A S`e võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. M L`i võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 9,3x10-15 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,1x1014 inimese kohta. 2. Seifi võtmete purgilt (pakend nr 2, tampoon) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev M H`u võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. M H`u võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 1,6x10-15. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 6,3x1014 inimese kohta. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka M L`ilt pärineva bioloogilise materjali väikese koguses sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis

11 analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik M L`il esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Kaido Rehe`lt ja/või A P`lt ja/või M R`lt ja/või A S`elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise /mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. Tl 95 I kd oleva nõudekirja kohaselt on Falck Lääne Eesti AS-ilt välja nõutud signaalide väljavõte valvesignalisatsiooni alla panemise ja mahavõtmise kohta Läänemaa Apteek AS (Haapsalu Karja 1) objektil ajavahemikul 27-28.02.2006. Tl 96 I kd oleva väljastuse kohaselt on väljastatud signaalide väljavõte valvesignalisatsiooni valvestamise ja valvest mahavõtmise kohta Läänemaa Apteek AS objektil Karja 1 Haapsalu, milline väljavõte asub tl 97 I kd, mille kohaselt on 26.02.2006 kell 9:53 valve maha võetud ja 14:13 objekt valvesse pandud. Samal kuupäeval kell 16:19 on valve maha võetud ja kell 21:22 on objekt valvesse pandud. 27.02.2006 kell 8:34 valve maha võetud ja 19: 09 valve peale pandud, 20:12 on valve maha võetud ja 28.02.2006 kell 17:20 on toimunud alarmi vahetus. Tl 68 II kd on ARK teatis, mille kohaselt on ARK kohtule väljastanud väljavõtte liiklusregistris seisuga 09.03.2007 Kaido Rehe nimele registreeritud sõidukist ja tl 67 II kd olevast väljavõttest nähtub, et K.Rehe nimele on Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses 20.12.2005 registreeritud Opel reg nr 149AIK, sinine. Tl 07 II kd olevast sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktist nr 88 on näha, et K.Rehele kuuluv sõiduk Opel reg nr 149AIK, mis asus Ääsmäe-Haapsalu 41 km, paigutatakse hoiukohta.

Kohtu seisukoht KarS § 199 lg 2 p 8 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud sissetungimisega. Süüdistatav Kaido Rehe ei ole ennast talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt kriminaalasja lahendades tugineda asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Lõike 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei kujune veendumust, et just K.Rehe on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud. Ükski ülekuulatud tunnistaja ei ole kohtule esitanud mitte ühtki asjaolu, mis esitatud süüdistust kinnitaksid. Tunnistajatena üle kuulatud apteegi töötajad on kõik andnud ütlusi selle kohta, et kõigil apteegi töötajatel oli apteegi välisukse võti, kõik teadsid valve koodi (mis oli olnud juba üks ja sama väga pikka aega). Seega oli võimalus igal ajal ükskõik kellel apteegi töötajatest apteeki siseneda. Muus osas on osa tunnistajad avaldanud vaid arvamust, et varguse võis toime panna K.Rehe – selle kinnituseks aga ühegi tunnistaja ütlused tõendeid ei sisalda. Niisamuti ei kinnita ka K.Rehe süüd kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Valvesignalisatsiooni väljavõtte kohaselt on Karja 1 Läänemaa Apteegilt tõepoolest 27.02.2006 kell 20:12 valve maha võetud. Kogutud tõendite alusel oli järgmine apteeki siseneja A P 28.02.2006 hommikul kella 8.30 ajal, kui ta tööle läks ja varguse avastas. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et vargus pandi toime just süüdistuses märgitud kellaajal – eelnimetatud kirjalik tõend tõendab küll seda, et valve võeti maha 27.02.2006 kell 20.12, kuid apteek ei olnud valve all kuni järgmise hommiku kella 8.30. Kohtul tekkis küsimus, miks on varguse kellaajaks süüdistuses arvatud just kell 20.15 – sellele kogutud tõendite pinnalt vastust ei saa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ei ole välisukse lukk lõhutud, sissemurdmise jälgi ei ole. Välisukse võti oli aga kõigil apteegi töötajatel. Kohtus kogutud tõendite pinnalt on ilmselge, et varguse pidi toime panema isik, kes apteegi ruume väga hästi tundis, kellel oli võti ja kes teadis valve koodi.

12 Isik, kes raha varguse toime pani, pidi olema apteegi ruumide ja isegi mööbli paigutusega niivõrd hästi kursis, et pimedates ruumides (tunnistajad L ja R on andnud ütlusi, et kui apteek on valves, siis ruumid on pimedad) võtta maha piisavalt kiirest valve (et häiret ei tekiks), otsida üles seifi võti (mis oli kannatanu esindaja A.P sõnul sel õhtul pandud mitte tavapärasesse kohta) ja lähtuvalt süüdistusest otsida üles riiete kapist (kus asusid kõikide töötajate töökitlid) just M.H kittel ja panna võti sinna taskusse. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et välistatud on, et keegi apteegi töötajatest oleks selle varguse toime pannud, sest nad keegi ei tunnista end varguse toimepanemises süüdi ja nad on kõik korralike elukommetega isikud. Ning kannatanu esindajal ei ole nende suhtes pretensioone. Prokurör leiab, et ka M.H ei saanud kuritegu toime panna, kuna tal ei olnud kuriteo toimepanemiseks motiivi – tal oli töökoht, ei olnud võlgu ja ta poleks tahtnud töökoha kaotamisega riskida. Samas leiab prokurör süüdistuskõne lõpus, et kui K.Rehe ütluste kohaselt oli M.H palju raha, siis ei olnudki tal vajadust vargust toime panna. Asjaolu, et prokuröri meelest ei ole ühed inimesed mingite subjektiivsete asjaolude tõttu isikuteks, keda kuriteo toimepanemises kahtlustada, ei saa kinnitada teise isiku süüd. Isiku saab kuriteo toimepanemises süüdi mõista vaid siis, kui tema süü on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus aga leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaksid, et just K.Rehe oli isikuks, kes süüdistuses kirjeldatud teo süüdistuses kirjeldatud viisil toime pani. Kohus leiab, et kogu süüdistuse tõendamiseks on esitatud sündmuste käik, et nii võis olla. See on aga kahtlus, mis peab tõenditega kinnitust leidma. Prokurör leidis, et K.Rehe oli ainuke, kes sai võtta M.H mantli taskust võtme ja sellega apteeki minna. Prokurör leiab, et selline asjaolu on tõendamist leidnud M.H ja H.H ütlustega. Kohus leiab, et H.H ütlustes ei sisaldu tõenduslikku teavet seoses vargusega, sest ta ei mäleta konkreetseid kuupäevi ja vargusest ise midagi ei tea. M.H on öelnud, et K.Rehe tuli 27.02 temaga koos koju kella 17.30 ajal ja ära läks 19.45 ajal. M.H kinnitas, et apteegi võti oli tal sel päeval mantli taskus, muidu hoiab võtit tavaliselt kotis. Kohus leiab, et K.Rehel oli võimalus võti võtta M.H taskust, kuid et ta seda tegi, see ei ole tõendamist leidnud. M.H võtit ei ole asitõendina uuritud, sellelt ei ole menetluse käigus võetud mingeid proove, tõendamaks, kas ja kelle kasutuses see võti oli. Asjaolu, et K.Rehe lahkus teatud ajal M.H juurest, ei tõenda, et tema oli isikuks, kes võttis mantlitaskust võtme – see on kahtlus ja üks võimalus. Süüdistuses on leitud, et K.Rehe võttis talle teatavakssaanud koodi kasutades valvest maha Falcki valvesignalisatsiooni. Jällegi ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, millal ja kelle käest K.Rehe koodi teada sai. Nii M.H kui teised apteegi töötajatest tunnistajad on väitnud, et nemad ei ole koodi kellelegi avaldanud. Kohus leiab, et nii K.Rehe kui M.H ütlustest tulenevalt ei olnud K.Rehe M.H lähedal kui nad käisid apteegist raha laenuks võtmas ja kui M.H siis apteeki valvest maha võttis ja valvesse pani. Seega ei ole kohtule esitatud tõendit, kuidas K.Rehe apteegi valvesignalisatsiooni koodi teada sai, et ta oleks saanud valve maha võtta. Prokurör on leidnud, et samuti ei oleks võõras isik saanud teada seifi võtme asukohta. Tõendamist on leidnud, et K.Rehe käis vargusele eelneval päeval koos M.H Läänemaa Apteegis ja nii tema ise kui M.H on kinnitanud, et vähemalt ühel korral oli K.Rehe juures, kui M.H seifist võtme võttis. Samuti on aga tõendamist leidnud, et varguse toimumise ajal ei asunud seifi võti enam kohas, kus see asus siis kui M.H ja K.Rehe käisid koos apteegis. Seega ei teadnud varguse toimumise ajal võtme asukohta mitte keegi peale A.P, kes samal õhtul eelnevalt oli võtme asukohta muutnud. Seega ei ole kinnitust leidnud väide, et K.Rehe oli seifi võtme asukohast teadlik. Kohus leiab ka, et tõendamist ei ole leidnud, et K.Rehe oleks Läänemaa Apteegi tagaruumides viimasel ajal viibinud ja et seetõttu oleks ta apteegiga väga tuttav olnud. A.P on tunnistanud, et K.Rehe on käinud apteegi eesruumis ja puhkeruumis, kuid mitte eriti palju. M.L väitis, et on K.Rehete näinud vaid eesruumis. M.R andis ütlusi, et ei ole K.Rehet apteegi siseruumides üldse näinud. Tunnistaja A.S kinnitas, et on K.Rehet näinud puhkeruumis ja eesruumis mitmeid kordi seitsme aasta jooksul.

13 Asjaolu, et K.Rehe on eelnevalt kohtulikult karistatud isik, ei kinnita tema süüd ja kohus leiab, et isikule ei tohi süüdistust esitada lähtudes sellest, et tema on ennem kuriteo toime pannud. Prokurör on teiste isikute puhul, kellel samuti oli apteegi võti, lugenud piisavaks asjaolu, et nad on korralike elukommetega inimesed ja nad ei ole tunnistanud, et oleks raha võtnud seifist. K.Rehe puhul aga leidis prokurör, et K.Rehel puudub alibi, et ta ei ole seda toime pannud, ei esine teda õigustavaid tõendeid. Isikut ei saa süüdi mõista mitte õigustavate tõendite puudumisel vaid süü peab kinnitust leidma süüstavate tõendite põhjal. Teiste isikute puhul ei ole alibi olemasolule või puudumisele kriminaalasja uurimisel tähelepanu pööratud. Kohtule esitatud tõendite pinnalt saab väita, et kriminaalasja on uuritud lähtuvalt kannatanul ja tunnistajatel tekkinud kahtluse põhjal, et keegi teine ei saanud vargust toime pannud isikuks olla, kui Kaido Rehe.

Pokurör leidis, et K.Rahe ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb kõrvale jätta. Kohus leiab, et asjaolu, et kohtumenetluses on tuvastatud, et K.Rehe valetas M.H, et ta läheb T juurde, ei muuda tema ütlusi kohtumenetluses ebausaldusväärseks. K.Rehe seletas kohtus, miks ta M.H nii ütles - tal oli tüli tõttu H.H soov M.H elukohast lahkuda (pidevad tülid H.H ja K.Rehe vahel on tõendamist leidnud ka H.H ütluste kohaselt). Tõepoolest on K.Rehe andnud varguse päeva ja sellele eelnenud päeva sündmuste kohta kohtueelses uurimises ja kohtus erinevaid ütlusi. Kohus leiab, et kohtus on K.Rehet küsitletud täpsemalt, politseis on K.Rehe ütlusi andnud üldsõnaliselt. Kohtus antud ütlusi võib mõjutada ajavahe toimunud sündmusega, mistõttu süüdistatav ei mäleta sündmusi väga täpselt (kas sündmus toimus ühel või kahel päeval – selles on K.Rehe ka kohtus andnud ütlusi, et ei mäleta, kaua ta tol korral Mareti juures oli ja millal täpselt lahkus). Samas on K.Rehe ütlused, mis on kontrollitavad teiste kohtule esitatud tõenditega, kinnitust leidnud – auto olemasolu temal ja asjaolu, et auto asus tasulises parklas, sõnavahetus M.H ennem raha laenamist apteegist, asjaolu, et ta ei olnud M.H juures kui M.H signalisatsiooni peale pani, et just tema oli isik, kes juhtis M.H tähelepanu sellele, et apteegis signalisatsioon peale ei jäänud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Rehe ütlused tervikuna ei ole ebausaldusväärsed ja neid ei tule kõrvale jätta, vaid neid ütlusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega, kuigi K.Rehe ütlused ei anna varguse toimepanemise kohta mingit tõenduslikku infot, kuna ta väidab, et tema seda vargust toime ei ole pannud. Samas ainuüksi asjaolu, et Kaido Rehe ei räägi kõike, mida ta teab eelmise päeva sündmustest, ei tõenda tema süüd talle süüks arvatud varguse toimepanemises, sest KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

Samuti leiab kohus, et tõendid süüdistuses esitatud varastatud rahasumma kohta ei ole piisavad, kinnitamaks just sellise rahasumma varastamist apteegist. Kohtule pole peale A.P ütluste seifis olnud rahasumma kohta, esitatud ühtki tõendit, kui palju raha tegelikult seifis oli. Samas on aga tunnistajad andnud ütlusi, et seifi pääsesid kõik töötajad. Apteegi juhataja avastas ka selle, et M.H omavoliliselt 4000 krooni võttis, peale seda kui M.H seda ise tunnistas, mis aga tähendab, et seifis oleva raha kohta ei pruukinud olla selget ülevaadet. Kohtuistungil on tunnistajad ja kannatanu esindaja rääkinud mingist vihikust, kus rahad kirjas olid, seda vihikut ei ole aga kohtule tõendina esitatud. Samuti ei ole esitatud apteegi raamatupidamisdokumente, mis tekitatud kahju tõendaksid. Olukorras, kus raha hoitakse seifis, millele on ligipääs piiramatul arvul isikutel ja kust võib juhataja loal võtta ise raha enda tarbeks laenuks, ei saa usaldusväärseks vargusega tekitatud kahju suuruseks lugeda vaid arvamust, et vargusega tekitatud kahjuks on vihikus kirjas olev raha (kusjuures vihikut tõendina kohtule ei ole esitatud) miinus M.H poolt tunnistatud laenuks võetud 8000 krooni. Samas ei osanud kannatanu esindaja kohtule öelda kas ja kuidas üldse apteegi raamatupidamises on laen ja vargus kajastatud. Seega leiab kohus, et süüdistuses esitatud kahju suuruse osas saab öelda, et ka see ei ole tõenditega tõendamist leidnud.

14 Prokurör leidis, et tõendamist on leidnud K.Rehe poolt varguse toimepanemise motiiv ja soov, kuna K.Rehel oli raha vaja ja see on tõendatud läbi selle, et ta M.H käest raha laenas. Kohus aga leiab, et asjaolu, et K.Rehe M.H käest raha laenas, ei tõenda küll tema poolt varguse motiivi – M.H ju laenas K.Rehele raha ja seega K.Rehel oli olemas M.H poolt laenatud 8000 krooni. Niisamuti ei tõenda K.Rehe poolt raha vargust tema kasiinos käimine – selleks ajaks oli ta juba M.H käest raha laenanud.

Kohus leiab et käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud ei ühegi üksiku tõendi ega tõendite kogumi pinnalt isegi põhjendatud kahtlust, et K.Rehe oli isikuks, kes süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pani. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Rehele esitatud süüdistus ei ole kohtus tõendamist leidnud ja Kaido Rehe tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi õigeks mõista.

TÕKEND 28.02.2006 on Kaido Rehe kahtlustatavana kinni peetud, vabastatud 01.03.2006 /tl 32-33 I kd/. 01.03.2006 on K.Rehe suhtes kohaldatud tõkend elukohast Haapsalu Lepa 4 lahkumise keeld /tl 38 I kd/. Tl 43 I kd oleva elukohast lahkumise keelu kohaldamise määruse kohaselt on K.Rehe suhtes 11.05.2006 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld aadressil Rakvere Tallinna mnt 7a-4. 07.03.2007 on K.Rehe Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja sundtoomise määruse alusel kinni peetud toimetamaks ta kohtuistungile. Toodud kohtuistungile 08.03.2007 kell 9.50 /tl 53 II kd/. 08.03.2007 kohtumääruse alusel on määratud aadressiks, mille osas K.Rehe suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld Lai 3-5 Rakvere /tl 66 II kd/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

ASITÕEND – DNA proov 2 karpi on hoiul Lääne PP Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /tl 94/. Asitõend tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

TSIVIILHAGI – Läänemaa Apteek AS-le tekitati vargusega varaline kahju 18854 krooni, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Lõige 3 sätestab, et kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale R.Sild makstud tasu 2124 krooni /tl 106-108/, 679 krooni 68 senti /tl 114-117/, 4814 krooni 40 senti /tl 43-45 II kd/, 1504 krooni 50 senti, kokku 9122 krooni 58 senti.

2. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, mis käesoleval juhul on Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses DNA ekspertiisiga (akt nr GE-0684-06/1691 10.05.2006 ) tekkinud kulu 10220 krooni /tl 93 I kd/.

3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu, mis käesolevas kriminaalasjas on 100 krooni /tl 113.

Vastavalt KrMS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud jätta riigi kanda.

15 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige