1-07-1988\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-07-1988 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.B KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui S.B 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut ta...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
Kriminaalasi nr 1-07-1988
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada S.B KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui S.B 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
• elab kohtu määratud alalises elukohas –
• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-07-1988 kohtueelses menetluses 06260201583 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi
S.B süüdistuses KarS
§ 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav S.B
kriminaalkorras karistamata
väärtegude toimepanemise eest karistatud, karistatus kustumata
Kaitsja määratud korras Aivar Hint
2 2
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.B-lt ära mootorsõiduki
juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse
mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
Välja mõista S.B-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni
sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2800049874, märkida ka selgitus: „S.B, 1-07-1988, menetluskulud“ või
- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;
märkida ka selgitus: „S.B, 1-07-1988, menetluskulud“.
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Aivar Hinti
süüdistatav S.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada
apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUD Süüdistus 16.02.2007.a sõlmitud kokkuleppes
S.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 17.05.2004.a Lõuna
Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419
järgi mootorsõiduki
juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 12000 krooni, juhtis 04.12.2006.a kella
00.35 ajal Tartu linnas, Sepa tänaval mootorsõidukit
Ford Scorpio registreerimismärgiga 563 AHC, olles alkoholijoobes.
3 3
Sellega pani S.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.
Karistus 16.02.2007.a sõlmitud kokkuleppes KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.B-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut
kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid
ning kohustusi. Vastavalt KarS §-le 75 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta S.B-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks.
Kohtu seisukoht
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Süüdistatav S.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb S.B hüvitada menetluskulud:
- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70
senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);
- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1
p 9).
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Aivar Hint. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 22,23).
4 4
Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Hint kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti süüdistatav S.B kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.
Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi
lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.
Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.
Heli Sillaots kohtunik