1-07-888\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-888

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-888 (06231401218)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi F.J süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Kadi Ruus

Süüdistatav F.J - isikukood XXX, Eesti

kodanik, keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXX;

töötab kummitehnikuna OÜ-s Mellson; varem

kriminaalkorras karistatud 5 korral, kuid karistatus kustunud; haldusja väärteokorras karistatud 8 korda: 1. 11.04.02.a Harju Maakohtu otsusega HÕS § 922 lg 1; § 96 lg 2; §106 lg 1; §1061 lg 3 järgi - haldusarest 15 päeva;

2. 11.04.02.a Harju Maakohtu otsusega HÕS § 101 lg 1;

§ 1061 lg 1 järgi - haldusarest 5 päeva;

3. 14.08.2002.a Harju PP Lääne-Harju PO poolt HÕS §

145 lg 2 järgi rahatrahv 3 600 krooni;

4. 05.05.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS §

262 järgi - rahatrahv 300 krooni;

5. 17.11.2004.a Põhja PP poolt LS § 74

1

lg 1 järgi rahatrahv 3 060 krooni;

6. 08.12.2004.a Põhja PP poolt LS § 74

1 lg 1 järgi - rahatrahv 3 300 krooni;

7. 08.02.2005.a Põhja PP poolt AS § 70 järgi - rahatrahv

600 krooni;

8. 12.05.2005.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74

19 alusel mõisteti rahatrahv 12000 krooni, LS § 7435 lg 1, LS § 741 lg 1, LkS § 661 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti

rahatrahv 12 000 krooni; tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON 1. F.J KarS § 424

9 (üheksa) Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 18-kuulise alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.J

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud ning alusel KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8

järgmised : mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt kohustused määratud sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata F.J-ile kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki alusel ära võtta F.J-ilt

juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2 Välja mõista F.J-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse .

(mida on võimalik

kanda vabatahtlikult kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) -

s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulu (kakssada kakskümmend) krooni; määratud 220.- kaitsjale makstud tasu (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 1 368,80 kr senti) ning sundraha (viis tuhat nelisada) krooni 5400.-

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. F.J, olles 12.05.2005.a karistatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 74 19 alusel

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 12000 krooni, uuesti kehtiva

karistuse ajal, s.o 05.09.2006.a kella 15:50 ajal juhtis Harjumaal Nissi vallas Ääsmäe-

Haapsalu maanteel mootorsõidukit Ford Transit 100 VAN, registrimärgiga 323 AKR, olles joobeseisundis.

Samuti tema, uuesti 13.09.2006.a. kella 22:40 ajal juhtis Tallinnas Pajude pst-l mootorsõidukit Ford Transit 100 VAN, registrimärgiga 323 AKR, olles joobeseisundis.

Nende tegudega pani toime F.J KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav F.J tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja Leelo Viil pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et F.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- otsuse koopia väärteoasjas nr 2373,05,001959, 12.05.2005.a, millest nähtuvalt on F.J

mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 23.04.2005.a karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 12 000 krooni (t.l. 4);

- väärteoprotokoll AB 822732, 05.09.06.a, mille kohaselt F.J 05.09.06.a kell

15.05 Ääsmäe-Haapsalu mnt-l Riisipere tankla juures juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (t.l. 7);

- joobeseisundi tuvastamise protokoll, 05.09.2006.a, millest nähtuvalt oli 05.09.2006.a

kell 16.15 F.J-i alkoholijoove indikaatrorvahendiga mõõdetuna 1,14 mg/l;

joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest, s.h. vereproovis alkoholisisalduse määramisest, ta loobus (t.l. 8);

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 05.09.06.a, milles F.J väidab, et

jõi enne sõidukit juhtima hakkamist 200-300g viina, politsei pidas tema kinni Riisipere tanklas (t.l. 10);

- tunnistaja P T ütlused eeluurimisel, millest nähtuvalt 05.09.06.a kella 15.50 ajal sõitis

ta Riisipere tanklasse, kui samal ajal sõitis sinna sõiduk, reg nr 323AKR, mis peaaegu

oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, ta võttis sõiduki juhilt võtmed ära, kutsus välja politsei (t.l. 11-12);

- väärteoprotokoll AB 813118, 14.09.2006.a, millest nähtuvalt F.J 13.09.06.a

kell 22.40 juhtis mootorsõidukit Tallinnas Pajude pst-l alkoholijoobes (t.l. 17);

- joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 3687/167, 13.09.2006.a, millest

nähtuvalt oli F.J 13.09.2006.a kell 23.55 keskmine alkoholijoove - 2,35‰ (t.l. 19) ning laboratoorne analüüs, mis kinnitab, et veres oli tal etanooli 2,35 promilli (tl. 21);

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 14.09.2006.a, milles F.J-i kinnitab,

et jõi 13.09.06.a kella 15 paiku enne mootorsõidukit juhtima hakkamist u 1,5 liitrit viina ja mitu pudelit õlut /t.l. 22/;

- tunnistaja K Õ ütlused eeluurimisel, millest nähtub, et 13.09.2006.a kella 22.40 paiku

märkas ta Pärnu mnt ja Kadaka pst ristmiku juures mootorsõidukit Ford Transit, reg nr 323AKR, mis kaldus vastassuunavööndisse ja vingerdas teel, ta teatas sellest politseile ja asus sõidukit jälitama. Pajude pst 24 maja juures jäi nimetatud sõiduk seisma, peagi jõudis sinna politsei, kes võttis sõidukist välja ilmsete joobetunnustega juhi (t.l. 24 - 25);

- kahtlustatava F.J enda ütlused 12.10.06.a, millest nähtuvalt juhtis ta

05.09.2006.a ja 13.09.2006.a. mootorsõidukit alkoholijoobes (t.l. 26 - 28).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et F.J süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Tema teo õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab lähtub kohus F.J kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et F.J ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal suures osas tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud.

Rahatrahv pole olnud ka piisavaks vahendiks, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist.

Mõistes F.J-ile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. F.J-i on endale tunnistanud oma alkoholiprobleeme juba menetluse käigus ning 2006.a. detsembris alustanud ravi. Tal on kindel eluja töökoht ning oma elukaaslase toetus.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvese võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 1 aastaks. Selline lisakaristuse kohaldamine teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu

ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 – 313.

Kohtunik