1-07-1990\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 03 aprill 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-1990 (kohtueelses menetluses nr 06260101871) riik Z.K versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Aino Männik Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav Z.K Süüdistus KarS § 347 lg 1, 348, 345 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Z.K süüdi (KarS) § 347 lg1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena ; vangistus 3 (kolm) kuud

2. tunnistada Z.K süüdi (KarS) § 348 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena ; vangistus 2 (kaks) kuud

3. tunnistada Z.K süüdi (KarS) § 345 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena ; vangistus 2 (kaks) kuud

4. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista

liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust

5. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.K

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja 18 (kaheksateist) kuulise

täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Z.K-le alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

6. tühistada Z.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole

2.2 välja mõista Z.K-lt ( temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Galina Z.K-lt ) riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtumenetluses

2961.20 ( kaks tuhat üheksasada kuuskümmend üks kr ja 20 s) ja postikulu 42 ( nelikümmend kaks ) krooni.;

2 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (kohtukulude ja sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Z.K-le mõistetavaks karistuseks KarS 347 lg1 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 3 (kolm) kuud;

tunnistada Z.K süüdi (KarS) § 348 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena ; vangistus 2 (kaks) kuud

tunnistada Z.K süüdi (KarS) § 345 lg 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena ; vangistus 2 (kaks) kuud KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem kareistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.K

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja 18 (kaheksateist) kuulise täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

Z.K-le esitatud süüdistused Z.K on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ajavahemikul 2006

aptill kuni 2006 august võltsis talle 07.aprillil 2006 välja antud isikutunnistust nr A1263075, kleepides sellele muudetud sünniaja ja isikukoodi andmetega lehe. Z.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 347 lg 1 järgi . Veel süüdistatakse Z.K selles, ,et ta kasutas 29 augustil 2006 kella 21.48 ajal

Viljandimaal Paistu vallas Holstre - Mõnnaste teel eelnevalt võltsitud isikutunnistust nr A1263075, millel oli kleebitud muudetud sünniaja ja isikukoodiga andmetega leht, esitades selle politseitöötajatele isiku kindlakstegemiseks. Z.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 348 järgi.

Samuti süüdistatakse Z.K selles, et ta 08 septembril 2006 kella 16.00 ajal

Viljandi linnas, eesmärgiga omandada sõiduauto kasutamisõigust, esitas politseitöötajatele

3

sõiduki dokumentide kontrollimisel võltsitud volikirja sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga 457 TFB kasutamiseks. Z.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 345 lg 1 järgi. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Z.K tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 347 lg 1, 348, 345 lg 1 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatid ei ole.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Z.K karistamise

kokkuleppemenetluses. Z.K karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5400 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 9000 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1925.75 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

4 KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.K-lt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2961.20 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 42 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus tuvastas asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine on süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Süüdimõistetu on alaealine ja õpib põhikoolis ning ei oma iseseisvat sissetulekut.

Kohus leiab, et lähtudes nendest asjaoludest on põhjendatud süüdistatava välja mõistetav sundraha jätta riigi kanda.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Helle Tamm

Kohtunik