4-07-637\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-07-637

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2007. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-637 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg 10.aprillil 2007.a. Väärteoasi Sirje Mölder kaebus AS Falck Eesti otsusele väärteoasjas nr.0113042352 29.01.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Sirje Mölder kohtuvälise menetleja AS Ühisteenused esindaja Paavo Paal RESOLUTSIOON VTMS § 132 p.3 – Rahuldada kaebus. AS Falck Eesti otsus väärteoasjas nr.0113042352 29.01.2007.a.Sirje Mölder karistamises Ühistranspordiseaduse § 541 järgi tühistada ja asja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel.

Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates 16. aprillil 2007.a.kell 15.00 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebus on esitatud AS Falck Eesti otsusele väärteoasjas nr.0113042352 29.01.2007.a., mille- ga karistati Sirje Mölder’t Ühistranspordiseaduse § 541 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku suuruses summas s.o 900 krooni . Kaevatava otsuse kohaselt leidis rikkumine aset 29.12.2006.a. Tallinnas bussis nr.33 ,kus Sir- je Mölder takistas kontrolli õigustega ametiisiku tööd, millega rikkus Ühistranspordiseaduse § 541 nõudeid.

Sirje Mölder esitas Harju Maakohtule kaebuse AS Falck Eesti otsusele väärteoasjas nr.0113042352. ning taotles otsuse tühistamist. Kaebaja väitel ei ole ta takistanud ühegi kontrolöri tööd. Eitab igasugust põgenemiskatset ja kui toibus šokist, siis andis allkirja protokollile ja ütles ka oma andmed. Piletita sõidu eest trahv on tal tasutud, kuid leiab, et veel ühe 900 kroonise trahvi tegemine oli ülekohtune.

Kohtuväline menetleja –AS Falck Eesti esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karista- misotsuse tegemise aluseks tunnistaja AS Falck Eesti töötaja Mihhail Sekikin’i ütlused.Selle alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud Sirje Mölderi poolt väärteo toimepanek .

Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja – AS Ühisteenused esindaja , tunnistaja Ervin Lumiste ütlused , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid ko- gumis hinnates, leidis, et Sirje Mölder kaebus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , ei ole kogunud kül- laldaselt tõendeid Sirje Mölder’i poolt väärteo toimepanemise kohta. VTMS § 65 kohaselt on üheks kõige põhilisemaks tõendiks esmajoones menetlusaluse isiku enda ütlused, kas eraldi ülekuulamise plangil või siis väärteoprotokollis. Menetlusaluse isiku Sirje Mölder’i ütlusi AS Falck’st saadetud väärteotoimikus ei ole, on küll vormistatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli algus, kuid ütluste osa on tühi. Juhul, kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest , märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokolli. Ka puudub väärteoprotokollil märge selle kohta, et menetlusalusele isikule oleks tema õigusi ja kohustusi selgitatud.Seega on tegemist kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusnormi- de sellise rikkumisega, mis toob kaasa karistamisotsuse tühistamise. Ainsaks tõendiks on kohtuvälise menetleja töötaja Mihhail Sekikin’i tunnistajana antud üt- lused selle kohta, et õues püüdis S. Mölder põgeneda. Seda tunnistust on võetud tõendina selle kohta, et Sirje Mölder takistas kontrolli õigustega ametiisiku tööd ja väärtegu on kvalifitsee- ritud Ühistranspordiseaduse § 54¹ järgi.Samuti on väärteoprotokollis märge, et S. Mölder rikkus Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26. mai 2004.a. määruse nr. 141 § 7 lg.4 p.4 sätteid s.t. ei tohi häirida ühissõiduki juhti ning takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd. Kuidas Sirje Möl- der takistas kontrolli õigusega ametiisiku tööd, ei ole kohtuväline menetleja tegelikult välja selgitanud. Kas menetleja luges takistamiseks allkirja andmisest keeldumist või mingit muud S.Mölderi tegu, ei ole asjas kogutud materjalidest näha. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajas Ervin Lumiste väitel ei teinud Sirje Mölder midagi, millega oleks takistanud kontrolöride tööd ja tema arvates taheti politsei kutsuda hoopis te- male s.t. Ervin Lumistele, kes hakkas kontrolöre noomima nende käitumise pärast. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Sirje Mölderi poolt talle süüks pandud õiguse- rikkumise toimepanek ei ole kohtuvälise menetleja poolt küllaldaselt tõendatud. Samuti on rikutud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusnorme selliselt, et need toovad kaasa kaevatava otsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel..

Kohtunik