Legislator Case Law & Legislation
1-07-4086\1 AI generated

1-07-4086\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-4086\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-4086

Legislator headnote

AI generated
1-07-4086\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-4086 «Viktor Melnitšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 01.02.2006.a otsusega KarS § 199 lg2 p4,7,8 – 25 lg2 järgi; KarS § 184 lg1 ja KarS § 64 lg1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuulub 2 aastat 8 kuud vangistust.»

Keywords

AI generated
dismissal during probation substance use disorder pending criminal proceedings fitness to stand trial dismissal of fraud charges substance dependency

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-4086

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-4086

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Tõlk Nadežda Paukson

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko (sündinud 16.05.1964.a; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 03.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viktor Melnitšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 01.02.2006.a otsusega KarS § 199 lg2 p4,7,8 – 25 lg2 järgi; KarS § 184 lg1 ja KarS § 64 lg1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuulub 2 aastat 8 kuud vangistust.

2 Karistuse kandmise algus on 31.05.2005.a ja lõpp 31.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.03.2007.a.

Viktor Melnitšenko karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 10 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole V. Melnitšenko suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles on Talle soovitatud töötamist ja individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist vanglas. Kinnipeetav suhtub ITK-s püstitatud eesmärkide täitmisesse positiivselt. Vanglas töötab alates 18.09.2006.a. OÜ Edipsos puusepana. V. Melnitšenko`t on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglas viibib kuuendat korda, viimase kuriteo pani toime narkojoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on V. Melnitšenko`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX. Vabanemisel kindla töökoha kohta andmed puuduvad. Ämari Vangla finantsosakonnas andmetel on kinnipeetaval seisuga 07.03.2007.a. hagi jääk 16 281,6.-kr., tasutud on 2385.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kui jätkab vabanedes alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Vabanemisel seisneb oht eelkõige varavastastes ja narkokuritegudes, millega võib situatsioonist tulenevalt kaasneda ka vägivald. Soovitatavad tegevused katseaja jooksul oleksid individuaalne sotsiaal- ja võlanõustamine, samuti alkoholi- ja narkoennetus ning sõltuvuse vastastest programmidest osavõtmine. Vabaduses võib kasu olla ka psühholoogi vastuvõttudest.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Viktor Melnitšenko ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal ei ole isikuttõendavat dokumenti ja elamisluba, taotlus nende saamiseks on Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse sisse antud ning dokumentide kättesaamine võib aega võtta kuni kolm kuud.

Viktor Melnitšenko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Soovib elada seaduskuulekat elu.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, samuti on ta korduvalt kandnud vanglakaristust, kuid ei ole sellest teinud järeldusi ning pole valinud seaduskuulekat käitumist. Vabaduses tarvitas kinnipeetav pidevalt narkootikume ning tema kuriteod on sooritatud eesmärgiga saada vahendeid narkootikumide ostmiseks. Vabanedes puuduvad tal dokumendid, ta ei saa ennast tööle vormistada või töötuna arvele võtta. Ka puudub kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht. Töökoha puudumine on aga eriti suureks ohuteguriks sellise isiku puhul. Kõigest sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kinnipeetava vabastamine oleks ennatlik, kuna uute kuritegude sooritamise risk on liiga kõrge.

Kohus, ära kuulanud Viktor Melnitšenko ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Melnitšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Melnitšenko ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Melnitšenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viktor Melnitšenko kannab karistust varavastase kuriteo, mille eest talle mõisteti 2-aastane 8- kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras ja vangistusega karistatud,

3 millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi V. Melnitšenko ei oma, kannab Ta karistust selle eest, et Ta alustas tegu, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise grupi poolt ja sissetungimisega, seega on aeg, mil V. Melnitšenko on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. V. Melnitšenko peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Melnitšenko suhtes koostatud iseloomustuses ning V. Melnitšenko ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Viktor Melnitšenko tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vabaduses tarvitas kinnipeetav pidevalt narkootikume ning tema kuriteod on sooritatud eesmärgiga saada vahendeid narkootikumide ostmiseks. Vabanedes puuduvad tal dokumendid, ta ei saa ennast tööle vormistada või töötuna arvele võtta. Töökoha puudumine on aga eriti suureks ohuteguriks sellise isiku puhul. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 2-aastasest vangistusest on V. Melnitšenko`l kandmata ligikaudu 10 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 31.01.2008.a) ning V. Melnitšenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Melnitšenko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik