1-07-3594\1 · 1-07-3594\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-3594

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-3594

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ilja Surmai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Ilja Surmai (ik 38003040367; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Ilja Surmai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 23.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Surmai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ilja Surmai tunnistati süüdi Harju Maakohtu 29.06.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS §238 alusel vähendada 1/3 võrra karistust mõistes 8k. vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.02.2003.aasta kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra 5 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

2 Karistuse kandmise algus on 30.03.2006.a ja lõpp 30.04.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.10.2006.a.

Ilja Surmai on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajast on 2 kuud töötanud vangla territooriumil asuvas käitises Star-Invest. Kriminaalkorras on karistatud 4 korda, arestiga 7 korda, rahatrahviga 5 korda. Kuriteo põhjusi teadvustab, tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Ohvrid puuduvad, kuritegude dünaamika on sama, raskusaste pole muutunud, kõik kuriteod on varavastased kuriteod. Vangistuse ajal on olnud 3 režiimirikkumist, mis on seotud režiiminõuetele mitteallumisega. Isikul on olnud enne vangistust 5 korral kokkupuude narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Karistuse kandmise ajal andis narkotest positiivse vastuse, mille kohta alustati kriminaalmenetlus.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ilja Surmai sobib kriminaalhooldusele vastavalt KarS § 76. Vabastamisel ootab teda kindel elukoht ja töökoha leidmisel probleeme ei ole ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus.

Ilja Surmai loobus võimalusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt vangistustest.

Prokurör ei toeta Ilja Surmai tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest Ilja Surmai loobus võimalusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt vangistustest.

Kohus, ära kuulanud Ilja Surmai ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ilja Surmai tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ilja Surmai isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Ilja Surmai kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ilja Surmai suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Ilja Surmai peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ilja Surmai ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ilja Surmai suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Ilja Surmai ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja.

Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et Ilja Surmai loobus võimalusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 30.04.2007.a) ning Ilja Surmai ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ilja Surmai vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik