1-06-16556\12 · 1-06-16556\12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30 märts 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 06-16556 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Alina Koop

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 26 märts 2007 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi B.T süüdistuses KarS § 122 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27 veebruari 2007 lühimenetluse otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav B.T Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Eneli Pau Süüdistatav B.T, ik: xxx, varem karistatud, vahistatud ei olnud Kaitsja Vandeadvokaadi abi Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 27 veebruari 2007 otsus kriminaalasjas nr 1-06-16556 B.T süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates 02 aprillist 2007.

2 SÜÜDISTUSE SISU:

B.T-le oli esitatud süüdistus KarS § 122 järgi selles, et ta 2003 aastast kuni 24.04.2006 tuvastamata kohas, järjepidevalt põhjustas valu oma alaealisele kasupojale J. R. Lõi last

korduvalt rihmaga keha erinevatesse kohtadesse, lõi lahtise käega vastu pead, sealhulgas 24.04.2004 lõi J.R x maja koridoris käega vastu pead ja jalaga vastu nägu. x korteris x lõi J.R rusikaga kehasse, põhjustades oma sellise tegevusega J.R hematoome ja füüsilist valu.

MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas B.T süüdi KarS § 121 järgi ja karistas 3/ kolme/ kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 2/ kaks/ kuud vangistust. Kohaldas KarS § 73 sätteid ja määras katseajaks 3 aastat.

Maakohus, kvalifitseerides B.T tegevuse KarS § 121 järgi, leidis, et tõendite

kogumiga on tuvastamist leidnud, et süüdistatav kasutas 24 aprillil 2006 aastal kannatanu

suhtes füüsilist vägivalda. KarS § 122 järgi esitatud piinamise süüdistus on ebakonkreetne ning järjepidev kannatanu kehaline väärkohtlemine ei ole tõendamist leidnud.

APELLATSIOONI SISU:

Esitatud apellatsioonis B.T märgib, et ei tunnista ennast süüdi. Karistus on määratud

oletuste ja temale võõraste isikute ütluste alusel. Peres on olnud hetkelised arusaamatused,

vägivalda ei ole kasutatud. Süüdistus on tõestamata. Puuduvad meditsiinilised kinnitused, pole tehtud ekspertiise. Kannatanul mingeid pretensioone ei ole. Palub tõendid üle vaadata ja mõista talle õiglane otsus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles enda õigeksmõistmist.

Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega süüdistatava õigeksmõistmist.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

Ringkonnakohus väljudes KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piirest leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

Harju Maakohtu otsus, millega tunnistati B.T süüdi KarS § 121 järgi J.R kehalises

väärkohtlemises, kuulutati 27 veebruaril 2007. a. Otsuse kuulutamise päeval viibis kohtuistungil üksnes kannatanu J.R. Süüdistatav B.T istungil ei osalenud, kannatanu on teatanud, et süüdistatav viibib ravil Wismari Haiglas/ t.lk. 102/ .

3 Kohtuistungi protokolli ei kajasta ka kohtuotsuse kuulutamist vaid kohus on vaid teatanud, et süüdistatavale saadetakse kohtuotsus posti teel.

KrMS § 364 lg 1 p 3 kehtestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht on seaduse kohaldamisel kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik.

Riigikohus oma 09 jaanuari 2007 lahendis nr 3-1-1-106-06 on väljendanud selget seisukohta sellest, et Põhiseaduse § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. KrMS § 269 lg 1 järgi toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtul. Samas nähakse ka ette, et süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi.

Seega on KrMS § 269 lg 1 näol tegemist imperatiivse normiga, mida kinnitab asjaolu, et sellest võib kohus kõrvale kalduda üksnes KrMS § 269 lg-s 2 loetletud erandlikel asjaoludel.

KrMS § 269 lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel kohus võib kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada, on ammendav ning selle kohaselt ei ole kohtul lubatud arutada

kriminaalasja süüdistatavata. Juhul kui ta viibib haiglas. Lisaks nimetatud sätetele on

kriminaalasja arutamine ilma süüdistatava juuresolekuta võimalik veel KrMS § 267 lg-s 1 nimetatud alustel.

Kriminaalmenetluse seadustiku X peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik

arutamine maakohtus kõike I astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt

toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna aga ka kohtuotsuse tegemist ning selle kuulutamist.

Kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik lahutada kohtuliku arutamise muudest etappidest

muuhulgas ka selle tõttu, et tulenevalt KrMS §-st 307 võidakse kohtulikku uurimist kohtuotsuse tegemisel uuendada.

Süüdistatava kohaloleku vajalikkus kohtuotsuse kuulutamisel tuleneb otseselt ka KrMS §-s

315 sätestatust. Nimelt peab selle paragrahvi teise lõike kohaselt kohtunik veenduma, et süüdistatav on kohtuotsusest aru saanud ja vajadusel selgitama kohtuotsust. Sama paragrahvi

lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatu kohaselt aga sõltub ka kaebeõigusest loobumise instituudi regulatiivne toime suuresti süüdistatava kohalolekust kohtuotsuse kuulutamisel.

KrMS § 339 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalasja arutamine ilma süüdistatavata

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kui ei esine eelpool nimetatud erandeid.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole selliseid erandeid tuvastatud, mistõttu otsuse kuulutamine

kohtuistungil ilma süüdistatava B.T osavõtuta on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuste tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks maakohtule.

Seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisega ja kriminaalasja saatmisega

uueks arutamiseks ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks apellatsioonis esitatud väidete käsitlemist. Küll aga peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. KrMS § 237 reguleerib

kohtulikku uurimist lühimenetluses. Nimetatud seadus näeb muuhulgas ette, et kohtunik küsib, kas süüdistatav on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses. Samuti ei näe

seadus ette lühimenetluses kohtumenetluse poolte poolt kannatanu ristküsitlemist. Süüdistatava ristküsitlemine toimub vaid süüdistatava taotlusel. Kohtuistungi protokollis kajastatu kohaselt on maakohus eiranud nimetatud seaduse nõudeid.

4 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2, § 338 p 3, § 339 lg 1 p 2, § 341 lg 1

tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27 veebruari 2007 otsuse B.T süüdistusasjas ja saadab kriminaalasja maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.

IVI KESKÜLA IGOR AMANN MALLE PREIMER