1-07-4281\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-4281

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-4281

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid A.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.D (sündinud xxxx.a; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta A.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.D tunnistati süüdi 23.09.2005.a. Rapla Maakohtu otsusega KarS § 25 lg1,2,3; § 199 lg2 p4,7; § 121; § 136 lg1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Suurendada karistust 29.10.04. Rapla MK ärakandmata karistuse 2a.5k.28p.võrra. KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuseks 2a.11k.28p.

Karistuse kandmise algus on 21.03.2005.a ja lõpp 20.03.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.09.2006.a.

2 A.D karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 11 kuud. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava nägi ette ametliku eriala omandamist. Seda soovitust ei ole kinnipeetav kuulda võtnud. On Osalenud „Peresidemete hoidmine ja toetamine“ programmis. Oluliseks peeti ka raamatukogu külastamist, mida Ta vahelduva eduga on ka ellu viinud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A.D suhtes kohaldatud 5 distsiplinaarrikkumist ning need kõik on ka kehtivad. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. A.D on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esitatud andmete järgi on A.D`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Töökoha garanteerib firma OÜ L. Iseloomustuse kohaselt võib ohuks olla kinnipeetava teatud kalkus ja vähene empaatiavõime.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et A.D sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal on olemas kindel elu- ja töökoht, samuti ka lähedaste toetus. Vabanemisel on A.D`le võimalik pakkuda toetust ning valida uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks ajalikud kohustused ja tegevused.

A.D taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav ei poolda kuritegelikku käitumist. Toime pandud kuritegusid kahetseb, soovib edaspidi elada seaduskuulekalt.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist kuivõrd tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus alkoholi tarvitamise eest vanglas ning ka vangla administratsioon on alles 09.03.2007.a leidnud, et ta kätkeb endas ohtu ühiskonna julgeolekule ja pole lubanud teda ka väljasõidule. Kinnipeetaval on ka teisi režiimirikkumisi, mis annab alust arvamiseks, et karistuse eesmärgid pole leidnud realiseerimist tema puhul. Kuivõrd karistuse lõpptähtaeg on kaugel on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik.

Kohus, ära kuulanud A.D ja prokuröri arvamuse, leiab, et A.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A.D ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

A.D kannab karistust võõra vallasasja äravõtmise ja füüsilise vägivalla kasutamise eest, mille eest talle mõisteti 2-aastane 11-kuune 28-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et A.D suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. A.D suhtes on alustatud kriminaalmenetlus alkoholi tarvitamise eest vanglas ning ka vangla administratsioon on alles 09.03.2007.a leidnud, et ta kätkeb endas ohtu ühiskonna julgeolekule ja pole lubanud teda ka väljasõidule. Kinnipeetaval on ka teisi režiimirikkumisi, mis annab alust arvamiseks, et karistuse eesmärgid pole leidnud realiseerimist tema puhul. Kuna A.D omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on aeg, mil A.D on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A.D peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel

3 oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A.D suhtes koostatud iseloomustuses. A.D ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja.

Vabanemisel ei oleks A.D`le takistuseks elu- ja töökohaprobleemid, sest need mõlemad on Temale tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et ligikaudu 3-aastasest vangistusest on A.D`l kandmata ligikaudu 11 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 20.03.2008.a) ning A.D ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A.D vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik