1-07-140\11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-07-140 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi Dmitri Barõšnikovi süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. veebruari 2007. a otsus Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Triin Bergmann

Prokurör Triin Bergmann Süüdistatav Dmitri Barõšnikov

sünd 26.04.1974.a. Eesti kodanik, elukoht x Tallinnas, töötab OÜ-s M laadijana, varem kohtu poolt seitsmel korral karistatud, viimati 25.05.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 2 aastase vangistusega, vahistatud 19.03.2004.a, vabanes 21.03.2006.a

Kaitsja Adv. Toomas Pilt RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2007.a otsus Dmitri Barõšnikovi õigeksmõistmises KarS §

424 järgi täies ulatuses. Teha uus otsus: Tunnistada Dmitri Barõšnikov süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud 6-kuuline vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab D. Barõšnikov järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Dmitri Barõsnikovilt ära juhtimisõigus 8 kuuks. Välja mõista Dmitri Barõšnikovilt KrMS § 179 lg 2 alusel sundraha 5400 krooni riigituludesse. Sundraha kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Prokuröri apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Dmitri Barõšnikov oli kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 424 järgi selles, et olles 08.04.2004.a karistatud LS § 74-19 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 30.09.2006.a kell 16.20 juhtis Tallinnas Paldiski maanteel sõidukit Nissan Terrano, olles joobeseisundis ning omades kehtivat karistust LS § 74-19 järgi.

Maakohus mõistis D. Barõsnikovi KarS § 424 järgi õigeks kuriteo subjektiivse koosseisu puudumise tõttu, kuivõrd süüdistatav ei teadnud, kas ja kuidas teda 30.09.2004.a joobnuna sõiduki juhtimise eest karistati.

APELLATSIOONI SISU

Prokurör on seisukohal, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega D. Barõšnikov süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistada 9 kuulise vangistusega, mida 3 kuu võrra lühendada, jättes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 1 aasta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D. Barõšnikovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Apellatsiooni põhjendused on järgmised.

19.03.2004.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt peeti D. Barõšnikov samal päeval kella

12.50 ajal Kohtla-Järvel Pargitaguse teel kinni sõiduauto Mitsubishi juhtimisel joobeseisundis, omamata juhtimisõigust, millega pani toime väärteod LS § 74-1 lg 1 ja 74-19 järgi. Protokollis on tekst „kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.04.2004.a“. D. Barõšnikov on kinnitanud allkirjaga, et on protokolliga tutvunud ja nõus tuvastatuga, õigused ja kohustused arusaadavad.

D. Barõšnikov sai ilmselgelt aru ja nõustus, et ta on 19.03.2004.a väärteo toime pannud. Kohus leidis, et D. Barõšnikov teadis, et talle koostati protokoll sõiduki joobeseisundis juhtimise eest, ta tunnistab rikkumise fakti, kuid ei teadnud, kas ja kuidas teda karistati. Prokurör leiab, et keskmine inimene, rääkimata varem korduvalt karistatud isikust saab aru, et teo toimepanemisele järgnenud väärteoprotokolli koostamisele järgneb omakorda karistus. D.

Barõšnikov ei vaidlustanud 19.03.2004.a ega 30.09.2006.a alkoholijoobes juhtimist. Tõsi, et protokolli koostamise päeval peeti D. Barõšnikov tagaotsitavana kinni ning ta vabanes vanglast alles 2006.a kevadel. Kuid seaduseandja ei ole kinnipidamisasutustes viibivate isikute osas loonud erikorda väärteootsuste jõustumiseks. Seega kehtivad ka kinnipeetavatele väärteomenetluse seadustikus ettenähtud väärteootsuse kättesaamise ja jõustumise sätted. D. Barõsnikovil oli ka vanglas viibides võimalus teha järelepärimine, kas ja kuidas teda karistati ning lasta väärteootsus endale vanglasse saata. Pärast vanglast vabanemist viibis ta vabaduses enam kui 6 kuud. Selle aja jooksul ei tundnud ta mingit huvi, kuidas teda väärteo korras karistati. D. Barõšnikov oli ükskõikne määratud karistuse suhtes ja tal puudus kavatsus saadud karistust täita.

KarS § 424 subjektiivne külg eeldab tahtlust kõigi süüteo objektiivse külje asjaolude suhtes. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et koosseisu täitmiseks piisab ka kaudsest tahtlusest. Ta pidi tavalise keskmise inimesena eeldama, et teda karistati kõnealuse väärteo toimepanemise eest. Vastutusest ei saa vabastada asjaolu, et väärteootsuste kättesaamise kord oli väidetavalt D. Barõšnikovile teadmata muutunud, sest seaduse mittetundmine ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Seadusandja mõte väärteootsuste kättesaamise ja jõustumise korra muutmisel ongi olnud, et väärteo toime pannud isik peab ise otsuse kättesaamiseks ja selle vaidlustamiseks aktiivselt käituma. Maakohtu seisukoht looks pretsedendi, kus isikut, kes ei lähe menetleja juurde väärteootsusele järele, ei saaks uue, samalaadse teo toimepanemise korral karistada, kuna ta ei ole väidetavalt teadlik, et tema suhtes on varasemalt väärteootsus tehtud.

Prokurör leiab, et D. Barõšnikovi süü KarS § 424 järgi on leidnud tuvastamist ning puuduvad kõrvaldamata kahtlused, mis takistaksid tema süüdimõistmist esitatud süüdistuses.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör toetas apellatsiooni ning taotles D. Barõšnikovi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 järgi.

Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

Käesolevas süüdistusasjas puudub vaidlus selles, et D. Barõšnikovi käitumises esineb KarS §

424 objektiivne koosseis. Maakohus mõistis süüdistatava õigeks seetõttu, et pole tuvastatud kuriteo subjektiivne koosseis. Kohtu seisukohad on tulenenud järgmistest asjaoludest.

19.03.2004.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt peeti D. Barõšnikov Kohtla-Järvel kinni sõiduauto Mitsubishi juhtimisel joobeseisundis ning omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, s.o pani toime väärteod LS § 74-1 lg 1 ja 74-19 järgi. Protokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.04.2004.a ning D. Barõšnikov on kinnitanud allkirjaga, et on protokolliga tutvunud, nõus tuvastatuga, õigused ja kohustused on arusaadavad /tl 4/.

Kuivõrd D. Barõšnikov oli tagaotsitav, siis peeti ta väärteoprotokolli koostamise päeval 19.03.2004.a kinni, mõisteti Tallinna Linnakohtu poolt süüdi ning ta vabanes karistuse kandmiselt 21.03.2006.a. 30.09.2006.a juhtis D. Barõšnikov Tallinnas taas mootorsõidukit joobeseisundis. Kumbagi seaduserikkumist D. Barõšnikov ise ei vaidlusta, kuid väidab, et ei teadnud enda karistamisest 2004.a, viibis kinnipidamiskohas.

Maakohus leidis, et KarS § 424 koosseis eeldab eelkõige inimese enda teadlikkust varasemast karistamisest samalaadse teo eest. D. Barõsnikov teadis, et ta oli üle kahe aasta tagasi samasuguse teo toime pannud, kuid ei teadnud, kas ja kuidas teda karistati. Piiratud vabadusega isikuna puudus tal võimalus otsust kätte saada. Protokollis sisalduv tekst, mille kohaselt otsus on menetleja juures kättesaadav, polnud talle piisavalt arusaadav, kuivõrd varem kehtis teistsugune kord. Politseinikele oli D. Barõšnikovi asukoht tuvastatav ja väärteootsus kättetoimetatav.

Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohtadega ning leiab, et apellatsioonis esitatu on põhjendatud. Kuigi D. Barõšnikov peeti 19.03.2004.a, s.o väärteoprotokolli koostamise päeval kinni ning vabanes karistuse kandmiselt alles 2006.a kevadel, puudusid tal takistused selleks, et teha järelepärimine, kas ja kuidas teda 19.03.2004.a toimepandu eest karistati. Tal oli võimalus väärteootsuse endale vanglasse saatmist taotleda, otsust soovi korral vaidlustada. Prokurör märgib põhjendatult, et seaduseandja ei ole kinnipidamisasutustes viibivate isikute suhtes kehtestanud väärteootsuste jõustumise erikorda. Seega kehtivad ka kinnipeetavatele väärteomenetluse seadustikus ettenähtud väärteootsuste kättesaamise ja jõustumise sätted. Asjaolu, et väärteootsuste kättesaamise ja jõustumise kord oli võrreldes varasemaga muutunud, ei oma D. Barõsnikovi süüküsimuse lahendamisel tähtsust, kuivõrd KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Seega ei ole seaduse mittetundmine süüd välistavaks asjaoluks.

Maakohus on oma järeldustes lähtunud vääralt asjaolust, nagu eeldaks KarS §-s 424 sätestatud süütegu otsest tahtlust. Kohtukolleegium rõhutab, et nimetatud süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Maakohus leidis, et D. Barõsnikov teadis, et talle koostati väärteoprotokoll sõiduki joobeseisundis juhtimise eest, ta tunnistab rikkumise fakti, kuid ei teadnud, kas ja kuidas teda karistati. Kohtukolleegium maakohtuga ei nõustu. Tuvastatud asjaoludest järeldub, et D. Barõsnikov sai aru ja nõustus, et ta on 19.03.2004.a väärteo toime pannud. Prokurör märgib põhjendatult, et keskmine inimene, rääkimata varem korduvalt karistatud isikust, nagu seda on D. Barõsnikov, sai aru ja möönis, et väärteoprotokolli koostamisele järgneb karistus. Määratud karistuse liigi ja määra teadmine ei oma tähtsust. D. Barõšnikov oli lihtsalt 19.03.2004.a toimepandud väärteo eest mõistetava karistuse suhtes ükskõikne, sest ka pärast vanglast vabanemist ei tundnud ta huvi, kuidas teda on väärteokorras karistatud.

Kohtukolleegium on seisukohal, et D. Barõšnikovi käitumises on tuvastatud KarS § 424 nii objektiivne kui subjektiivne koosseis, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Apellant märgib põhjendatult, et maakohtu seisukoht käesolevas süüdistusasjas looks pretsedendi, kus isikut, kes ei lähe kohtuvälise menetleja juurde väärteootsusele järele, ei saaks uue samalaadse teo toimepanemise eest karistada, sest ta ei ole väidetavalt teadlik, et tema suhtes on varem väärteotsus tehtud.

D. Barõšnikovile karistust mõistes arvestab kohtukolleegium KarS §-s 56 sätestatut. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Samuti ei ole tuvastatud takistusi prokuröri poolt taotletud KarS § 69 kohaldamiseks. Ringkonnakohtu istungil kordas D. Barõsnikov esimese astme kohtus antud nõusolekut mõistetava vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb lisakaristusena D. Barõsnikovilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 4 p 2, 342 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.02.2007.a otsuse Dmitri Barõšnikovi õigeksmõistmises KarS § 424 järgi ja mõistab ta uue otsusega süüdi.

Malle Preimer Igor Amann Ivi Kesküla